Ma olen olnud kogu aeg koerte vaktsineerimise pooldaja ning seda väga lihtsal põhjusel – ma liigun oma koertega väga palju looduses ning ma ei ole valmis riskima sellega, et nad kuskilt midagi endale külge korjavad. Samas, Faddu sai ka vaktsineerituna külge leptospiroosi – jah, ma ei tea täna kas ta põdes selle tänu vaktsineerimisele kergemini läbi või mitte, aga see ei oma ka suurt tähtsust. Juba aastaid olen ma oma koertel teinud peale vaktsineerimist detoxit, et puhastada nende organismi raskemetallidest, mis vaktsiinidega nende kehasse viiakse. Aga olen viimasel ajal väga palju mõelnud ka selle peale kas ma oma koeri vaktsineeriksin, kui saaksin olla kindel, et neil on vastavad antikehad olemas.

(veel …)

Täna tahaks ma rääkida teemal miks me eeldame, et koera tervis peaks muutuma sisuliselt kohe, kui me teeme mingi muutuse tema toitumises. Ma isegi veidi saan sellest eeldusest aru – kui arst määrab koerale antibiootikumid, siis me näeme ju muutust paremuse peale juba 1-2 päeva pärast. Miks aga toidust tingitud muudatused võtavad aega vähemalt 30 päeva või isegi kauem?

(veel …)

Kes kuulub mõnesse välismaa koerte gruppi, see on ilmselt kohanud soovitusi kasutada kolloidhõbedat igasuguste haavade puhul. Paar nädalat tagasi võtsin selle ise Ossu puhul kasutusele ning lisaks soovitasin seda ka väga heale tuttavale, kes oli väga hädas oma staffi tagumise käpaga. Nimelt igal sügisel tekkisid Neo käpale haavandeid meenutavad punnid ning mida niiskem ilm, seda hullemaks see läks. Kolloidhõbeda kasutamisega on tänaseks käpp peaaegu korras. Üllatusena avastasime aga, et kolloidhõbe on peaaegu sama vastuoluline aine nagu kurikuulus MMS.

(veel …)

Kärntõvest räägitakse palju aga enamus sellega ise kokku ei puutu. Viimasel ajal on aga tulnud päris palju hoiatusi, et lisaks rebastele on ka huntidel sel aastal kärntõbi. Seega on nakatumise risk täitsa olemas. Mina läksin eelmisel reedel Ossuga arsti juurde, sest kahtlustasin kärntõbe. Miks ma üldse kärntõbe kahtlustasin? Metsas käime me harva, küll aga käib meil aias üks rebane, kes ilmselgelt võib olla kärntõves. Kirjutada otsustasin ma sellest seetõttu, et kui hakkasin ise kärntõve kohta uurima, siis igal pool räägitakse, et kõrvadelt tuleb karv ära ehk peaksid selgelt aru saama, et tegu on kärntõvega. Tegelikult ei olnud Ossul aga mingeid karvutuid kohti kõrvadel.

(veel …)

Looduslik kuivtoit võib tekitada mitmeid küsimusi. Mis on vahet looduslikul kuivtoidul ning mitte looduslikul? Miks on looduslik kuivtoit parem kui teised? Kas on üldse vahet mida mu lemmik sööb? Lemmikloomapoes ei soovitata mulle looduslikku kuivtoitu – miks? Ja kas on vahet millist looduslikku kuivtoitu lemmikule anda? Kas sool ikka peaks kuuluma koeratoidu koostisesse? Üritame käesoleva blogiga vastata nendele küsimustele ning selgitada miks võiks ja peaks eelistama looduslikku kuivtoitu.

(veel …)

Kurkum on meie majas kasutusel kui väga hea põletiku alandaja. Kuna Ossul tekib aeg-ajalt vasakusse küünarnukki põletik (seoses kinni kasvamata küünarliigese jätketega), siis hakkasin uurima kas on mingeid häid looduslikke vahendeid põletiku alandamiseks. Üpris kiiresti avastasin meie jaoks kurkumi ning täna võin kinnitada, et see päriselt töötab (vähemalt Ossu puhul küll). Viimasel ajal oleme küll vähem põletikuga kimpus, aga mõnikord ikka avastan, et küünarnukk on paistes ning vesi sees. Lisan kurkumit üks kord toidule ning paistetus on samahästi kui kadunud. Ma isegi ei mäleta millal ma viimati Ossule põletiku raviks “päris” rohtu andsin. Hiljuti lugesin aga lisaks Dogs Naturally Magazine artiklit, kus oli toodud kurkumi 5 kasu tervisele.

(veel …)