Tagasiside kliendilt on minu jaoks parim tunnustus, mida ma oskan soovida. Mul on iga kord sisuliselt pisarad silmas, kui keegi tuleb ja ütleb, et tema koer või kass on päriselt Winner Plus toidust ja minu soovitustest abi saanud. Ja ma olen tohutult tänulik, et inimesed on mind usaldanud ning lubanud oma lemmikuid aidata. Õnneks, mida aeg edasi, seda rohkem otsitakse looduslikke ehk ohutumaid alternatiive ravimitele. Iga aasta kasvab nt ka küüslaugugraanulite kasutajate arv. Lisaks küsitakse üha rohkem looduslike vahendite kohta, millega võiks võidelda puukide vastu. Ja kuigi sellised muutused teevad mulle tohutult rõõmu, siis väga tihti inimesed ei taju veel kui suurt rolli võib mängida lemmiku tervise puhul looduslik toit. Toon allpool ära vaid mõned tagasisided lemmikutest, kes on saanud abi Winner Plus toidust.
Pigmentatsioon ning kas seda on võimalik taastada?
Üha rohkem ja rohkem kuulen ja loen ma koertest, kelle puhul on pigmentatsioon hakanud tasapisi vähenema/kaduma. Olles ise sellesama mure läbi elanud Oscariga julgen ma täna väita, et väga paljude koerte puhul võib probleemiks olla toitumine ehk koer ei saa lihtsalt kõiki vajalikke aineid toidust kätte. Oscaril nimelt olid esimesel eluaastal väga suured pigmentatsiooni probleemid. Lisaks tavapärasele ninapeegli roosakaks muutumisele, olid tal ka käpapadjad täiesti roosad (seda ka veel ca aasta vanuselt). Käpapadjad hakkasid reaalselt veritsema peale kilomeetrist jalutuskäiku.
Kuna alustasin hiljuti taaskord James Clear’i raamatu “Aatomiharjumused” lugemist, siis tabasin ennast üsna tihti mõttelt, et koer on meie harjumuste ori. Kõlab ilmselt halvasti, aga mõtle korra selle peale. Mis asi on üldse harjumus? Harjumus on rutiin või käitumine, mida tehakse regulaarselt ning paljudel juhtudel automaatselt. Nüüd mõtle kui paljusid tegevusi, mis on seotud koeraga, teed sa automaatselt – olgu selleks siis nt jalutamas käimine, söömise kellaajad või kasvõi see, millist toitu sa talle ostad? Ma olen nõus sellega, et koer vajab rutiini, aga minu jaoks on rutiinil ja harjumusel suur vahe. Kui sul on paigas koera söömise kellaajad, siis mõtle kas need kellaajad on kujunenud sinu harjumuste tulemustena või pigem on see olnud tema valik?
Hoolivate lemmikute omanikena on üheks meie sooviks kindlasti, et meil oleks kodus õnnelik koer. Ma küll usun, et paljud koeraomanikud oskavad lugeda oma koera kehakeelt ning üldiselt saavad aru kas koer on õnnelik või on tal hoopis midagi viga. Kuna koerad aga otseselt ei naera (vähemalt enamus mitte), siis toob Dr. Karen Becker Shaw välja 10 märki, mille järgi saab hinnata, kas su koer on õnnelik. Ja nagu ka inimeste puhul – mida õnnelikum on koer, seda madalam on tema stressitase ning seda tervem koer on ;).
Meie otsustasime enda koertel vahetada metallist ripatsid välja peale seda, kui nii Fentonil kui Pekwal õnnestus see ripats nii õnnetult terassi vahele jätta, et ei saanud enam pead püsti tõsta. Kuna meie sakslastel on kaelas tavaliste kaelarihmade asemel ketid, siis ei olnud nende puhul lahenduseks ka kaelarihmale info graveerimine. Seega hakkasime uurima lahendusi ning hea tuttava kaudu jõudsime sellise leheni nagu www.silidog.com. Ripatsid on tehtud kummist, seega see ei kolise kui koer jookseb. Lisaks ei jää see ka terassilaudade vahele kinni. Tänaseks on need meil kasutusel olnud 11 kuud ning näevad välja nagu uued. Seega kvaliteedi mõttes julgen neid igati soovitada.
Iga lemmiku haigus on raske, aga olles ise seisnud oma koera puhul silmitsi vähidiagnoosiga ning tehes läbi ka 19 nädalat keemiaravi koos temaga, julgen öelda, et üks karmimaid diagnoose lemmikute puhul on just vähidiagnoos. Nimelt on täna Eestis üksikud veterinaarid, kes on vähile spetsialiseerunud ning ka nemad ütlevad üpris üheselt – koeral vähidiagnoosi puhul me ei räägi üldiselt ravist, vaid me räägime eluea pikendamisest. Keemiaravi doosid on oluliselt väiksemad kui inimeste puhul ning seega koertel ei kuku ära karvad, ainsana võivad ära kukkuda vurrud.
Ma olen olnud kogu aeg arvamusel, et toit on meie elus üks aspekte, mis mõjutab väga suurel määral meie tervist. Ja kuigi ma olen oma koerte toitumist jälginud hoolega viimased 2-3 aastat, siis sain hiljuti hoiatuse, et pean ka oma toitumist rohkem jälgima. Jagan teiega siinkohal midagi väga isiklikku, millest ma ei ole väga rääkinud ning mis muudab mind väga haavatavaks. Aga ma loodan, et see selgitab veidi miks ma nii innustunult koerte toitumisest räägin. Lisaks on minu isiklikud läbielamised pannud mind veel kindlamalt uskuma, et toiduga on päriselt võimalik tervist parandada. (veel …)
Kevade saabumisel hakkavad osad koerad hea meelega rohtu sööma. Osade omanike jaoks võib see olla hirmutav ning võib tekkida küsimus miks koer sööb rohtu ning kas tal on millestki äkki puudus. Lisaks kas midagi on vaja kohe kiirelt ette võtta. Üldiselt on rohu söömine koera jaoks täitsa tavapärane tegevus ning kui tema enesetunne on hea, siis ei ole põhjust muretsemiseks. Küll aga toon allpool ära 3 levinud põhjust miks koerad rohtu söövad.
Toidukogused on teema, millest väga palju ei räägita, sest üldiselt arvatakse, et koerale antakse ainult kuivtoitu ning soovitatud kogused on ju paki peal kirjas. Küll aga tuleks arvestada ka seda, et koerte metaboliseeritava energia hulk erineb isegi kuni 20%, seega tuleb enamus juhtudel seda paki peal olevat kogust korrigeerida just enda koerale vastavalt. Keerulisemaks muutub toidukoguse arvestamine aga siis, kui anda koerale kombot ehk lisaks kuivtoidule antakse juurde ka toorest ja miks mitte ka märgtoitu. Üritan seekordses blogis sellesse veidi selgust tuua.
Kindlasti teate, et melatoniin vastutab meie ööpäevase rütmi eest, seega muuhulgas ka selle eest kui hästi me magame. Samamoodi vastutab melatoniin ka meie lemmikute une eest. Küll aga on melatoniinil veel mitu rolli koera kehas ning muuhulgas saame me mõjutada melatoniini taset toiduga. Melatoniin mängib koera kehas lausa nii suurt rolli, et see võib olla lausa kõige olulisem aine koera kehas, kuna võib ära hoida mitmeid haigusi (sealhulgas vähki) ning muuhulgas aeglustab vananemise protsessi!