Apple cider vinegar for dogs: what is it used for and what do we actually know?
Reading time: about 5 min
Õunaäädikas on üks neist kodustest vahenditest, mille kohta leiab internetist peaaegu kõike: üks soovitab seda seedimisele, teine nahale, kolmas kõrva ja neljas lausa puukide tõrjeks. Mul on selle teemaga ka isiklik põhjus tegeleda. Ossul on olnud nahaprobleeme, mida ei peetud toiduallergiaks. Oleme temaga jõudnud ka erakorralisse kliinikusse, kus kaaluti muu hulgas autoimmuunhaigust, ning kaheksakuuselt tekitasid tal küünarliigese arengu probleemid lonkamist ja põletikku. Need kogemused panid mind otsima lisaks tavaravile ka viise, kuidas tema enesetunnet toetada.
Olen ise õunaäädikat katsetanud ja sellest varem kirjutanud. Ent kogemus, et mõni lahus sobis ühel korral ühele koerale, ei tõesta, et see ravib kõiki nahaprobleeme või on ohutu igale loomale. Mida rohkem ma äädika väiteid lahti võtan, seda olulisemaks saab küsimus: kas tõendame äädikhappe omadust katseklaasis või kasu päris koera nahal ja seedetraktis? Need ei ole üks ja sama asi.
Mida õunaäädikas sisaldab ja miks sellest üldse räägitakse?
Õunaäädika peamine iseloomulik koostisosa on äädikhape. See annab vedelikule happelise pH ja on põhjuseks, miks äädikas võib teatud kontsentratsioonides pidurdada mõne mikroobi kasvu. Toiduhappesus, puhastuskasutus ja meditsiiniline ravi on aga kolm erinevat olukorda. Mõne mikroobi kasvu pärssimine kontrollitud laboritingimustes ei tähenda, et lahjendatud õunaäädikas koera nahal raviks kindlasti pärmseent, kõrvapõletikku või haava.
Mulle meeldib integratiivse veterinaaria mõte, et enne uue vahendi kasutamist vaadatakse tervet looma: milline on toit, nahabarjäär, keskkond, ravimite ajalugu ja kas probleem kordub kindla vallandajaga. Õunaäädikas võib olla osa mõne loomaarsti praktilistest hooldusvõtetest, kuid selle kasutus peab lähtuma näidustusest, lahjendusest, naha seisundist ja loomast. Universaalset retsepti ei ole.
Kas õunaäädikas aitab seedimist ja toitainete imendumist?
Üks levinud soovitus on lisada äädikat toortoidule või segatoidule, et „taastada mao happelisus”. Liigub ka väide, et äädika pH sarnaneb koera seedetrakti pH-ga ning seetõttu lagundab see toitu paremini. Selline võrdlus on eksitav. Mao, peensoole ja jämesoole happelisus ei ole ühesugune. Koera magu reguleerib oma happelisust füsioloogiliste mehhanismidega ning vedeliku happeline omadus ei näita, et loomal oleks olnud maohappe puudus.
Samuti ei ole usaldusväärseid koertel tehtud kliinilisi uuringuid, mille põhjal võiks öelda, et tavaline õunaäädika lisamine toidule parandab mineraalide või vitamiinide imendumist. Kui koer sööb hea isuga, väljaheide on korras ja toit vastab tema vajadustele, ei näe ma põhjust hakata igaks juhuks maohapet „turgutama”. Kui seedimine on häiritud, tasub otsida selle tegelikku põhjust.
Vanades soovitustes võib kohata annuseid, nagu supilusikatäis 23 kg kehakaalu kohta või teelusikatäie murdosad kaks korda päevas. Need numbrid ei ole universaalselt kinnitatud ravidoosid. Äädikas võib põhjustada suu ja mao ärritust, eriti kontsentreeritud kasutamisel. Ma ei soovita seda lisada joogivette nii, et koeral puuduks võimalus juua puhast vett. Ka dr. Karen Becker ütleb, et tema koer lõpetas vee joomise kui ta lisas veele õunaäädikat. Seega eelistab tema lisada õunaäädikat toidule.
Kas õunaäädikas võib aidata sügeleva naha või pärmseene korral?
Happeline keskkond võib teatud mikroobidele olla ebasoodne. Siit on tekkinud soovitus kasutada käppadel või nahal veega pooleks lahjendatud äädikat. Praktikas on nahk aga elus kaitsebarjäär, mitte Petri tass. Kui see on punetav, katki, leemendav või juba valulik, võib äädikas väga tugevasti kipitada ja ärritust süvendada. Ka 50 : 50 lahus ei ole automaatselt õrn.
Kui koera käpavahed on punased ja ta lakub neid pidevalt, võib olla mängus Malassezia pärmseen, kuid sama tunnust võivad põhjustada allergia, bakteriaalne põletik, võõrkeha ja valu. Enne ravimi või koduvahendi valimist tasub lasta loomaarstil vajaduse korral teha nahaproov. Pärmseene olemasolu ja selle roll põletikus on võimalik hinnata, mitte ei pea oletama.
Kui soovid nahka lihtsalt pärast jalutuskäiku puhastada, on puhas leige vesi ja õrn kuivatamine tavaliselt vähema riskiga valik. Veterinaar võib vajaduse korral soovitada sobiva koostisega šampooni, lappe või muud paikset ravi. Oluline ei ole, kas vahendi nimi kõlab looduslikult, vaid kas sellel on konkreetse probleemi jaoks mõistlik kasu ja ohutus.
Kas õunaäädikaga võib koera kõrvu puhastada?
Integratiivsetes ringkondades liigub soovitus kasutada kõrvade puhastamiseks 50 : 50 õunaäädika-vee lahust. Täna ei annaks ma seda üldise juhisena. Punetav või valulik kõrv võib olla põletikuline, kuulmekile seisund võib olla teadmata ning happeline lahus võib olukorda halvendada. Kõrvakanal ei ole koht, kus katsetada pimesi. Siiski võib õrna lahusega puhastada kõrvalesta nähtavat osa kui see katki ei ole.
Veterinaardermatoloogia uuringutes on võrreldud koertele mõeldud kõrvapuhastusvahendite toimet Malassezia vastu katseklaasis. Tulemused erinesid preparaatide lõikes, mis juba näitab, et „happeline vedelik” ei ole piisav kirjeldus. Tõendus konkreetse veterinaarpreparaadi kohta ei kandu automaatselt üle kodus kokku segatud äädikaveele. Terve kõrva puhul ei ole agressiivne puhastamine sageli üldse vajalik; vajaduse korral vali loomaarsti soovitatud toode.
Aga kirbud ja puugid?
See on ehk kõige ahvatlevam lubadus: odav kodune sprei ja parasiidid hoiavad eemale. Õunaäädika kohta puuduvad veenvad koerapõhised andmed, et sellega saaks usaldusväärselt ennetada puukide kinnitumist või kirbuinfestatsiooni. Veterinaarsed allikad ei pea seda toimivaks kirbutõrjeks. See lõhn võib küll putukaid häirida, kuid see ei ole kindlasti raudkindel kaitse kirpude ja puukide vastu. Samas ei anna ükski vahend 100%-list garantiid, arvestada tuleb konkreetse koera ja tema elukeskkonnaga.
Eriti suure riskiga oleks kasutada ainult äädikat piirkonnas, kus levivad puukidega seotud haigused. Kui soovid vähendada keemiliste vahendite kasutust, tasub koos loomaarstiga arutada kaitsevajadust, keskkonnariske, sobivaid kontrollmeetodeid ning nende tõendatud tõhusust. Jalutuskäigujärgne kontroll ja puukide kiire eemaldamine on kasulikud, kuid ei asenda vajaduse korral toimivat ennetust.
Mida teha vana õunaäädika ja rohelise tee loputuse retseptiga?
Artikli esmases versioonis jagasin retsepti, milles oli pool tassi õunaäädikat, pool tassi jahutatud rohelist teed ja üks tass vett. Kirjeldasin seda kui nahaloputust pärast pesu. Retsept on osa minu varasemast katsetamisloost ja jätan koostise siia alles, et oleks selge, millest üldse räägime. Kuid ma ei soovita seda kasutada katkisel, põletikulisel või tugevalt sügeleval nahal ega käsitle seda tõendatud naha-, pärmi- või putukatõrjeravina.
Ka soovitus säilitada isetehtud vee- ja teepõhist segu külmkapis üks kuni kaks nädalat ei ole ilma säilitus- ja mikrobioloogiliste kontrollideta kindel üldjuhis vaid integratiivsete allikate hinnang. Silmade, limaskestade ja kõrvade ümbruses tuleb olla veel ettevaatlikum. Kui koeral on nahahaigus, on mõistlikum valida kontrollitud koostisega hooldusvahend ja vajaduse korral teha enne diagnoos.
Kuidas otsustada, kas õunaäädikal võiks sinu koera puhul üldse koht olla?
Alusta mitte toote, vaid eesmärgi sõnastamisest. Kas püüad leevendada päriselt diagnoositud pärmseent, puhastada pärast jalutuskäiku terveid käppi, parandada seedimist või peletada parasiite? Igaühe puhul on vajalikud erinevad tõendid, ohutuskriteeriumid ja kontroll. Kui eesmärk on ebaselge, pole põhjust hakata midagi suhu või nahale lisama.
Haigel, ravimitega ravitaval või ärritunud nahaga loomal räägi uuest lisandist enne kasutamist loomaarstiga. Kui otsustatakse mõnd õrna paikset vahendit proovida, peab sellel olema konkreetne eesmärk ja jälgitav tulemus. Nii on võimalik eristada tegelikku paranemist soovmõtlemisest. Ossu kogemus õpetas mulle eelkõige seda, et ühe naha- või liigeseprobleemi taga võib olla mitu asja, mida pudel äädikat ära ei seleta.
Kokkuvõtteks
Õunaäädikal on päris keemilised omadused, kuid sellest ei järeldu automaatselt kliiniline kasu koera seedimisele, kõrvadele, nahale või puugitõrjele. Integratiivset kogemust tasub uurida ja sobivas olukorras kaaluda, ent mitte muuta seda kõigile kehtivaks ravisoovituseks. Ohutus, diagnoos ja vajadus on olulisemad kui koduvahendi populaarsus.
FendaFi praktiline soovitus
Ära kasuta õunaäädikat katkisel nahal, põletikulises kõrvas ega usaldusväärse puugi- või kirbutõrje asemel. Ära lisa seda automaatselt joogivette või toidule. Kui soovid mõnd integratiivset meetodit kasutada, pane enne kirja eesmärk, millist muutust jälgid ja kuidas välistad ärrituse ning tegeliku haiguse edasilükkunud ravi.
Allikad
PetMD: Does Apple Cider Vinegar Kill Fleas?
Veterinary Dermatology: üheksa kõrvapuhastusvahendi laboratoorne võrdlus Malassezia vastu
Consumer Reports / Tuftsi veterinaar: loodusliku puugitõrje piirangud
FendaF usub teadlikesse valikutesse. Jagame teaduslikke ja integratiivseid vaatenurki, et saaksid teha oma lemmiku jaoks läbimõeldud otsuseid. Ükski artikkel ei asenda veterinaarset läbivaatust, diagnoosi ega ravi.
Leave a Reply