Sellel teemal väga palju ei räägita, sest üldiselt arvatakse, et koerale antakse ainult kuivtoitu ning soovitatud kogused on ju paki peal kirjas. Küll aga tuleks arvestada ka seda, et koerte metaboliseeritava energia hulk erineb isegi kuni 20%, seega tuleb enamus juhtudel seda paki peal olevat kogust korrigeerida just enda koerale vastavalt. Keerulisemaks muutub toidukoguse arvestamine aga siis, kui anda koerale kombot ehk lisaks kuivtoidule antakse juurde ka toorest ja miks mitte ka märgtoitu. Üritan seekordses blogis sellesse veidi selgust tuua.

(veel …)

Kuna mina vahetasin mõned nädalad tagasi välja oma tavapärase hommikusöögi smuuti vastu, siis otsustasin, et jagan seda ka oma koertega. Olen kindlal veendumusel, et olenemata sellest mida su koerad söövad (kuivtoit, märgtoit või toortoit), on köögi- ja puuviljad organismile väga kasulikud. Ja kuna mul praeguse elutempo juures ei ole lihtsalt aega oma koertele köögi- ja puuvilju aurutada ning püreestada, on smuuti väga lihtne viis neile köögi-ja puuvilju pakkuda. Smuuti võid sa ka külmutada ning seega pakkuda nt kuumal suvepäeval oma koerale jahutust.

Üks meeldetuletus – toored köögi- ja puuviljad peavad olema peenestatud ülipeeneks, et koer saaks neist võimalikult palju kasu. Aurutatud või keedetud köögi- ja puuviljade puhul võivad need jääda ka väiksemateks tükkideks. Toon seekordses blogis ära parimad köögi- ja puuviljad mida võiks oma lemmikute “smuutisse” panna.

(veel …)

Ma olen olnud kogu aeg koerte vaktsineerimise pooldaja ning seda väga lihtsal põhjusel – ma liigun oma koertega väga palju looduses ning ma ei ole valmis riskima sellega, et nad kuskilt midagi endale külge korjavad. Samas, Faddu sai ka vaktsineerituna külge leptospiroosi – jah, ma ei tea täna kas ta põdes selle tänu vaktsineerimisele kergemini läbi või mitte, aga see ei oma ka suurt tähtsust. Juba aastaid olen ma oma koertel teinud peale vaktsineerimist detoxit, et puhastada nende organismi raskemetallidest, mis vaktsiinidega nende kehasse viiakse. Aga olen viimasel ajal väga palju mõelnud ka selle peale kas ma oma koeri vaktsineeriksin, kui saaksin olla kindel, et neil on vastavad antikehad olemas.

(veel …)

Täna tahaks ma rääkida teemal miks me eeldame, et koera tervis peaks muutuma sisuliselt kohe, kui me teeme mingi muutuse tema toitumises. Ma isegi veidi saan sellest eeldusest aru – kui arst määrab koerale antibiootikumid, siis me näeme ju muutust paremuse peale juba 1-2 päeva pärast. Miks aga toidust tingitud muudatused võtavad aega vähemalt 30 päeva või isegi kauem?

(veel …)

Kes kuulub mõnesse välismaa koerte gruppi, see on ilmselt kohanud soovitusi kasutada kolloidhõbedat igasuguste haavade puhul. Paar nädalat tagasi võtsin selle ise Ossu puhul kasutusele ning lisaks soovitasin seda ka väga heale tuttavale, kes oli väga hädas oma staffi tagumise käpaga. Nimelt igal sügisel tekkisid Neo käpale haavandeid meenutavad punnid ning mida niiskem ilm, seda hullemaks see läks. Kolloidhõbeda kasutamisega on tänaseks käpp peaaegu korras. Üllatusena avastasime aga, et kolloidhõbe on peaaegu sama vastuoluline aine nagu kurikuulus MMS.

(veel …)

Kärntõvest räägitakse palju aga enamus sellega ise kokku ei puutu. Viimasel ajal on aga tulnud päris palju hoiatusi, et lisaks rebastele on ka huntidel sel aastal kärntõbi. Seega on nakatumise risk täitsa olemas. Mina läksin eelmisel reedel Ossuga arsti juurde, sest kahtlustasin kärntõbe. Miks ma üldse kärntõbe kahtlustasin? Metsas käime me harva, küll aga käib meil aias üks rebane, kes ilmselgelt võib olla kärntõves. Kirjutada otsustasin ma sellest seetõttu, et kui hakkasin ise kärntõve kohta uurima, siis igal pool räägitakse, et kõrvadelt tuleb karv ära ehk peaksid selgelt aru saama, et tegu on kärntõvega. Tegelikult ei olnud Ossul aga mingeid karvutuid kohti kõrvadel.

(veel …)