Tasuta transport pakiautomaati alates 49 eur

Kasulikud bakterid

Tagasi lehele Tervisenurk
kasulikud bakterid

Kasulikud bakterid

Üks kõige lihtsamaid ja odavamaid viise oma lemmiku toidulaua rikastamiseks ja tema tervise parandamiseks on kindlasti probiootikumide lisamine nende toidule. Eriti oluline on see just siis kui sa annad oma lemmikule ainult kuivtoitu.

Mina olen ammu olnud keefiri usku (sisaldab kasulikke baktereid), sest Eestis lihtsalt ei ole väga häid probiootikumide preparaate, mis sisaldaks piisaval hulgal häid baktereid. Küll aga oma eelmise koera jaoks tellisin Inglismaalt probiootikumi, mis sisaldas vähemalt 10 miljardit kasulikku bakterit (kui mu mälu mind ei peta).

Miks on kasulikud bakterid vajalikud?

Sattusin hiljuti lugema Karen Shaw Beckeri artiklit “Improves Digestive Health, Reduces Stress and Anxiety, Too?”, kus ta toob välja, et head bakterid aitavad parandada seedimise tervist, vähendavad stressi ja muuhulgas ka ärevust. 10 aastat vana uuring on näidanud, et Bifidobacterium animalis aitab vähendada stressi kutsikatelt, kes on just ema juurest ära võetud ja kennelisse pandud. Uuring koertest, kes on sattunud varjupaika, näitas, et Bifidobacterium animalis on sama tõhus väga tõsise kõhulahtisuse korral kui seda on antibiootikum. Järjekordne uuring näitas, et 90% koertel, kellele manustati Bifidobacterium longum’it, vähenes üldine ärevus.

2019 läbi viidud uuringus, kus osales 16 beagle’it, järeldati, et Bacillus subtilis‘e lisamine ülitöödeldud toidule parandab rasva ja süsivesikute seeditavust maos ning tulemuseks on “kõrgema kvaliteediga” väljaheide koos tervislikuma ammoniaagi tasemega seedetraktis.

Kuna koerlaste seedetrakt on loodud saamaks hakkama tohutu bakterite kogusega toidus, peab sinu lemmiku seedetrakt säilitama tervisliku heade bakterite taseme. See on eelkõige vajalik selleks, et vältida võimalikke seedehäireid ning muid tervisemuresid.

Stress ja ärevus koertel

Stress ja ärevus võivad esile kutsuda mitmeid füüsilisi ning käitumisprobleeme. 2012 aastal läbi viidud uuringus, hindasid teadlased probiootikumide kasutamist vähendamaks stressiga seotud seedeprobleeme 134-l tervel koeral, kes viidi oma kodust kennelisse.

Koerad jaotati nelja gruppi ning kolmele grupile manustati erinev kogus kasulikku bakterit Bifidobacterium animalis. Neljandas grupis olevatele koertele ei manustatud probiootikume.

Enne uuringu alustamist viidi kõik 134 koera tasapisi samale dieedile. Koerad, kes kuulusid kolme testgruppi, said iga päev probiootikume 5 nädalat enne kui nad kennelisse paigutati ning lisaks 20 päeva peale liigutamist.

Teadlased hindasid koerte väljaheiteid selle välimuse põhjal, mitu korda nad päevas kakasid ning samuti kui palju oli väljaheites baktereid. Lisaks jälgisid nad seerumi kortisooli taset, et määrata koerte stressitaset.

Uuringu tulemus näitas kõrgemat probiootiliste bakterite taset kolmel testgrupi koertel ehk koertel, kellele anti probiootikume.

Koerad, kes said kõige suuremas koguses probiootikume, oli väljaheites suurem heade bakteride populatsioon kui koertel, kes said väiksemaid annuseid. Lisaks, koerte hulgas, kellele manustati probiootikume, oli vähem neid, kellel oli kennelis viibimise esimesel nädalal kas liiga vedel või liiga kuiv väljaheide.

Teadlased jõudsid järeldusele, et probiootiline toidulisand “…toetab optimaalset väljaheite teket ja võib aidata vältida stressiga seotud seedetrakti häireid ja kõhulahtisust” koertel, kes on hiljuti ümber paigutatud ja kennelisse pandud.

Probiootikumid kui abi stressikoliidi korral

Tavapärane stressikoliidi ravi täiskasvanud varjuapiga koertel hõlmab parasiitidevastaseid ravimeid ja antibiootikume. Paljud veterinaarid ravivad kõhulahtisuse ja muude seedetrakti probleemide käes vaevlevaid koeri antibiootikumiga (metronidasool). Need ravimid panevad aga seedetrakti täiendava füsioloogilise stressi alla ja kõrvaldavad kasulikud bakterikolooniad, mis võivad takistada nii täielikku taastumist kui pikendada sümptomeid ja kannatusi. Lisaks on antibiootikumide liigkasutamine veterinaarmeditsiinis toonud kaasa laialt levinud probleemi surmavate bakterite üliresistentsete tüvede näol.

Põhja-Carolina osariigi ülikooli veterinaarmeditsiini kolledži teadlased viisid läbi uuringu, et võrrelda probiootikumide ja metronidasooli kasutamist varjupaigakoerte stressikoliidist põhjustatud ägeda kõhulahtisuse ravis. Teadlased uurisid koeri, registreerisid nende kaalu ja kehaskoorid ning tegid vere-, uriini- ja väljaheiteanalüüsid. Osad koerad said raviks probiootikumi, kui teised said metronidasooli. Koerte valik oli juhuslik.

Kokku oli 50 koera ning nendest 25 said probiootikumi ja 25 antibiootikumi. Uuringu lõpus ei olnud 11 metronidasooliga ravitud koera ravimile reageerinud, seega anti neile probiootikumi. Kõigi kolme koerte rühma (kaasa arvatud need, kes esialgu metronidasoolile ei reageerinud) väljaheiteskoorid paranesid ligikaudu 2 korda. Isegi parasiitidega nakatunud koertel oli ravi lõpus sama paranemise tase.

Väljaheite skoori andmetele tuginedes jõudsid uurijad järeldusele, et probiootikum “… on traditsioonilise antibiootikumirežiimiga võrdselt efektiivne ravi varjupaigakoerte ägeda kõhulahtisuse raviks.” Teadlased tunnistasid ka, et “Antibiootikumidega ravitud koerad, kelle paranemine oli piiratud, näis olevat hilisemast probiootikumi ravist oluliselt kasu saanud.”.

Probiootikum vähendas ärevust 90% koertest

2016. aastal viidi läbi uuring, mis käsitles emotsionaalseid ja käitumuslikke muutusi koertel, kes said kasulikke baktereid Bifidobacterium longum sisaldavat toidulisandit.

Uuringus osales 24 ärevuse käes vaevlevat labradori retriiverit, kes sõid 15 nädala jooksul sama tasakaalustatud toitu. Esimese kuue nädala jooksul said 12 koera probiootikumilisandit ja ülejäänud 12 koerale anti platseebot. 7.–9. nädala jooksul ei saanud ükski koer probiootikumi ega platseebot. Seejärel said samad 12 koera uuringu viimase kuue nädala jooksul probiootikume.

Teadlased hindasid teatud ärevusega seotud käitumisi, nagu haukumine, pöörlemine ja rahutu edasi-tagasi liikumine. Samuti jälgisid nad stressitaseme määramiseks koerte kortisooli taset ja pulssi.

Koertel, kellele anti probiootilist toidulisandit, vähenes ärev käitumine ja muud stressinähud ning lisaks paranesid nende kortisooli tase ja südame löögisagedus. Tegelikult tundusid 90% toidulisandit saanud koertest üldiselt vähem ärevad. Lisaks oli 83%-l madalam sülje kortisoolisisaldus ja südame löögisageduse varieeruvus paranes ning 75%-l oli ka madalam keskmine pulss.

See on osaliselt tingitud kasvavast uurimistööst, mis viitab sellele, et looma seedetrakti tervis mõjutab üldist füüsilist heaolu. See on ka täiesti loogiline, kui arvestada, et kuni 80% sinu lemmiklooma immuunsüsteemist asub seedetraktis.

Huvitaval kombel näitavad uuringud, et seedetrakti tervis mõjutab ka lemmiklooma psühholoogilist heaolu ja käitumist. Seedetrakti ja aju vahel on oluline seos ja kahesuunaline suhtlus – seda nimetatakse soolestiku-aju teljeks. Uuringud näitavad, et seedetraktis esinev floora võib mõjutada meeleolu ja vastupidi.

Kasulikud koerasõbralikud bakteritüved

Ülaltoodud uuringud uurivad vaid mõnda paljudest kasulikest bakteritüvedest, mis loovad sinu koera seedetrakti süsteemis tervisliku tasakaalu. Teised, mis on osutunud koertele (ja ka kassidele) kasulikuks, on järgmised:

  • Bifidobacterium lactis
  • Lactobacillus acidophilus
  • Bifidobacterium bifidum
  • Lactobacillus casei
  • Lactobacillus plantarum
  • Bifidobacterium breve
  • Streptococcus thermophilus
  • Saccharomyces boulardii
  • Enterococcus faecium
  • Lactobacillus rhamnosus
  • Lactobacillus bulgaricus
  • Bacillus sporogenes

Kui sinu lemmik on füüsiliselt või emotsionaalselt stressis (või puutub peatselt kokku mõne stressiteguriga) ja sa kaalud probiootikumi lisamist, väldi inimeste probiootikume ja kaubanduslikule lemmikloomatoidule lisatavaid probiootikume. Inimeste poolt kasutatavad probiootilised valemid töötati välja spetsiaalselt inimese seedetraktis leiduvate bakteriliikide tugevdamiseks.

Lemmikloomadel on neile omased spetsiifilised bakteritüved, mistõttu saavad nad kõige paremini hakkama probiootiliste tüvede vaheldumisega, mis on mõeldud just nende liikide jaoks. Uued uuringud näitavad, et mullapõhised probiootikumid ja mikrobioomi siirdamine võivad olla kasulikumad ka krooniliste sooleprobleemidega (sealhulgas oksendamise, kõhulahtisuse), põletikulise soolehaiguse või ärritunud soole sündroomiga loomadele kui probiootilised toidulisandid. Probiootilised toidulisandid võivad nimelt bakterite ülekasvu süvendada.

Karen Shaw Becker toob muuhulgas välja aspekti, et teooria, et bakterid peavad elus olema, ei kehti enam, aga tüvi ja kontsentratsioon kehtivad endiselt edasi.

SIBO vältimiseks soovitab dr Shaw Becker roteerida vähemalt 3 marki probiootikume, välja arvatud juhul, kui annate neid aasta jooksul pärast antibiootikumravi. Tema soovitus on anda probiootilisi toidulisandeid, kui oled andnud oma koerale antibiootikume. Vastasel juhul tasub anda lihtsalt palju elusaid toite, mis toidavad mikrobioomi. Kui söödate koera ainult kuivtoiduga, siis tasub pakkuda vaheldumisi nii erinevaid lisandeid toidule kui ka toidulisandeid (nii mulla- kui ka bakteripõhised).

On hea idee kasutada spetsiaalseid lemmikloomadele mõeldud probiootilisi toidulisandeid, mis sisaldavad mitmesuguseid kasulikke tüvesid, et taastada stressorite poolt hävitatud mikrobioom. Kui aga sinu eesmärk on vältida düsbioosi või soovid luua tugevat ja vastupidavat mikrobiootat, on toidu kasutamine ravimina parim viis.

Toiduga soolestiku tervise parandamine

Kui soovid tugevdada juba tervet soolestikku või soovite ennetada sooleprobleemide tekkimist, hakka oma lemmiku toitumise mitmekesistamisest. Selle hulka kuulub mikroelementidest valmistatud värske toit, mida võid kasutada nii maiuspalana kui ka lisada toidule.

Prebiootilised kiudained, mida leidub madala glükeemilise sisaldusega toorproduktides, aitavad üles ehitada naturaalsel teel sinu koera mikrobioomi ja neid saab tervislikult lisada sellesse, mida ta parasjagu sööb (kuni 10% teie koera kaloritest päevas). Karen Shaw Becker lemmik värsked toiduained mikrobioomi toitmiseks on:

  • Porgand, koriander, pastinaak, fenkol, seller, petersell
  • Võilille juured
  • Artišokk
  • Brüsseli kapsas
  • Okra
  • Kääritatud köögiviljad
  • Brokkoli idud
  • Spargel
  • Avokaado (ilma koore ja seemneta)
  • Kulinaarsed ja raviomadustega seened
  • Ristõielised köögiviljad
  • Rohelised banaanid
  • Sigur köögiviljad (endiiv, radicchio)
  • Söödav ubajuur (jicama)
  • Nori/merevetikas

Ülaltoodud püreestatud või hakitud toitvate toiduainete kasutamine toidu lisandina (või treenimiseks terve päeva jooksul) on suurepärane viis oma koerale terasest soolestiku loomiseks.

Ideaalis peaks sinu koer saama suurema osa toitainetest ja kasulikest bakteritest värskest täistoidust. Uuringud näitavad, et isegi 20% värske toidu asendamine ülitöödeldud toidupalade vastu võib soolestiku tervist märgatavalt muuta. Kui sinu lemmik tarbib peamiselt töödeldud toitu, kaalu kääritatud köögiviljade lisamist, kuna need pakuvad nii laiemat valikut kasulikest bakteritest ning ühtlasi ka oluliselt rohkem neid (erinevalt probiootilistest toidulisanditest).

Siiski on parim viis oma lemmiku välise ja sisemise mikroobse pinnase tasakaalustamiseks hoopis õues veedetud aja maksimeerimine pritsimata pinnasel.

Kokkuvõtteks

Dr. Karen Shaw Becker ütleb, et igal juhul on oluline probiootikume vähemalt paari kuu tagant vahetada. Samuti ütleb ta, et kui su lemmik on hiljuti läbi elanud ükskõik millise stressi (kasvõi toitumise või antibiootikumide stressor) või ta pannakse lähiajal kennelisse, siis tasub kaaluda probiootikumide lisamist tema toidule.

Ja värsked toiduained on alati paremad kui probiootilised toidulisandid.

Seega, kui järgmine kord teed endale nt smuutit või keedad köögivilju, siis pane osa kõrvale ka oma lemmiku jaoks! Ja kui su lemmik sööb hea meelega köögi- ja puuvilju, siis võid need ära püreestada ja seejärel ära külmutada ning anda seda talle maiusena.

Siiski arvesta, et köögi- ja puuviljade kogus võiks olla umbes 10% päevasest toidunormist.

 

Kasutatud allikad:

Jaga see postitus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tagasi lehele Tervisenurk