Tasuta transport pakiautomaati alates 49 eur

Kas mu koeral võib olla kärntõbi?

Tagasi lehele Tervisenurk
kärntõbi

Kas mu koeral võib olla kärntõbi?

Kärntõvest räägitakse palju aga enamus sellega ise kokku ei puutu. Viimasel ajal on aga tulnud päris palju hoiatusi, et lisaks rebastele on ka huntidel sel aastal kärntõbi. Seega on nakatumise risk täitsa olemas. Mina läksin eelmisel reedel Ossuga arsti juurde, sest kahtlustasin kärntõbe. Miks ma üldse kärntõbe kahtlustasin? Metsas käime me harva, küll aga käib meil aias üks rebane, kes ilmselgelt võib olla kärntõves. Kirjutada otsustasin ma sellest seetõttu, et kui hakkasin ise kärntõve kohta uurima, siis igal pool räägitakse, et kõrvadelt tuleb karv ära ehk peaksid selgelt aru saama, et tegu on kärntõvega. Tegelikult ei olnud Ossul aga mingeid karvutuid kohti kõrvadel.

Mis asi üldse on kärntõbi?

Kärntõbi on sügelissüüdiklestade Sarcoptes scabiei poolt põhjustatud naha pindmise kihi kahjustumisega kulgevat parasitaarhaigust. Igal liigil on olemas erinev parasiidi variant, mis on kohastunud kõige paremini just konkreetsele peremeesliigile. Koerte sügelislest parasiteerib põhiliselt koeral, aga ka rebasel, kährikul ja hundil. Teoreetiliselt võib loomadelt sügelised saada ka inimene, aga inimese nahas võib loomade sügelislest elada väga lühiajaliselt (kuni 2 nädalat), põhjustades naha kihelust ja punetust.

Nakatutakse kas kokkupuutel nakatunud looma nahaga või siis kaudselt, kokkupuutel lestadega saastunud pindadega. Uue peremehe nahale sattunud lestad uuristavad end kiirelt naha sisse ja hakkavad seal paljunema. Jahedas ja niiskes elukeskkonnas võivad lestad püsida nädalaid.

Mis hetkel peaks kahtlustama koeral kärntõbe?

Siin muutubki minu jaoks asi keeruliseks. Jah, loogiliselt võttes peaks asi olema lihtne – koer sügab ennast pidevalt (reeglina kohtadest, kust tavaliselt ei süga) ning lisaks peaks välja langema karvad. Nagu ma enne juba mainisin, siis väga paljud allikad räägivad sellest, et kõrvadelt hakkavad karvad välja langema. Minu enda kogemuse põhjal ütlen, et kui karvad hakkavad juba suures koguses välja langema on asi lastud juba liiga kaugele. Tegelikult tasub arsti juurde minna juba siis, kui koer hakkab ennast tavapärasest rohkem sügama ning seda eriti kohtadest, kust ta tavaliselt ennast ei süga. Räägi arstile kõik ära ning arst oskab siis juba otsida teisi sümptomeid (hõrenev karv vs paljad kohad nahal).

Nagu te teate, siis Ossu on mul varasemalt ka palju sügelenud, aga toidu ja toidulisanditega saime sellest sügelusest lahti. Seega, kui ta paar nädalat tagasi uuesti sügelema hakkas, siis pigem kahtlustasin algul ikkagi vitamiinipuudusest tingitud probleemi, mitte aga kärntõve. Sest lisaks kõigele ei kukkunud ka kõrvadelt karvu maha. Seega lisasin esimese hooga tema toidusedelisse biotiini. Kui ma aga selle andmisel mingit tulemust ei märganud (sügelemine ei vähenenud), hakkasin vaikselt mõtlema kärntõve peale, aga ikkagi ei tundunud see loogiline, sest karvutuid kohti ju nahal ei olnud. Eelmisel reedel olid poisid minuga tööl kaasas ning ühel hetkel märkasin, et silmade ümbruses on karv hõredam – jällegi, paljaid kohti polnud, aga oli aru saada, et karvaga on mingi jama. Õnneks saime samaks õhtuks Västrikusse aja.

Diagnoos ja kärntõve ravi

Kärntõve diagnoosimiseks on vaja võtta koera nahalt kaaped, millega loodetavasti saadakse kätte ka mõni lestaline. Kuna aga tihtipeale on vaja teha mitu kaabet, et lestaline kätte saada (reeglina ühega ei õnnestu), siis arstid reeglina diagnoosivad selle välisel vaatlusel ning omaniku info põhjal. Ossuga oli üpris lihtne – ta sügas ja nakitses ennast palju, tänu sellele magas öösiti kehvasti ning arst märkas ka käppadel ja sabal hõreda karvaga kohti.

Minu jaoks tuli aga üllatusena see, et kärntõve peamine sümptom on hoopiski mädane hotspot, mitte aga karvade välja langemine. Kohe tuli mulle meelde, et Faddu oli paar päeva tagasi kintsu peale suutnud omale tekitada hotspoti (ja tal ei ole väga tihti hotspoti). Ossul küll hotspoti ei olnud, aga tal ei ole ka nii paks karv kui Faddul ehk ei lähe nii kergelt hauduma.

Ravi tuleb alustada kõikidel koduloomadel korraga, isegi kui sümptomid on ainult ühel. Kuna Faddu mul väga ei sügelenud, siis tema sai kõigest parasiiditõrje. Ossule aga määrati lisaks parasiiditõrjele ka hormoonravi. Ma ei ole väga hormoonravi pooldaja, sest sellega kaasnevad igasugu negatiivsed kõrvalmõjud, aga kärntõbi on nii piisavalt raske ja ebamugav haigus, et lühiajaline hormoonravi pigem läbi teha. Hormoonravi pikkuseks on 10 päeva ning kõige ebamugavam kõrvalmõju on ilmselt suurenenud pissihäda (meil pole sisuliselt olnud hormoonravi algusest ühtegi ööd, kus Ossu pole pissile tahtnud). Eile lasin ka Faddule hormoonravi peale panna, kuna ta ikkagi nakitses ennast aeg-ajalt kintsude pealt.

Kas looduslikku ravi ei ole?

Ma tegelikult hakkasin uurima kärntõve loodusliku ravi kohta ca kuu aega tagasi, kui üks meie kliendi omanik ütles, et ta koeral on kärntõbi ning sümptomiks oli suurenenud sügelemine ning seda ebatavalistest kohtadest.

Üldiselt soovitati lisada toidule/veele õunaäädikat, aga meid see ei aidanud. Kohe, kui märkasin, et Ossu on hakanud rohkem sügelema, hakkasin uuesti lisama õunaäädikat toidule/veele, aga see sügelemist ei vähendanud.

Seega ma ei ole kindel kas looduslike vahenditega on võimalik kärntõve välja ravida. Ilmselt on küll võimalik sümptomeid vähendada (nt õunaäädika lahusega koera naha loputamine võib vähendada sügelust), aga ma kahtlustan, et lõplikult aitab ikkagi hormoonravi. Võib küll proovida ka ränivetikapulbrit, millega peaks olema võimalik kontrollida ka sisemisi parasiite ehk usse. Küll aga sisse söötmisel tuleb arvestada, et valid toidukvaliteediga ränivetikapulbri! Sel eesmärgil soovitatakse ränivetikapulbrit anda koerale vähemalt 30 päeva, kuigi mõningate allikate kohaselt võib piisata ka 7 päevast. Selliselt saab kindlasti lahti kõikidest äsja koorunud munadest.

Arst muuhulgas rääkis, et ta on ise kohanud koeri, kes on kärntõve läbi põdenud ning on tänaseks kimpus korralike allergiatega. Lisaks kuna kärntõbi tekitab koerale väga suurt ebamugavustunnet, siis minu enda jaoks on siin ikkagi lahenduseks parasiiditõrje + lühiajaline hormoonravi.

Kui su lemmik elab peamiselt õues, siis tuleb teha ka põhjalik koera elukeskkonna (kuut, magamisase) puhastus. Muidu nakatub lemmik uuesti, sest jahedas ja niiskes keskkonnas võivad sügelised püsida elus lausa mitu nädalat.

Jaga see postitus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tagasi lehele Tervisenurk