Koera iseloom ja seos tõuga
Kui me võtame koera, siis enamus meist eeldavad, et me saame kindlate tõuomadustega koera. Seda eriti juhul kui me võtame tõukoera. Koera iseloom peaks ju ometigi sõltuma tõust? Näiteks on teada, et saksa lambakoer on valve-, mitte aga jahikoer. Tegelikkuses on aga koera iseloom loterii ning seda muuhulgas toetab ka teadus. Mina ei olnud selle teema peale enne Faddyt ja Fentonit mõelnud, sest mul lihtsalt ei olnud senini jahikoerast saksa lambakoera. Oscari tulekuga saan ma aga aru kui erinevad võivad olla ühe ja sama tõu iseloomud. Käisime hiljuti nädalavahetusel metsas, Faddy tundis kitsede lõhna ning pani nende jälgi ajama. Järsku märkasime kitsi meist ca 50 meetri kaugusel – ka Oscar nägi, ometigi seisis ta rahulikult paigal ja vaatas neid. Tal ei tekkinud mingit tungi neile järgi tormata, sest temal lihtsalt ei ole nii tugevat jahiinstinkti. Oleme ausad, saksa lambakoeral ei peakski olema :). Dr. Karen Shaw Becker on analüüsinud ühte uuringut, mis kummutab müüdi, et koera tõug dikteerib tema iseloomu. Teen sellest lühikese ülevaate.
Kuigi meil on koera võtmisel eeldus tema iseloomu osas, siis tegelikkuses tõug selgitab kõigest 9% käitumise erinevusi erinevate koerte vahel. Ometigi oleme me ajaloo põhjal pannud koerte tõugudele mõningad eeldused. Näiteks seda, et labradorid ja retriiverid on väga head perekoerad ning sobivad lastega ning borderid on kõik alati super intelligentsed.
Koera iseloom ja 2019 aasta uuring
2019 aasta uuring uuris kas sellised käitumised nagu agressioon ning kartus on seotud tõu geneetikaga. Uuring leidis, et geenid suudavad selgitada mõningaid erinevusi tõugude vahel, näiteks puudlite ja chihuahuade vahel. Uuringu autor ning geneetik Elinor Karlsson koos oma kolleegidega proovisid kindlaks määrata kui palju tõug suudab ennustada individuaalsete koerte käitumise variatsioone.
Sisuliselt töötati välja maailma suurim lemmikloomade teaduse kogukonnaprojekt. Tegemist on avatud infoga andmebaas, mis sisaldab üle 18 tuhande lemmikloomaomaniku vastuse nende koera iseloomuomaduste ja käitumise kohta. Uuringutes oli koera käitumise kohta üle 100 küsimuse, sealhulgas oli seal küsimus inimesesõbralikkuse kohta ehk kui mugavalt koer ennast inimeste seltsis tunneb ning samuti ka dressuurikindluse kohta ehk kui hästi ta käsklusi järgib.
Andmeid koguti 2155 puhtatõulise ja segaverelise koera kohta, sealhulgas 1715 koeralt, kelle omanikud saatsid ka süljeproovid. Segaverelised koerad kaasati uuringusse, et aidata selgitada kuidas esivanemad mõjutavad käitumist, kõrvaldades samal ajal puhtatõuliste stereotüüpe, mis võivad mõjutada nii koera kohtlemist kui seeläbi ka tema käitumist.
Uuringu tulemused
Teadlased proovisid tuvastada geenid, mis on seotud konkreetsete käitumisomadustega. Tulemused näitasid, et kõige rohkem pärivad koerad inimesesõbralikkust. Lisaks selgus, et motoorsed mustrid (nt ulgumine või eseme toomine) on rohkem päritavad kui teised käitumisviisid.
Kuigi tõug mõjutab teatud käitumist, ei ole see usaldusväärne ennustaja üksikute koerte käitumise kohta. Käitumisharjumused on endiselt näha erinevates tõurühmades – näiteks jahikoertel saagihimu ning retriiveritel toomisinstinkt. Siiski ei anna tõug mingit garantiid – paljud jahikoerad saavad suurepäraselt läbi väiksemate loomadega ning paljud retriiverid ei viitsi palli taga ajada. Tõugude puhul esineb küll teatud käitumismustreid, kuid see kas need mustrid koera puhul väljenduvad või mitte, on loterii.
Lisaks tuli uuringust välja, et suurusel ei ole sisuliselt mingit mõju üksikute koerte käitumisele. Kuigi me kõik teame, et väikesed koerad kipuvad haukuma rohkem ning rohkem näksama võrreldes suuremate tõugudega. Need omadused ei ole aga geneetilised, vaid pigem lemmikloomaomaniku taluvus kehva käitumise osas. Väikeste koerte puhul aktsepteeritakse kehva käitumist rohkem kui suurte koerte puhul.
Tõug ei defineeri käitumist ega iseloomu
Kuigi uuringud tõestavad, et koera tõug mõjutab käitumist, siis ei ole see kindlasti kõige tähtsam. Koera isiksuse kujunemises mängivad rolli nii see, kuidas koera kasvatatakse kui ka see, millises keskkonnas koer kasvab. Koerte treener Curtis Kelley ütleb, et koerad on sama individuaalsed kui inimesed. Kuigi tõug annab meile mingi ootuse millist käitumist me võime oodata, siis ei ole see kivisse raiutud. Lisaks toob ta välja kaheksa faktorit, mis võivad mõjutada koera käitumise arenemist:
- ema mõju – ema käitumine võõrutamise ajal võib mõjutada kutsika valmisolekut inimestega suhelda. Muuhulgas võib närvilisest emast võib kasvada ebakindel koer;
- varajane sotsialiseerimine – kutsikad, kes ei saa erinevate häälte, kohtade ja teistega positiivseid kogemusi võivad olla vähem enesekindlad, võivad kergesti ehmuda ning taastuda stressist aeglasemalt;
- keskkond – koerad, kes kasvavad kodus, kus kõik nende vajadused on täidetud kasvavad tõenäoliselt teistsuguseks kui need koerad, kes elavad õues ning neil on inimestega minimaalne kontakt;
- jätkuv sotsialiseerumine – sotsialiseerumine ei ole oluline ainult kutsikaeas, see peab jätkuma ka täiskasvanuna. Täiskasvanud koerad, kes ei saa positiivseid kogemusi uutes keskkondades ning uute inimestega, võivad reageerida maailmale vähem enesekindlalt;
- igapäevane liikumine – paljud käitumisprobleemid tekivad sellest, et koerad ei saa piisavalt füüsilist ega mentaalset treeningut. Üsna tihti võivad hüperaktiivsete või halvasti käituvate koerte probleemiks olla vähene liikumine;
- toitumine – ka toitumine mõjutab meie lemmiku iseloomu ja käitumist. Koerad, kes söövad hästi ja tervislikult käituvad teistmoodi kui koerad, kes söövad madala kvaliteediga toitu. Koerad, kes söövad toitu, mis sisaldavad palju täiteaineid või kunstlikke koostisaineid võivad olla rohkem mõjutatud nii üleliigsest energiat (ülierutuvus) kui ka energiapuudusest (letargia);
- omaniku isiksus – närviline omanik võib mõjutada ka koera närvilisust
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar