Liikumine – kui oluline see koera jaoks on?
Kuna meil on septembris käsil väljakutse “Liigu koos koeraga”, siis räägime ka üldiselt liikumisest. Näiteks, kui ma korteris elasin, siis olin ma täiesti kindel, et oma majas on koeral parem elu, sest ta saab ju tunduvalt rohkem liikuda. Kui ma aga majja kolisin, avastasin järsku kui lihtne on õhtul otsustada, et ah, täna vihma sajab ning ma ei viitsi jalutama minna, lasen koera niisama hoovi. Korteris elades ei omanud tähtsust mis ilm õues oli – iga jumala õhtu läksin ma oma koertega Harku metsa 1,5 tunnisele jalutuskäigule. Seega tihtipeale elavad korterikoerad ikka tunduvalt paremat elu :). Seda just seetõttu, et liikumine väljaspool aeda/oma territooriumi on koera jaoks ülioluline.
Need, kes ütlevad, et koertel on suur aed jooksmiseks – kui palju Sinu koer/koerad tegelikult aias ringi jooksevad? Ma julgen üsna kindlalt väita, et oluliselt vähem kui nad teeksid seda väljaspool aeda. Jaa, koerad mängivad omavahel – nii ka näiteks Ossu ja Faddu, aga seda on ikkagi üpris vähe ning lihaseid nad niimoodi oluliselt ei tugevda.
Räägin siia ka ühe isikliku loo – paar nädalat tagasi avastasin ma Faddul paarist erinevast kohast keha pealt väikesed munad. Kuna suvi oli kuum ning ma ei olnud tõesti nendega pikalt jalutamas käinud, otsustasin, et enne kui hakkan paanitsema, võtame uuesti liikumise kätte. Täna, paar nädalat hiljem, on enamus “mune” kadunud või oluliselt väiksemaks muutunud. Nimelt Faddu suuresti elab selle nimel, et ta saaks aiast välja kas jooksma või jalutama. Ja 1 kord nädalas ei ole kohe kindlasti piisav. Seega võib väljaspool aeda liikumine vähendada koera jaoks ka stressitaset. Ja nagu me teame, siis stress on väga paljude haiguste põhjustaja…
Toon allpool ära mõned põhjused miks aias ringi jooksmine ei pruugi olla kõikide koerte jaoks piisav.
Liikumine – kui palju Sinu koer seda tegelikult vajab?
Arvesta koera sugupuuga
Sinu koera veenides kulgeb sadu aastaid tõupõhist geneetikat ning selleks, et tagada tema optimaalne vaimne ja füüsiline tervis, on kõige parem hoolitseda nende geneetika eest. Näiteks koerad, kes on mõeldud karjatamiseks, vankrite vedamiseks või jahipidamiseks, vajavad rohkem trenni, sest ajalooliselt olid nende päevad täis tegevust ning kehad olid enamus aega liikumises. Teisest küljest aga näiteks mini tõud, näiteks shih tzu’d ja pekingi paleekoerad, eelistavad pigem diivanil lesida kui rihma otsas aega veeta.
Ma vajan liikumist!
Tihti arvatakse, et pallimäng diivanil istudes või koeral üksinda aias toimetada laskmine on piisav. Kahjuks see nii ei ole. Ja kui sinu lemmik ei saa piisavalt liikuda, siis võib see avalduda nii kaalutõusus kui ka muudes tervisehädades (nt diabeet). Sarnaselt inimestele, koormab ülekaal nii koera südant kui ka liigeseid. Valulikud liigesed põhjustavad liikuvuse vähenemist, seega on tegemist surnud ringiga (oleks vaja liikuda, aga ei saa, sest liigesed valutavad). Muuhulgas võib vähene liikumine tekitada ükskõikse suhtumise nii mänguasjadesse kui ka nt treeningusse.
Jälgi oma lemmikut
Koerad on oma loomult hästi erinevad, seda ka sama tõu puhul. Mõned koerad väsivad ülikergesti ning võtavad aega puhkamiseks, kui teistel on suhtumine „ei saa peatuda-ei peatu”. Nende koerte puhul on vaja omanikul jälgida liigse pingutuse märke. Kui märkate, et koer on täiesti kurnatud, hingeldab tugevalt, kõnnak on muutunud või tema keel on lõtv ja rippuv, on aeg talle puhkust võimaldada. Ja kui ta tundub pärast jalutuskäiku või mänguaega tõesti väga väsinud, siis tehke järgmine kord lühem trenn/jalutuskäik.
Ka aju vajab ka tegevust!
Lisaks füüsilisele treeningule vajab su lemmik ka vaimset treeningut. Üldiselt öeldakse, et koer vajab päevas 20 minutit vaimset treeningut ning füüsilist liikumist kokku päeva jooksul 1-2 tundi. Vaimse treeningu jaoks on head vahendid nii erinevad mängud kui ka mänguasjad. Näiteks on hea viis mängida koeraga peitust. Faddu ja Ossu on näiteks selles osas täiesti erinevad – kui ma ennast ära peidan, siis Faddu hakkab arutult mööda tube jooksma (ei viitsi väga oma nina kasutada), Ossu seevastu võtab kohe aga oma nina appi. Lisaks võid Sa vaimset stimulatsiooni pakkuda ka toidu jagamise teel ehk jaga õhtusöök osadeks ning peida erinevatesse kohtadesse ja lase koeral need üles otsida.
Lase oma koeral jalutuskäikude ajal oma nina kasutada
Me kõik ilmselt käime oma koertega jalutamas (kes vähem, kes rohkem), aga tihtipeale käime me jalutamas ühes ja samas kohas ning lisaks tuleks neil lasta jalutuskäigul ka rahulikult ringi nuuskida. Nuuskimine pakub koerale taaskord vaimset stimulatsiooni. Seega, luba oma koeral nuusutada nii maad, puid ja ka põõsaid. Samuti on jalutuskäik hea viis meelde tuletada mõned käsklused – olgu selleks siis nt juurdetulek või enne ülekäigurada istumine või seisma jäämine.
Pea meeles, et koerad magavad päevas 12-14 tundi! Enamus koertest veedab oma päevad lõõgastudes, eriti kui nad jäetakse päevaks üksi kas tuppa või aedikusse.
Kõik tõud ei ole jooksmiseks sobilikud
Lühikese ninaga koertel, nt inglise ja prantsuse buldogidel, bokseritel ja ka mopsidel, võivad liigse koormuse korral tekkida hingamisraskused. Neid tõuge ei soovitata jooksma viia, vaid nemad peaksid pigem käima regulaarsetel ja rahulikel jalutuskäikudel. See tagab, et nad saavad tervisliku kehakaalu säilitamiseks vajaliku koormuse, ilma et see mõjutaks nende hingamist. Nende tõugude kaal võib kiiresti tõusta, kui nad ei liigu, see aga raskendab nende hingamist ja mõjutab otseselt nende võimekust liikuda.
Ära vii kutsikat jooksma!
Kuigi meile tundub, et kutsikatel on piiramatult energiat ning nad mängivad kauem ja ka kiiremini kui vanemad koerad, ei tähenda see, et igasugune liikumine on neile kasulik. Veterinaarid soovitavad kutsikaga jooksma minna alles siis, kui nad on vähemalt 1 aastased, hiiglaslike tõugude puhul (nagu Saksa dogi) isegi veel hiljem. Nimelt ei ole enne seda vanust kutsika luud ja liigesed täielikult välja arenenud ning neil pole vastupidavust, et sinuga sammu pidada.
Kõik tegevused ei ole koera jaoks ohutud
Loomulikult kui me läheme ise välja sporti tegema, tahame me võtta ka oma lemmiku kaasa. Siiski soovitatakse koeraga koos vältida rulluisutamist ja rulatamist ning samuti jalgrattasõitu, kui ettevaatusabinõud ei ole paigas. Nt järsk spurt nt kassi, koera või kasvõi rebase järele võib lõppeda mõlema jaoks väga rängalt. Lisaks pead olema kindel, et koer saab hakkama nii intensiivse treeninguga. Seega soovitatakse selliste tegevuste jaoks jätta koer kas koju või siis viia ta kellegi teise juurde hoidu :). Koerad on üldiselt sotsiaalsed olendid ning kui neid on harjutatud väikesest peale teistega koos aega veetma, siis enamus neist naudivad koos teiste koertega mängimist.
Tõugudel võivad olla erinevad vajadused
See, milline trenn sinu lemmikule sobib, on sageli tingitud geneetikast ja isegi segaverelistel kipub olema mõne konkreetse tõu domineeriv omadus. Kõrge energiaga tõud, nagu nt Weimaranerid, Vizslad ja mõned terjerid võivad olla suurepärased jooksupartnerid. Lihtsalt tuleb jälgida, et nad on rihma otsas, saavad palju vett, söövad kvaliteetset toitu ning neil on vastupidavust pikkade vahemaade läbimiseks. Kui sul on karjakoer nagu nt border, siis võivad nemad hoopiski nautida agilityt. Hagijas ja beagle võivad eelistada ninatööd või jalutuskäike, mis võimaldavad tal uurida iga väikest oksa ja lehte. Ja kui sul on nt hurt või jack russelli terjer, võib talle sobida hoopis tagaajamine.
Tõu spetsiifilised ei-d!
Taksid ja corgid on altid seljavigastustele, seega tuleks vältida tugevatoimelisi tegevusi, nagu hüppamine ja raske jooksmine. Nende tõugude puhul tasuks jääda truuks jalutamisele, eseme toomisele ja jälitamisele. Heaks stimulatsiooniks on pakkuda ka mänguasju, mille sisse on peidetud maiused.
Hea koer on väsinud koer
Kui koera füüsilised vajadused ei ole täidetud, võid sa näha käitumisprobleeme. Käitumisprobleemideks võivad olla nii asjade hävitamised kui ka nt käskudele mitte allumine. On leitud, et enamus käitumisprobleeme tulenevad vähesest liikumisest. Kui koer närib kingi, kaevab või haugub ülemäära, võib tegemist olla “igavuskäitumisega” ja selge märk sellest, et koeral pole oma energia jaoks head väljundit ning ta võiks saada rohkem liikuda.
Arvesta oma koera vanuse, suuruse ja üleüldise tervisega
Sarnaselt inimesele varieeruvad koera liikumisvajadused sõltuvalt tema vanusest, suurusest ja üldisest tervisest. Üldiseks rusikareegliks on, et koer peaks kulutama füüsilisele tegevusele aega alates 30 minutist kuni 2 tunnini. Siia kuulub igasugune füüsiline tegevus – jalutuskäik, mänguasja tagaajamine koduaias või jooks koos omanikuga või siis koertepargis. See kõik aga ei pea toimuma korraga ehk selle 2 tundi võib ilusasti jagada päeva peale. Selliselt ei väsita sa üleliigselt ei ennast ega ka koera :).
Ka seenior koer vajab liikumist!
Tihtipeale võib meil jääda mulje, et seenior koera puhul on targem lasta tal vanaduspõlv veeta diivanil lesides. Sellega võid sa aga hoopis teha talle karuteene ning muuta tema liikumine raskemaks, kui see tegelikult võiks olla. Küll aga tasub seenior koera puhul arvestada tema liikumiskiirusega, mitte enda omaga. Lase tema valib enda jaoks sobiva tempo. Ja kindlasti ei tasu minna enam väga pikkadele jalutuskäikudele – tema puhul võib piisavaks osutuda ka kõigest 3 kilomeetrine jalutuskäik. Kui sul on mitu, erinevas vanuses koera, siis mine seenioriga eraldi jalutama, et ta saaks liikuda omas tempos – see on teie ühine kvaliteetaeg.
Aruta vajadusel veterinaariga
Enne uute tegevuste proovimist veendu, et su lemmiku tervis on korras (räägi vajadusel oma veterinaariga). Veterinaar võib soovitada tegevusi, mis sobib just sinu koerale, arvestades tema tervisliku seisundiga. Samuti on oluline järk-järgult kasvatada oma koera vastupidavust treeningule ehk alusta kerge treeninguga ning kasvata koormust tasapisi. Vanema koera puhul on küll liikumine endiselt üldise füüsilise seisundi pärast oluline, kuid seda tuleb vähendada (eriti kui koeral on diagnoositud artriit).
Kokkuvõtteks
Liikumine on koera jaoks sama oluline kui kvaliteetne toit. See parandab oluliselt sinu lemmiku elukvaliteeti ning seda eriti just vanemas eas. Mida rohkem su lemmik liigub, seda tugevamad on tema lihased. Tugev lihas suudab toetada väga hästi ka liigest, kui kõhr on kulunud.
Kindlasti tasub liikuda regulaarselt, sest kord nädalas ja palju võib olla liiga suur koormus su lemmiku liigestele. Ja see võib teha kokkuvõttes rohkem kahju kui kasu.
Arvesta ka sellega, et sarnaselt meile võtab lihase treenimine tunduvalt rohkem aega kui lihase kärbumine. Seega alusta liikumisega juba täna ning võta see päevaplaani vähemalt kolmel korral nädalas! Ja nagu ikka – alusta vaikselt ning suurenda koormust järk-järgult!
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar