Tasuta transport pakiautomaati alates 35 eur

Tundmatud ained meie toidus

tundmatud ained

Tundmatud ained meie toidus

Tihtipeale on ikka nii, et mingi muudatuse oma elus teeme me alles siis, kui me saame kusagilt mingi “äratuskõne”. Ma arvasin siiani, et ma toitun üpris korralikult, sest teen enamus aega ise kodus süüa. Aga tervislikel põhjustel otsustasin paar nädalat tagasi võtta kuuks ajaks ette ka E-ained ehk tundmatud ained meie toidus. Ehk minu eesmärk on kuu aja jooksul osta ja tarbida võimalikult vähe E-aineid. Suurem plaan siis tulevikus hakata veel teadlikumalt toituma ehk teha sisuliselt sama, mida ma täna teen oma koerte puhul. Miks ma aga kirjutan inimtoidust koertega seotud blogis? Sest paljud annavad koerale ka kodutoitu. Te ei kujuta ette kui tihti ma kuulen lauseid a la stiilis “meil jäid kodus makaronid suitsuvorstiga üle ja me andsime koerale ning see kohe väga maitses talle”. Muidugi maitseb, sest paljudes inimtoiduainetes on kasutusel kas maitsetugevdajad või siis sõltuvust tekitavad ained (alates E620).

Näe toidu hinna taha!

Me peame tarbijatena hakkama tegema paremaid valikuid – nii meid ennast kui meie lemmikuid silmas pidades. Mida aeg edasi, seda rohkem ohte meid valitsevad, sest me esitame toidule nõudmisi, mida me veel 30 aastat tagasi ei esitanud – viiner ja vorst peavad nägema ilusad ja roosad välja, lõhe peab nägema ilus roosa välja ning toit peab säilima kauem kui 1-2 päeva. Lisaks tahame me maksta toidu eest võimalikult vähe, mis sunnib tootjaid tegema otsuseid, mis mõjutavad meie tervist (taimekaitsevahendid, geneetiliselt muundatud toiduained jne).

Terevisioonis käis taimekaitsevahendite teemal rääkimas Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Anu Nemvalts ning ausalt öeldes oli tema jutt väga mõtlemapanev. Mida aeg edasi, seda vähem on poest võimalik leida puhast toitu (taimekaitsevahendeid pole kasutatud). Kui veel 5 aastat tagasi oli puhast pilti ca 60%, siis tänaseks on see kukkunud 40% peale. Mõtlemapanev oli minu jaoks ka see, et taimekaitsevahendite jääkide piirmäärad pidid olema nii kõrged, et sisuliselt kõik tooted lähevad jäävad ilusasti selle piirmäära sisse. Sellest tulenevalt on Põllumajandus- ja Toiduamet kehtestanud täiendava riskipiiri, mida ületavad tooted korjati müügist ära. Üldine soovitus oli ka – vältida tasuks kolmandatest riikidest pärit tooteid (ära osta nt Marokost pärit kartulit), Euroopa Liit on juba parem, aga Eestis kasvatatud tooted on kõige puhtamad.

Ja selles oleme meie tarbijatena süüdi – iga kord, kui me valime tomati või kapsa puhul odavama variandi, anname me tootjale märku, et meid ei huvita mitte puhas toit, vaid odav toit. Seega hakkavad üha enam tootjaid otsima vahendeid toidu odavaks tootmiseks vahendeid valimata. See tuleb aga meie ja meie lemmikute tervise arvelt. Tarbijatena me peame nägema hinna taha! Mida odavam hind, seda suurem on tõenäosus, et on kasutatud taimekaitsevahendeid. Järgmine kord, kui sa lähed poest ostma kas endale või oma koerale süüa, mõtle selle peale mis signaali sa oma valikuga tootjale annad – kas sa pigem eelistad puhast ja veidi kallimat toitu või valid alati kõige odavama variandi?

Tundmatud ained toidus

Iseenesest tundub ju E-ainete välja jätmine üpris lihtne? Selgitad välja millised on tervisele potentsiaalselt kahjulikud E-ained ning jätad need toiduained lihtsalt ostmata. Kahjuks pole see täna enam nii lihtne, sest tootjad on hakanud numbrite asemel kirjutama välja aineid nimeliselt. Nt osad majoneesid sisaldavad endas nii kaaliumsorbaati (E451) kui ka naatriumbensoaati (E211). Pakendi peal aga E-sid kirjas ei ole, on vaid keerulised nimed.

Sisuliselt kategoriseeritakse E-ained kolmeks:

  • looduslikud lisaained – eraldatakse mõnest looduslikust ainest (nt rohelistest taimeosadest eraldatud klorofüll, peedist eraldatud peedipunane jne). Need on tervisele kõige ohutumad. (Pane tähele – mitte kasulikud ega ohutud, vaid kõige ohutumad!)
  • loodusidentsed lisaained – looduses esinevate keemiliste ühendite analoogid, mis saadakse keemilise sünteesi teel. See tähendab, et aine on looduslikult toidus olemas, kuid lisaainena kasutamiseks on see saadud sünteesi teel.
  • sünteetilised e-ained – need tekitavad kõige enam kõrvaltoimeid ning on seeläbi tervisele kõige ohtlikumad. Kunstlikud lisaained ei pruugi ainevahetuses lõpuni laguneda, paljud neist on allergiat tekitava toimega ning tekitavad kuhjumisest või koosmõjust kõrvaltoimeid, mis võivad avalduda alles aastate või aastakümnete pärast.

    Nitritid

    Nitritid on üks enim kasutatud lisaainete rühm. Ühed vanimad säilitusained on naatriumnitrit (E250) ja naatriumnitraat (E251). Need on peamiselt kasutusel lihatoodetes oma mikroorganismide kasvu pärssiva mõju pärast. Nitritid annavad muuhulgas ka lihatoodetele roosaka värvuse ja iseloomulikud maitseomadused. Kahjuks ei räägita sellest, et nitritidest võivad tekkida toiduainetes kantserogeensed ühendid. Sellest hoolimata on nende kasutamine lubatud, sest antibakteriaalset toimet peetakse olulisemaks kui kahjulike ühendite tekke ohtu! Enim leiti nitriteid viineritest, sardellidest ning neile järgnesid keeduvorst ja kuumtöötlemist vajavad lihatooted.

    Sorbaadid

    Järgmisel kohal peale nitritite ja nitraatide on sorbaadid. Kõige levinum neist on ilmselt kaaliumsorbaat (E202). Kasutusel säilitusainena, mis aitab vähendada bakterite kasvu, kuid on kahjustava toimega nii nahale, silmadele kui ka hingamisteedele.

    Uuringud on näidanud, et kaaliumsorbaat kahjustab pöördumatult vererakke, avaldab negatiivset mõju immuunsusele ja omab genotoksilisi (vähki põhjustavaid) omadusi.

    Muideks, kaltsiumsorbaadi kasutamine toidus keelustati alles 2018, peale 2010-2016 toimunud uut riskihindamist. Enne seda oli kaltsiumsorbaat nagu iga teine lubatud E-aine.

    Bensoaadid

Kõige levinum neist on naatriumbensoaat, mis on väga levinud majoneesis ning salatikastmetes. Lisaks võib seda leida pudeldatud ravimites ja köhasiirupites!

Osadel inimestel esineb selle kemikaali suhtes hüpertundlikkust ning see võib tekitada astmahooge, nõgeslöövet ja teisi allergilisi reaktsioone. Lisaks võib kaasa tuua maoärritust. Mina olen kindel, et kui juba inimestel tekivad sellised reaktsioonid, siis suure tõenäosusega võivad need tekkida ka meie lemmikutel (kes on veel tundlikumad).

Probleem on aga eriti suur juhul, kui naatriumbensoaadiga koos esineb sidrunhape (E330) või askorbiinhape (E300). Kahe viimase puhul on tegemist küll looduslike ainetega, aga koos naatriumbensoaadiga moodustavad need looduslikud happed benseeni – kantserogeense kemikaali, mida seostatakse leukeemia ja teiste verevähkide suurenenud tekkeriskiga. Laboratoorsetes katsetes leiti, et teatud kontsentratsioonides suurendas naatriumbensoaat märkimisväärselt DNA kahjustusi, mis toob omakorda kaasa rakumutatsioone ja vähki.

Maitsetugevdajad

Maitsetugevdajad ehk e-ained E620 kuni E625 tekitavad sõltuvust ning neid lisatakse nt lihatoodetesse, kartulikrõpsudesse ja puljongikuubikutesse. Maitsemeel hakkab üha rohkem ihkama sama soolaseid ja maitsekaid toiduaineid. Lisaks häirib maitsetugevdaja aju küllastuskeskust ning tekitab soovi näksida edasi ka siis kui kõht on juba täis.

Kõige levinum neist on E621 ehk naatrium(vesinik)glutamaat. Seda leidub paljudes lihatoodetes, kartulikrõpsudes ja muuhulgas ka puljongikuubikutes. Katsetes rottidega kahjustas glutamaadirohke toit nende ajuripatsit ehk hüpofüüsi. Kuna ajuripats reguleerib kogu organismi hormonaalset tasakaalu, pole ime, et naatriumglutamaat kehakaalu suurendab. Võib muuhulgas tekitada ka glaukoomi, kuna rottidel kahjustas see ka nende silmi.

Kui üldiselt on pakil kirjas kas E621 või siis naatriumglutamaat, siis mõnikord on nimetatud ühendi sünonüümiks tähekombinatsioon MSG ehk lühend ingliskeelsest sõnapaarist monosodium glutamate. Glutamaadirikkust tähistavaid sünonüüme on pakenditel teisigi, näiteks proteiinihüdrolüsaatpärmi-autolüsaatHydrolyzed Vegetable ProteinNatural Flavor jne.

E620 kuni E623 on muideks keelatud imikute ja väikelaste toitudes! Seega võiks olla välistatud ka meie lemmikute toidulaualt.

Säilitusained

Säilitusaineid leidub pea igas vorsti- ja singitootes, paljudes juustudes, jogurtites ja kohupiimades (ilmselt seetõttu ka paljude koerte toidulaual). Tervisele on enamik kahega algavaid E-aineid kahjulikud. Säilitusained põhjustavad hingamisraskusi, bronhide kokkutõmbeid, probleeme limaskestaga, maoärritust, naha ülitundlikkust, iiveldust, oksendamist, silma- ja ninaärritust, peavalu ja migreeni.

Ainsad kahega algavad säilitusained, mille kohta pole teada kahjulikke kõrvalmõjusid on E233, E234, E235, E260–263, E270, E296, E297.

Ohtlikud e-ained

Värvained: E102, E104, E110, E120, E122–124, E127–129, E131–133, E142, E150.

Säilitusained: E200, E202, E210–219, E220, E239, E249–252, E280.

Antioksüdandid: E310–312, E320, E321.

Lõhna- ja maitsetugevdajad: E510, E620–625*.

Magusained ja suhkruasendajad: E420, E421, E951, E952, E954, E965.

Need on kõige ohtlikumad E-ained, millest tasub kaarega mööda käia ning neid sisaldavaid tooteid vältida (võivad põhjustada hüperaktiivsust, astmat, peavalu, võivad olla kantserogeensed).

*Lisaained alates E620st tekitavad sõltuvust.

Kokkuvõtteks

E-ainete kasutamise korral on kohustuslik tagada küll ohutus, aga tegelikkuses kujutavad mitmed lisaained otsest või kaudset ohtu tervisele. Paljude lisaainete mõju aga alles uuritakse. Sünteetiliste lisaainete kõrvaltoimed võivad tundlikumatel avalduda allergiana, aga sageli on need varjatud iseloomuga (osad võivad koos teiste ainetega tekitada kantserogeenseid ühendeid).

Tänapäeval kasutatakse säilitusaineid sisuliselt kõikides toiduainetes, sest me tarbijatena soovime, et toiduained säiliksid kauem kui 1-2 päeva. Me aga ei arvesta sellega, et säilitusainete kasutamine tuleb meie tervise arvelt. Mina mäletan selgelt oma lapsepõlvest piima, mis läks hapuks 2 päevaga, viinerid, mis esiteks olid halli värvi (polnud lisatud värvainet) ning läksid libedaks 2 päevaga ning ka leib hakkas üpris kiiresti hallitama. Täna kuivab viiner sisuliselt külmkapis enne ära, kui libedaks läheb, piim säilib vähemalt nädala ning ma isegi ei mäleta millal poeleiba viimati hallitamas nägin.
Ma kindlasti ei ütle, et minge täitsa äärmusesse ning ärge kasutage ühtegi toiduainet, mis sisaldab mõnda e-ainet. Küll aga tasub teada milliseid e-aineid vältida nii meie enda kui ka meie lemmikute toidulaual. See, et te aeg-ajalt annate oma lemmikutele midagi enda toidulaualt, on täiesti okei. Aga kui see muutub juba igapäevaseks harjumuseks, siis tasub tema toidulaud üle vaadata ning tegelikult võiks ka enda oma üle vaadata :).
Ma siiralt usun, et meie lemmikud on hoopis tundlikumad kui meie ning seetõttu on nemad ka tunduvalt rohkem ohustatud e-ainete kõrvalmõjudest. Lisaks, arvestades kui lühike on meie lemmikute eluiga, siis ma nende puhul jälgiks kohe eriti mida neile antav toit sisaldab. Olles kaotanud oma eelmise koera kõigest 8 aasta ja 8 kuu vanusena tean ma, et iga päev, mis ma saan neile teadlike otsustega juurde võita, on kulla hinnaga.
Kasutatud allikad:

Jaga see postitus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.