Kennelköha – kodune ravi
Ma olen küll üsna kindel, et enamus koerainimesi teavad, mida endast kennelköha kujutab, aga igaks juhuks mainin siiski ära millega tegu on.
Kennelköha ehk nakkav traheobronhiit on koerte ülemiste hingamisteedenakkus, mille peamiseks sümptomiks on kuiv, krooksuv köha. Kennelköha võivad põhjustada mitmed viirused, bakterid ja mükoplasmad (allikas: wikipedia). Ja eriti hea aeg kennelköha levimiseks on meie sombused sügis, “pehme” talv ja kevad.
Kennelköha – ülimalt nakkav haigus
Tegemist on ülimalt nakkava haigusega ning juhul, kui Su koer on nakatunud kennelköhasse, tuleks vältida igasugust kokkupuudet teiste koertega. See nakkab nii otsese kontakti kui ka esemete ja inimeste kaudu. Nt võite te ise tuua oma jalanõudega koju kennelköha, samuti on tavapärane, et töökoerad saavad kennelköha nt kaitsetrennis (kui kasutatakse varrukamehe varrukat). Peiteaeg võib olla kuni 10 päeva ning kuigi selle aja jooksul haigustunnused ei avaldu, on koer juba nakkusohtlik. Seega ega väga head võimalust seda ennetada ei ole. Vaktsineeritakse küll mõnede haigusetekitajate (koerte adenoviirused, paragripi viirus) vastu, aga teiste vastu see kaitset ei paku.
Nagu te teate, siis meie meeskonnas on 4 koera. Kuna me käime nendega iga nädal metsas pikal jalutuskäigul, siis on ülimalt tõenäoline, et kui üks neist suudab kusagilt saada kennelköha, siis jäävad riburadapidi kõik teised ka järgi :). Ma mäletan kui esimest korda Faddu kennelköhasse haigestus. Loomulikult olin mures, et ilmselt jäävad Peku ja Fentu ka haigeks (Ossut sel ajal veel ei olnud). Loomulikult nii läkski ehk kõik kolm jäid – Faddu oli esimene, Peku oli vist teine ning kui oli tunne, et Fentu ei jäägi, siis lõpuks ilmnesid siiski ka temal haiguse tunnused. Aga tegelikult ei ole kennelköha muidu terve koera jaoks midagi hullu – eriti, kui kohe varakult ravima hakata.
Minu esimene kokkupuude kennelköhaga
Faddu kennelköhasse haigestumine oli muideks ka minu elu esimene kokkupuude kennelköhaga. Jah, ma olin sellest kuulnud, aga ma kogu aeg hõiskasin kuidas mul pole ühelgi koeral kennelköha olnud. Tulin mina ühel päeval töölt ning Faddu tuleb mulle värava juurde vastu, ise rögiseb nagu notsu :). Koheselt oli selge, et tegemist on kennelköhaga. Ja no ta rögises ikka väga hullult – väljas oli külm ning see külm õhk tegi tal hingamise veel raskemaks. Kupatasin ta muidugi koheselt tuppa ning otsustasin hakata koduste vahenditega ravima. Kuna meil on õnneks oma “ihuarst”, siis kirjutasin kohe ka talle ning täpsustasin temaga koduseid ravimeetodeid.
Kodused ravimeetodid
- Meie kogemusel üks parimaid koduseid vahendeid on piim meega. Koer reeglina ei kannata piima (teeb kõhu lahti), aga keedetud piima puhul seda probleemi ei ole. Seega laske piim korraks keema tõusta ning lahustage selles veidi mett (saksa lambakoera puhul on kogused umbes – 250 ml piima ning 1 spl mett). Mina olen seda andnud 3-4 korda päevas, reeglina siis, kui saan aru, et mu koeral jälle kurgus kraabib ehk ta koledalt rögisema hakkab. See vahend on meie majas teinud imesid – sisuliselt kohe peale joomist jääb hull rögisemine järele :). Ahjaa, enamus koeri joovad seda hea meelega (kuna see on magus), mõned üksikud võivad pirtsutada :).
- Pertussiin – jah, seesama laste köharohi. Jälgige, et te EI ANNUSTA rohkem, kui on lubatud väikesele lapsele (seal on vähesel määral sees etanooli). Faddu Pertussiini ei armasta ehk tema puhul ei ole mul muud varianti, kui suhu valada. Aga see rohi päriselt töötab :). Ja väga väikeste koerte puhul ma soovitaks konsulteerida arstiga. Mina isiklikult vähendaks nende puhul veel seda kogust, aga ma ei hakka oletama mis väikese koera puhul on õige kogus.
- Bromheksiin – käsimüügiravim Bromhexine-Grindeks 8 mg tabletid (inimeste apteegis täiesti olemas). Sellest rohust ei teadnud ma enne Faddu kennelköha mitte kui midagi. Igal juhul bromheksiini annustatakse selliselt – 2 mg / 1 kg kaalu kohta ning anda 2 korda päevas ning võib anda 7-10 päeva jutti. Kuna üks tablett on 8 mg, siis Faddu pidi sööma 2 korda päevas 10 tabletti :). Tegemist on lima vedeldajaga.
Kusjuures Bromheksiin on minul isiklikult aidanud terveks ravida ka ühe kasvataja koera, kes meie juures hoiul oli ning kellel meie juures kennelköha välja lõi. Teda ei aidanud piim meega ega pertussiin, vaid just bromheksiin ravis ta sisuliselt paari päevaga terveks.
Karen Beckeri soovitused
Lisaks lugesin Karen Beckeri artiklit, kus ta toob ära looduslikud vahendid kennelköha raviks:
- Esberitox on kiiretoimeline siilkübar, mis võib olla väga efektiivne bordetella nakkuste virulentsuse vähendamisel;
- Manuka mesi. Põhimõtteliselt peaks abiks olema ka tavaline toormesi (mis on tahke ehk mida ei ole kuumutatud);
- toores küüslauk ning oliivileht on looduslikud antibakteriaalsed ja viirusevastased ained;
- libejalakas võib aidata leevendada valusat ja ärritunud kurku;
- C-vitamiin on viirusevastane ning E-vitamiin toetab immuunsüsteemi;
- puneõlil on antiseptilised, seenevastased, viirusevastased ja antibakteriaalsed omadused.
Eeterlikke õlisid saab kasutada selleks, et aidata koeral kennelköha korral hingata kergemini. Eukalüpti, lavendli ja teepuuõlid omavad antibakteriaalseid ja viirusevastaseid omadusi. Kummelil on rahustav efekt. Eeterlikke õlisid tuleb alati vees lahustada. Kasuta neid diffuuseris ühes ruumis ning võimalda oma koeral ruumist lahkuda, kui ta seda soovib. NB! Need eeterlikud õlid on kasutamiseks ainult kodudes, kus ei ole kasse!
Hundihammas (astragalus) on ürt, mida kasutatakse Hiina meditsiinis immuunsüsteemi tugevdamiseks, kopsufunktsiooni toetamiseks ning bronhiaalsete rakkude taastumise stimuleerimiseks.
Lühiajaline immuunsus
Hea uudis on see, et kennelköha läbi põdenud koer omandab lühiajalise immuunsuse (kuni pool aastat) ning seega selle aja jooksul sama haigusetekitaja tõttu ei haigestu. Kui haigusetekitajaks on aga nt mõni teine bakter, siis on koeral risk uuesti haigestuda.
Igal juhul meie oleme nende koduste vahenditega saanud oma koerad sisuliselt 2-3 päevaga terveks ning tänaseks on mul Faddu vist olnud 3 korda kennelköhas. Meil ei ole ükski koer pidanud kennelköha pärast minema arsti juurde ega pidanud võtma ka antibiootikume, samas on meil ka tugeva tervisega koerad. Ei tasu unustada, et kennelköha on eriti ohtlik just kutsikaeas, sest võib väga kergelt areneda kopsupõletikuks. Kui te näete, et koeral on selgelt halb olla või tal ei lähe koduste vahenditega paari päeva jooksul asi paremaks, siis ärge viivitage ning minge arsti juurde. Parem siis juba antibiootikumid peale, kui riskida tüsistustega.
Kennelköha vaktsiin
Tänaseks on olemas kennelköha vaktsiin ning see kogub ka üha rohkem populaarsust. Holistiline veterinaar Karen Becker ei soovita aga oma koeri kennelköha vastu vaktsineerida. Peamiseks põhjuseks on see, et Bordetella bakterid kaasnevad tavaliselt vähemalt mõne teise nakkusohtliku haigusega, tavaliselt viirusega. Kennelköha on tegelikult mitu erinevat infektsiooni, mis esinevad samal ajal. Tegemist ei ole üksiku infektsiooniga.
Veterinaarimmunoloogia asjatundja dr Ronald Schultz on öelnud, et bordetella on “vaktsineerimatu” haigus. Infektsiooni põhjustavad erinevad bakteriaalsed ja viiruslikud ained ning ükski üksik vaktsiin ei suuda pakkuda kaitset kõigi nende vastu ega ravida aktiivset infektsiooni. Kennelköha põhjustavaid aineid on umbes 40, kuid vaktsiin katab neist vaid vähesed. Praegune kennelköha vaktsiin sisaldab ainult koerte paragrippi ning Bordetella bronchisepticat. See tähendab, et vaktsiin on tegelikkuses ebaefektiivne.
Karen Becker ütleb, et kui mingil põhjusel on tõesti vaja kasutada süstitavat Bordetella vaktsiini, konsulteeri integreeriva veterinaararstiga detoksifikatsiooni võimaluste osas. Oluline on meeles pidada, et koer võib ikkagi saada kennelköha isegi siis, kui ta on hiljuti vaktsineeritud. Seetõttu soovitab tema tungivalt vältida seda tarbetut ja sageli ebatõhusat vaktsiini, kui see on üldse võimalik.
Lisaks ütleb ta, et me peaksime vältima tarbetuid vaktsineerimisi ja liigset veterinaarravimite ning keemiliste parasiidi- ja kahjuritõrjevahendite kasutamist. Samuti on vaja vähendada koera kokkupuudet keskkonnas leiduvate toksiinidega, mis omakorda vähendab tema toksilist koormust ja bioloogilist stressi.
Kasutatud allikad:
Comments (2)
[…] Kennelköhast oleme me teinud ka varem ühe postituse ning seda saab lugeda siit. […]
Väga asjlik selgitav materjal lugemiseks. proovin järgida ka koduseid ravisoovitusi.
Mul 10 aastane austraalia lambakoer. Käisin vihmaga õues. karv sai märjaks, ei kuivanud ära, kui uuesti jalutusringile läksin. tugev tuul oli lisaks. Kas ka see oli põhjuseks, et koer hakkas turtsuma. Arvasin, et on midagi kurku sattunud. Nüüd ka öösel on teinud mõned kuivad köhaturtsatused. Hääl rägisev.
Koer oli 10 aastat absoluutselt terve, ei osanud ma haiguste peale mõeldagi, vast nagu inimene, nii ka koer vananedes muutub hapramaks.