Kuna Ossul tekib aeg-ajalt vasakusse küünarnukki põletik (seoses kinni kasvamata küünarliigese jätketega), siis hakkasin uurima kas on mingeid häid looduslikke vahendeid põletiku alandamiseks. Üpris kiiresti avastasin meie jaoks kurkumi ning täna võin kinnitada, et see päriselt töötab (vähemalt Ossu puhul küll). Viimasel ajal oleme küll vähem põletikuga kimpus, aga mõnikord ikka avastan, et küünarnukk on paistes ning vesi sees. Lisan kurkumit üks kord toidule ning paistetus on samahästi kui kadunud. Ma isegi ei mäleta millal ma viimati Ossule põletiku raviks “päris” rohtu andsin. Hiljuti lugesin aga lisaks Dogs Naturally Magazine artiklit, kus oli toodud kurkumi 5 kasu tervisele.

(veel …)

Need, kes on meid pikalt jälginud või kes mind tunnevad, teavad, et Ossuga on juba väikesest peale ajanud üks mure teist taga. Ning tema puhul olin sunnitud otsima loodusest abi. Nimelt 5 kuuselt oli ta kriitilises seisus kiirabis, kus arstid ta rohtude abil ikkagi elule tagasi tõid. 7 kuuselt ta lonkas korralikult ning küünarnukkides oli pidevalt põletik, kuna küünarliigese jätked ei olnud kokku kasvanud. Umbes sama vanalt lisandus sellele ka käpapadjandite probleem – käpapadjad olid roosad, mitte mustad ning peale jalutuskäiku hakkasid need mõnikord isegi veritsema.

Umbes aastaselt tekkisid tal aeg-ajalt seljale ja sabale “vesised ning mädased” laigud, mida seostasime kas toidutalumatuse või allergiaga. Ning peale kiirabis olekut on tal olnud ka probleem söömisega – algul ei leidnud sobivat toitu, mida ta süüa saaks/tahaks (kõht pehme ja lahti). Kui lõpuks leidsime sobiva toidu, siis oli aru saada, et söömine tekitas talle mingeid vaevusi või ebamugavustundeid, kuna ta ei suutnud sööma hakata – ila voolas, aga esimese ampsu võtmine oli suur pingutus. Ja mitte kunagi ei suutnud ta oma portsu ära süüa. Seega võib öelda, et Ossu on minu suurim väljakutse ning õpetaja.

Väga paljude jaoks on homöopaatia lihtsalt mingi väljamõeldis ehk seda ei nähta kui meditsiiniharu. Tegelikult on homöopaatia alternatiivmeditsiini haru, mis lähtub põhimõttest, et “sarnane ravib sarnast”. Aga eks kokkuvõttes peab igaüks meist ise leidma mida uskuda ja mida mitte. Ütlen ausalt, et veel 10 aastat tagasi arvasin ma samuti, et homöopaatia on lihtsalt väljamõeldis ning mingit efekti sellel ei ole. Kuni mu õde andis mulle sääsehammustuste korral (mul hakkavad sääsepunnid julmalt sügelema ning kratsin ennast sisuliselt vereni katki) Ledum’it ning üllatuseks kadus sügelus sisuliselt koheselt ära. Olen seda näinud ka oma tuttavate puhul. Nimetage seda platseeboks või ettekujutuseks, aga no mina olen sellest abi saanud. Ja kuna ma otsin ka Ossu liigeseprobleemidele toetust, siis otsustasin pöörduda taaskord homöopaatia poole.

Mina ütlen ausalt, et ternespiimast kuulsin ma esimest korda alles siis, kui hakkasin koerte toitumisega tegelema ning üritasin aru saada kas Ossul on reaalselt toidutalumatus või allergia. Umbes kuu aega tagasi kirjutasime me kuidas ternespiim võib olla allergiate puhul abiks. Küll aga on veel 11 põhjust millal ternespiim võib abiks olla. Allpool toome ära kõik põhjused (põgusalt ka eelmises postituses toodud allergia).