Tasuta transport pakiautomaati alates 49 eur

Miks lemmikloomaäri?

Tagasi lehele Tervisenurk

Miks lemmikloomaäri?

Need, kes on meie meeskonna lugu lugenud, teavad, et enne kui alustasime oma lemmikloomaäri, töötasin ma finantsvaldkonnas. Olen üle 20 aasta oma elust tegelenud raamatupidamise ja finantsjuhtimisega. Tegelikult on aga terve mu elu keerelnud ümber koerte ning oma koerte toitumist hakkasin ma jälgima ning uurima 2016 aastal, kui minu päris esimene puhtatõuline saksa lambakoer sai lümfoomi diagnoosi. Lisaks kaotasin ma 2018 ka vähile oma ema. Võib öelda, et see oli minu elus murdepunktiks. Ma olin küll juba selleks ajaks ise enda toitumist ja tervist jälginud, muuhulgas käisin korra aastas paastumas, aga koerte toitumise osas usaldasin lihtsalt lemmikloomapoode – nad ju ei müü kehva toitu? Sel hetkel otsustasin, et tahan endale koerte toitumise teema nii selgeks teha, kui võimalik. Sest ka koerad väärivad parimat!

Koerad minu elus

Just tänu minule sai võetud perre esimene koer, kelleks oli must kuningpuudel Otu, aasta siis oli 1987 :). Ma olin kohe nii läbi ja lõhki koerainimene, et minu isa arvas, et minust võiks saada loomaarst. Kahjuks või õnneks aga ei tule ma aga väga hästi toime loomaarstiks olemise negatiivse poolega ehk surmaga. See on ka olnud ilmselt ainus põhjus miks minust loomaarsti ei saanud.

Mul on olnud koerad peaaegu, et terve elu. Peale puudlit tuli meie perre segavereline punakat värvi saksa lambakoera suurune emane koer nimega Donna, peale teda oli meil peres veel tema kutsikas Tommi ning minu päris-päris esimeseks koeraks sai Donna kutsikas Roy. Kui Roy oli 9 aastane, võtsin ma tema kõrvale oma esimese puhtatõulise saksa lambakoera Bemmu ning suuresti tänu temale kuulub mu süda jäägitult just saksa lambakoertele. Bemmu kõrvale võtsin ma juba Faddy ning Faddy kõrvale tuli 2 aastat hiljem juba Oscar :).

Faddyga TSB võistlusel

Minu teekond koerte tervise ja toitumise kogemusnõustajani

Minu koerad on olnud minu suurimad õpetajad, eriti Oscar. Ossul on pisikesest peale ajanud üks häda teist taga, lugesin hiljuti kokku ning 2,5 aasta jooksul oleme olnud kimpus 5 eri probleemiga. Küll aga olen ma tema probleemidele saanud lahenduse looduslikest vahenditest ning looduslikust toidust. Täna olen ma seisukohal, et antibiootikum paneb korraliku põntsu koera tervisele (immuunsüsteem + seedimine) ning seda määratakse liiga kergekäeliselt. Tegelikult on väga paljudele probleemidele võimalik leida lahendus loodusest – see küll võtab aega aga on reaalne võimalus probleemile leida lõplik lahendus. Minu sooviks ongi reaalselt koeri abistada ning teen seda läbi enda kogemuste jagamise. Ma olen muuhulgas läbi töötanud mitmeid koerte toitumise alaseid raamatuid, lugenud sadu erinevaid artikleid koerte toitumise teemal ning omandasin ka toortoitumise alal sertifikaadi septembris 2020 (detailselt töötatakse läbi kõik oluline alates proteiinidest ning lõpetades makro- ja mikromineraalidega).

Toortoit ei ole lihtsalt hakkliha, keefir ning paar köögivilja

Nagu ma varem juba mainisin, siis 2016 sai Bemmu lümfoomi diagnoosi. Kes selle haigusega kursis, see teab, et ilma ravita on koeral maksimaalselt 4 nädalat elada. Mina otsustasin Bemmuga koos läbi teha 19 nädalat keemiaravi (ütlen põgusalt ainult, et tema talus keemiaravi väga hästi). Nagu me teame, siis keemiaravi on organismile väga kurnav ning seetõttu tahtsin ma talle pakkuda võimalikult puhast toitu. Tol hetkel muidugi arvasingi, et toortoit ongi kõigest liha, kala, keefir, kodujuust ja muna. Täna ma ütlen, et tasakaalustatud toortoitumine on omaette teadus. Spetsialistidel on exceli tabelid, kuhu pannakse toitained kirja ning jälgitakse vitamiinide ja mineraalide tasakaalu. Aga sellest juba mõni teine kord.

Liha, kala, peedipüree ning muna

2019 kevadel otsustasin ma läbi lugeda esimese toortoitumis alase raamatu, mida ma soovitan kõigile, keda päriselt toortoitumine huvitab. Raamatuks on “Raw and Natural Nutrition for Dogs”, autoriks Lew Olson. See raamat annab just toortoiduga alustamiseks nõuanded ning isegi näidismenüü.

Ilmselt siit võib tekkida küsimus kas ma annan enda koertele ainult toortoitu? Ühene vastus on, et ei anna. Leidsin, et minu enda jaoks on täna pigem õige tasakaal kvaliteetse kuivtoidu ja toortoidu kombo näol – saan olla kindel, et mu koerad saavad vajalikud ained kuivtoidust ning kui tõesti miskit peaks jääma vajaka, siis saavad selle toortoidust.

Oscar kui minu suurim õpetaja

Minu arengut on kõige rohkem toetanud Oscar, kes on maadelnud erinevate probleemidega. 7 kuuselt taheti ta panna operatsioonile, kuna tal ei olnud kokku kasvanud küünarliigeste jätked ning selle tulemusena ta lonkas. Arst ütles mulle, et mingit arengut enam ei toimu ning ta jääb lonkama, kui me operatsiooni ei tee. Ma keeldusin teda tol hetkel operatsiooni panemast ning panin ta hoopis holistilise toidu peale (andsin talle kasvuea toitu lausa 2 aasta vanuseni). Täna teeb ta meiega kaasa 10 kilomeetriseid matku metsas, käib varrukatrennides ja möllab kodus Faddyga – pole aru saanud, et teda kuidagi midagi häiriks. Lisaks sügeles ta noorena üle keha – ma reaalselt ei saanud teda selja pealt katsuda ilma, et ta oleks hakanud vingerdama ja ennast sügama. Ka sellele probleemile saime me holistilise toidu näol lahenduse. See kõik on andnud mulle kinnitust, et õige toiduga saab enamustele tervisemuredele lahenduse.

Toitumine on kindlasti lõputult arenev valdkond. Iga aasta kummutatakse mingeid müüte, mis on aastakümneid toitumises kehtinud. Nagu näiteks see, et toitu ei ole vaja vahetada, kui on leitud sobiv. Või kasvõi see, et mais on totaalne jama, mida koerale pole vaja sisse sööta – tegelikult on küsimus töötlemises ning GMO’s. Ja no GMO osas pole ju siiani jõutud kokkuleppele – teadlased väidavad, et GMO päästab maailma, aga uuringud seostavad GMO’d väga paljude haigustega. Seega kindlasti on vaja pidevalt ennast täiendada ja arendada, sest see maailm muutub pidevalt :).

Miks just enda lemmikloomaäri ehk FendaF?

Ma usun, et väga paljud on töötanud ettevõttes, kus mingi hetk väärtused enam ei kattu. FendaF võimaldas mul ühildada enda ja ettevõtte väärtused. Nagu ka FendaF’i moto ütleb, siis iga koera päevas võiks olla tükike luksust. Ja see luksus ei pea olema midagi suurt, vaid võibki olla puhas ja looduslik toit või maius, mis päeva rõõmsaks teeb. Kahjuks on täna veel väga levinud arvamus, et iga toit, mis poes müügil on, on kvaliteetne. Küll aga sisaldavad osad toidud soola, osad kaaliumkloriidi (kasutusel ka kaaliumväetisena) ja osad sünteetilisi säilitusaineid. Meie lemmikud tegelikult ei pea seda kõike endale sisse sööma. Enda lemmikloomaäri FendaF võimaldaski tuua turule toidu, mis on täiesti looduslik, kus toorained on kontrollitud taustaga (GMO vabad), toorainena kasutatakse inimeste toidu kvaliteediga toorainet ning tooraine jõuab tootmisesse max 100 km kauguselt.

Minu suureks unistuseks on, et iga koer on täieõiguslik perekonnaliige, kellele pakutakse parimat võimalikku toitu ning keda nunnutatakse ja kallistatakse nii palju, et koera hakkab see juba veidi ära tüütama :).

lemmikloomaäri
Mina Faddy ja Oscariga

Kuidas me teame mida konkreetne koer vajab?

Ma tean, et ilmselt paljud ei nõustu minuga, aga ma siiralt usun, et enamus koeri teab ise, mis talle vajalik ja kasulik on (jätame kõrvale väga aplad koerad, kes sööks mida iganes :)). See on ka meie kuivtoidu bufee mõte – usalda koera ja lase tal ise endale meelepärane toit välja valida. Sama oleme me soovitanud ka neile, kellele toidud koju kaasa oleme pannud. Pane toidud kõik korraga ette ning vaata mida ta kõige parema meelega sööb. Reeglina on koeral omad eelistused.

Kui koer sööb kõike ning omanik pöördub meie poole reaalse murega, siis üritame välja selgitada võimalikult palju asjaolusid – mida koer seni on söönud, kas ja millal on probleeme olnud jne.

Kuna ma holistilise toiduga olen saanud Oscari puhul hästi palju abi ning holistilise toitumise eesmärk on süüa ennast tervislikumaks, siis minu valik väga paljudel juhtudel on holistiline toit. Holistilise toidu puhul on ka väidetud, et aitab likvideerida algpõhjust (vs nt antibiootikum, mis surub lihtsalt sümptomid maha).

Monoproteiini soovitatakse väga tihti just allergiate ja toidutalumatuste korral. Monoproteiin toidu puhul on tegemist toiduga, milles on kasutatud ainult ühte loomset ja taimset proteiini. Kui koeral ei teki monoproteiin toidu söömisel mingeid reaktsioone, siis konkreetse proteiini vastu allergiat ei ole, kui aga tekib, siis proovitakse järgmist proteiini. Sisuliselt selgitatakse allergiad välja välistusmeetodit kasutades. Arvestada tuleb ka sellega, et reeglina on allergeen just proteiin, aga mitte rasv. Seega kana allergia puhul tekitab allergiat just kanaliha, aga mitte kanarasv. Muidugi on alati ka erandeid.

Siiani on meie enda kogemus/teadmised ja koera “kõhutunne” viinud meid õige toiduni, millest koer ka reaalselt abi on saanud :). Küll aga tuleb arvestada, et tulemused ei tule paari päevaga, vaid muutusteks on vaja uut toitu süüa vähemalt 30 päeva, loodusliku toidu puhul võib muutusi näha olla ka alles 2-3 kuu pärast.

Kas terve koer vajab igapäevaselt ka toidulisandeid?

Mina leian, et ei vaja. Jah, kui sa annad toortoitu, siis on hea juurde anda kas BARF õli (külmpressitud kanepiõli) või siis BARF segu (sisaldab pärmi, erinevaid vitamiine ja mineraale), aga kvaliteetse kuivtoidu puhul toidulisandid kohustuslikud kindlasti ei ole. Küll aga võib toidulisanditest saada erinevatel juhtudel abi – nt sel aastal mina ei andnud enda koertele ussirohtu, vaid andsin küüslaugugraanuleid. Ma lihtsalt ei viitsi küüslauguga mässata, seega on küüslaugugraanulid väga mugav variant.

Kokkuvõtteks

Meie eesmärk on lemmikute probleemidele lahenduse leidmine mitte iga hinnaga toidu ja toidulisandite müümine. Kui mõnele koerale meie toit ei sobi või sobib mõni teine toit paremini, siis see on täiesti okei :).

Minu suureks unistuseks on, et lemmikud ei oleks seaduse mõttes enam “asjad” ning nende toidule kehtiks täpselt sama kõrged nõudmised kui inimtoidule. Ja lisaks sellele ma siiralt loodan, et iga tootja esitaks veel omakorda kõrgendatud nõudmised lemmikloomatoidule ehk järgiks FSSC 22000 standardit (toiduohutussüsteemide sertifitseerimine). Täna on FSSC 22000 sertifikaat pigem erand kui reegel, aga ma siiralt loodan, et hiljemalt paarikümne aasta pärast on see juba standard.

Igal juhul mina enda lemmikute puhul neid printsiipe juba ka jälgin – nad on mul täieõiguslikud perekonnaliikmed ning nad söövad toitu, mille tootjale on väljastatud FSSC 22000 sertifikaat.

Kui sa tahad ka astuda seda sammu, aga ei tea millest alustada ehk vajad abi või soovitusi/nõuandeid kas toidu või toidulisandite osas, siis võta meiega ühendust (kas facebooki, meili või telefoni teel) ning aitame sind nii palju kui oskame.

Miks ma otsustasin omandada toortoitumise alast sertifikaati, saad lugeda SIIT.

Jaga see postitus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tagasi lehele Tervisenurk