Tasuta transport pakiautomaati alates 49 eur

Taimsed proteiinid, mida vältida

Tagasi lehele Tervisenurk
taimsed proteiinid

Taimsed proteiinid, mida vältida

Mina usun täiesti siiralt, et meie lemmikud ei saa hakkama ega ka tervise mõttes ei õitse ilma loomse proteiinita. Ma igati pooldan koerale toore andmist ning soovitan seda ka kõikidele klientidele. Ka kutsikale on olemas ohutuid tooreid tooteid (sisuliselt kõik kaelad, kõrvad ning ka nt seasaba). Küll aga on üsna levinud ka info, et koer ei peagi loomset proteiini saama ning taimsed proteiinid suudavad edukalt neid asendada. Ma ei ole sellega päris nõus. Jah, kuivtoit sisaldab taimset proteiini aga ka siiski loomset proteiini. Loomulikult see kui palju konkreetne toit loomset proteiini sisaldab, sõltub juba konkreetsest toidust. Tuletan meelde, et kui vaatad toidu koostist, siis jälgi ka seda kas loomne proteiin on värske või kuivatatud. Seekordses blogis refereerin Karen Shaw Beckeri artiklit, kus ta toob välja millised taimsed proteiinid on need, mida tuleks lemmiku toidus vältida.

Erinevad uuringud on näidanud, et täiskasvanud ja seenior koerad ning sportkoerad saavutavad paremad tulemused, kui nende toidus on kõrge kvaliteediga loomset päritolu valgud. Rõhk sõnal kõrge kvaliteediga. Pea meeles ka seda, et kõik valgud ei ole võrdsed ning seda ka loomset päritolu valguvormide puhul. Sellisteks on muuhulgas lihajahu ning sulgedest pärit valk, mis omavad halba bioloogilist väärtust ning seetõttu su lemmik ei seedi ega omasta seda hästi.

Proteiinid ja kvaliteet

Mulle isiklikult tundub, et paljud inimesed juba jälgivad enda toidu puhul proteiini ja üleüldse toidu kvaliteeti. Isegi need, kes ostavad viinereid, siis mulle tundub, et paljud valivad siiski viinerid, mis on suurema lihasisaldusega. Mingil põhjusel on mul aga tunne, et lemmikute puhul ei ole paljud endiselt veel sinnani jõudnud. Ometigi suur osa väidab, et lemmikloom on täieõiguslik pereliige. Siiski tundub, et peamiselt vaadatakse hinda ning ei arvestata, et Sa tegelikult saad täpselt seda, mille eest Sa maksad.

Proteiin on oluline nii inim- kui loomatoidus eelkõige seetõttu, et proteiine kutsutakse ka elu ehitusvalkudeks. Need on loomade ellujäämiseks hädavajalikud ning neid leidub igas elusorganismis, mis planeedil leidub. Mõningad faktid:

  • need on üliolulised terve keha ja südame jaoks
  • loomset päritolu proteiinid, sealhulgas munad, on toitaineliselt paremad, kuna need sisaldavad kõiki hädavajalikke amiinohappeid (amiinohappeid kutsutakse valgu ehitusblokkideks)
  • liiga palju kehv kvaliteediga proteiine ning liiga vähe proteiini võib olla keha jaoks kahjustav
  • proteiine ei säilitata kehas nagu rasva – seda tuleb süüa igapäevaselt
  • toitaine, mis seisab kõikide teiste ees, on proteiin

Su koera keha on reaalselt tehtud proteiinist, sealhulgas tema kondid, lihased, arterid, veenid, nahk, karvad ning küüned. Lisaks on proteiinist tehtud ka tema südame, aju, maksa, neeru ning kopsu koed.

Proteiinid annavad verele hapnikku ning transpordivad rasva ja kolesterooli lemmiku kehas. Proteiinide ensüümid aitavad seedida sööki, sünteesida olulisi aineid ning lagundada jääkprodukte. Proteiinid koos steroolidega toodavad hormoone, mis reguleerivad pidevalt koera kehas toimuvaid tundlikke keemilisi muutusi. Ka kromosoomid, mis koer pärandab oma järglastele sisaldavad oma struktuuris proteiine.

Loomsed proteiinid on paremad kui taimsed proteiinid

Karen Shaw Becker ütleb, et loomset ja taimset päritolu valgud ei ole võrdsed toitumisallikad. Lisaks ütleb ta, et kõikidest taimsetest valguallikatest on maisigluteeni jahu ning sojajahu kaks, mida tema ei soovita lemmikloomale anda. Maisigluteeni jahu on kasutusel ka ühes väga populaarses veterinaarsarjas.

Nimelt on gluteen väga allergiline ning põhjustab seedekulgla kääritamist ning muid seedetrakti häireid. Karen Becker ütleb, et mais on kõrge glükeemilise indeksi, madala kvaliteediga, mittetäielik ning bioloogiliselt ebasobiv proteiiniallikas lemmikutele. Juhin tähelepanu, et kuigi meie poolt müüdava Natural Plus külmpressitud toidud sisaldavad maisi, on see hüdrotermiliselt töödeldud, mis muudab selle lemmikule hästi ja kergesti seeditavaks.

Lisaks on maisi puhul ülikõrge risk, et tegemist on GMO-ga. Seega hoiatab dr. Becker, et kui silt ei näita selgelt, et lemmiklooma toidu koostisosad on mitte-GMO, on üsna kindel, et toidus sisalduvad tooted võivad olla geneetiliselt muundatud ning seetõttu suures ohus aflatoksiiniga saastumise osas. Dr. Becker ütleb, et see on süüdlane nii vähi kui krooniliste haiguste tekkes.

Sojaoad ning sojaga seotud tooted (sh sojajahu) on tuntud madala kvaliteediga, mittetäieliku proteiini poolest, mis on teada kui toiduallergiate tekitaja. Sojaoad sisaldavad suures koguses antitoitaineid (looduslikud mürgid), sealhulgas ensüümi inhibiitoreid, mis segavad keha võimet valku seedida. Antitoitained võivad põhjustada märkimisväärseid seedehäireid, vähenenud proteiini seedimist ning samuti kroonilisi puudujääke aminohapete omastamisel.

Lisaks on sojaoad östrogeeni toiduallikas, mida enamik kastreeritud loomi ei vaja ning ei peakski sööma. Dr. Becker ütleb, et liigne östrogeen on suurendanud rinnavähi ja atüüpilise Cushingi tõve juhtude esinemissagedust lemmikloomade hulgas, rääkimata ka kilpnäärmehaiguse epideemiast.

Aastaid tagasi viidi läbi uuring, kus uuriti, kuidas proteiini tüüp mõjutab täiskasvanud ja vanemate koerte keha koostist (lihaskude vs rasv). Koeri söödeti toiduga, kus oli erinevates kogustes kana ning maisigluteeni jahu. Koerad jaotati kahte rühma – üks rühm sõi ainult kana ning ülejäänud koerad sõid toitu, kus oli vähem kana ja rohkem maisigluteeni jahu. Võrreldes 100% kana toitu söönud koertel oli teistel koertel:

  • vähenenud lihaskude
  • suurenenud rasvkude
  • vähenenud vereproteiinide tase, mis on hästi toidetud keha üldised markerid

Kõrge kvaliteediga loomne proteiin seeniorile

Lisaks viidi läbi uuring, mis keskendus keha koostise (lihaskude vs rasv) ning lihasspetsiifiliste proteiinide vähenemisele vananevate koerte puhul. Vanematele koertele anti toitu, mis oli 32% kana baasil, 32% kana ja maisigluteeni jahu baasil või 16% kana baasil.

Tulemus – 32% kana baasil toitu söönud koertel oli parem keha koostis kui tervetel noortel täiskasvanud koertel ning identsed lihasspetsiifilised proteiinide tasemed. Ühelgi teisel kahest vanemate koerte rühmast (kana + maisigluteeni jahu või 16% kana toit) ei olnud sarnaseid tulemusi.

Järeldus – koertele peamiselt loomset päritolu proteiiniallikaid sisaldava toidu söötmine pakub mitmeid eeliseid, sealhulgas:

  • aitab säilitada lihasmassi
  • pöörab tagasi mõningaid vanusega seotud muutusi skeletilihastes
  • suurendab täiskasvanud ja vanemate koerte pikaajalist tervist ja heaolu

Sportkoerad ja proteiini kvaliteet

Cornelli ülikooli veterinaarmeditsiini kolledži dr Joseph J. Wakshlag uurib toitumist seoses aktiivsete koertega, eriti nende proteiini vajadusega.

Koera treenimise ja võistlemise ajal kipuvad hematokriti ja seerumi albumiini tasemed langema ning piisav proteiini tarbimine toidus võib olukorda parandada. Uuringud vastupidavus- ja sprinterkoertel viitavad sellele, et koerte toidus peaks olema 24% kuni 30% metaboliseeritavast energiast hästi seeduvat loomset proteiini, näiteks lambaliha, veiseliha ja kana.

Väga aktiivsel, sportlikul koeral on vaja toitainerikast dieeti, mis pakub optimaalset energiat väikese koguse toiduga. Proteiiniallikas peaks olema suurepärase kvaliteediga ja loomne ning dieet peaks olema suhteliselt kõrge dieetrasva sisaldusega, sealhulgas lisandina toore orgaanilise kookosõli kasutamisega.

Tasakaalustatud värske toidu dieedi peamised komponendid koeratreeningul ilma terviseprobleemideta hõlmavad tooreid lihaseid luuümbruseid, liha ja siseelundeid, mõningaid tumedaid rohelisi köögivilju, vajaduse korral sobivaid lisandeid ning pidevat värsket ja puhast vett.

Kokkuvõtteks

Proteiini kvaliteet on äärmiselt kõikuv, sealhulgas ka loomsetest allikatest pärit proteiin. On väga kergelt seeditavaid proteiine, mis on koera jaoks kergesti omastatavad ning kasutatavad aga on ka valke, mida on raske seedida ja kasutada. Sellisteks on näiteks nokk, jalad/sarved, nahad, saba ning nina.

Lisaks on kõikidel valkudel bioloogiline väärtus, mis näitab selle kasutatavate aminohapete sisaldust. Munadel on kõrgeim bioloogiline väärtus 100%. Kalad on teisel kohal 92% (kuigi dr. Becker ei soovita enamikku kalu igapäevaselt lemmikloomadele sööta). Sulgede bioloogiline väärtus on 0.

Sojal on suhteliselt kõrge bioloogiline väärtus 67%. Soja kasutatakse lemmikloomatoidus seetõttu, et pakuvad tootjatele odavat võimalust suurendada garanteeritud analüüsi etiketil trükitud üldproteiini sisaldust. Pea meeles, et kui toit sisaldab soja või maisi, siis peaks igal juhul olema seal ka kinnitus, et tegemist on GMO-vaba toorainega.

 

Kasutatud allikad:

Jaga see postitus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tagasi lehele Tervisenurk