Tasuta transport pakiautomaati alates 49 eur

Tundmatud ained meie toidus

Tagasi lehele Tervisenurk
ET 03 tundmatud ained .png

Tundmatud ained meie toidus

Lugemisaeg: umbes 8 min

Mäletan väga selgelt aega, kui otsustasin omaenda toidulauda põhjalikumalt uurida. Enamiku söögist olin nagunii kodus valmistanud ja arvasin, et teen üsna häid valikuid. Aga siis hakkasin vaatama, mida sisaldavad need mõned valmistooted, mis vahel ostukorvi satuvad. Viinerid, kastmed, majoneesid, leivad, singid. Üllatus polnud ainult selles, kui pikk võib olla koostisosade loetelu. Palju rohkem pani mind mõtlema, miks üks toode sisaldab üht ja teine pealtnäha sarnane toode hoopis teist retsepti.

Miks ma kirjutan inimtoidust koerablogis? Sest koerad saavad sageli midagi meie laualt. Olen kuulnud küllalt lugusid stiilis „meil jäi suitsuvorstiga makarone üle ja andsime koerale, talle nii maitses!”. Maitsmine ja sobivus on aga kaks erinevat asja. Ja ka inimese valmistoidu puhul kehtib sama, mida räägin koeratoidust: toidul ja toidul on vahe.

Näe toidu hinna ja pakendi taha

Võtame näiteks viinerid. Mõlemad pakid võivad välja näha üsna sarnased, kuid ühe retseptis võib olla suur osa lihaskudet ja teises rohkem vett, tärklist, nahka, rasva või mehaaniliselt eraldatud liha. Kõik need ei ole automaatselt keelatud või „mürgised” koostisosad. Küll aga muudavad need toidu koostist, valguprofiili, maitset ja sageli ka hinda. Erinevust tuleb hinnata tegelike koostisosade ning toitumisalase teabe põhjal, mitte pakendi värvi või sõna „liharikas” järgi.

Sama loogika kandub koeratoitu. Tootjal on tooraine-eelarve ja retsepti koostamisel valikukohad. Odavam hind võib tulla eri põhjustest, sealhulgas efektiivsemast tootmisest, väiksemast marginaalist või odavamatest koostisosadest. Hind ei tõesta automaatselt kehva toitu, kuid ka väide, et hinnal pole tooraine kvaliteediga mingit seost, ei ole usutav. Täpsemalt kirjutasin sellest artiklis Miks toidu kvaliteet rolli mängib?.

Koostist uurides tasub esmalt vaadata päris toorainet: milline on toote peamine valguallikas, kui palju on soola ja rasva ning millised on kasutatud lisandid? Üksainus E-number ei anna veel terviklikku vastust.

Mis on E-ained ja kas kõik need on ohtlikud?

E-number tähistab Euroopa Liidus hinnatud ja kindlateks kasutusteks lubatud toidu lisaainet. Lisaainel võib olla tehnoloogiline ülesanne: säilitada toodet, pidurdada mikroorganismide kasvu, hoida tekstuuri, reguleerida happesust või anda värvi ja maitset. See ei tähenda, et iga lubatud aine oleks igas võimalikus koguses ohutu, aga ka mitte seda, et iga sünteetiliselt valmistatud aine oleks kahjulikum kui looduslikust allikast saadud sama ühend.

Mõnikord on E-number pakil numbrina, teinekord keemilise nimetusena. Näiteks kaaliumsorbaat on E202, mitte E451. Naatriumbensoaat on E211. Kui tarbija numbrit ei tunne, ei tähenda nimeline märgistus veel midagi varjatut: oluline on teada, millega tegemist ja milleks seda kasutatakse.

Kui mõni lisaaine äratab küsimusi, võiks küsida kolme asja. Milline on teadaolev toime ja risk? Millistes kogustes ainet toidus kasutatakse? Ja kas selle konkreetse toidu ning koera kohta on üldse piisavalt andmeid? Just viimane küsimus kipub minu meelest tihti tähelepanuta jääma.

Minu jaoks on E-ainete kasutamise küsimus aga laiem. See, et mõni aine on praegu lubatud, ei tähenda, et selle ohutushinnang ei võiks uute teadusandmete põhjal muutuda. Hea näide on titaandioksiid (E171), mille kasutamine toidu lisaainena lõpetati Euroopa Liidus 2022. aastal, sest EFSA ei saanud välistada genotoksilisuse riski.

See ei ole üksikjuhtum. Säilitusained E216 ja E217 eemaldati EL-is lubatud toidu lisaainete hulgast 2006. aastal ning värvaine Red 2G (E128) kasutamine peatati 2007. aastal. Teiste ainete puhul on hiljem vähendatud lubatud koguseid: näiteks karmistati nitritite ja nitraatide (E249–E252) kasutuspiire alates 2025. aasta oktoobrist. Need ei ole kõik ühesugused otsused ega tõesta, et iga varem toimunud kokkupuude oleks tervist kahjustanud. Küll aga näitavad need, et ohutushinnangud võivad teadmiste lisandudes muutuda.

Nitritid ja töödeldud lihatooted

Naatriumnitritit (E250) kasutatakse muu hulgas töödeldud lihatoodetes. Sellel on tehnoloogiline mõte: see aitab pidurdada teatud ohtlike bakterite kasvu ning mõjutab toote värvust ja maitset. Samal ajal on nitrititega seotud probleem, et sobivatel tingimustel võivad tekkida Nnitrosoühendid, millest mõned on kantserogeensed. Seetõttu ei ole nitritite ja töödeldud liha riskihindamine pelgalt „looduslik vs sünteetiline” küsimus.

See on üks põhjuseid, miks ma ei soovitaks teha viineritest, sardellidest või suitsuvorstist koera igapäevast toitu. Koera jaoks võib probleemiks olla ka toote soola- ja rasvasisaldus ning võimalik sibul, küüslauk või muu maitsestus. Isegi ilma ühegi E-numbrita ei muutuks tugevalt soolatud viiner tasakaalustatud koeratoiduks.

Sorbaadid: kas kaaliumsorbaat on genotoksiline?

Kaaliumsorbaat (E202) on säilitusaine, mida kasutatakse pärmide ja hallituste kasvu pidurdamiseks. Internetis ringleb väiteid, et see kahjustab vältimatult vererakke, nõrgestab immuunsust või põhjustab vähki. Selliseid järeldusi ei saa teha üksikutest laboritingimustes saadud tulemustest, arvestamata annust ning organismis tegelikult tekkivat kokkupuudet.

Euroopa Toiduohutusameti EFSA 2019. aasta uuendatud hinnang ei leidnud sorbiinhappe ega kaaliumsorbaadi kohta tõendeid genotoksilisusest ja määras neile lubatava päevase koguse. See on inimtoidu riskihinnang, mitte eraldi katse koertega, ega toeta väidet, et E202 oleks igas koguses genotoksiline. Samas ei tähenda ametlik lubatav päevane kogus minu jaoks, et ma

peaksin seda ainet enda või oma koerte toidus soovima. Ohutushinnang ja isiklik toidueelistus on kaks eri küsimust.

Oluline on lihtsalt meeles pidada, et lisaainete kriitiline hindamine ei pea tähendama, et me esitame halvima võimaliku hüpoteesi juba tõestatud faktina.

Bensoaadid, C-vitamiin ja benseeni tekkimine

Naatriumbensoaat (E211) on samuti säilitusaine. Teatud jookides on uuritud olukorda, kus bensoaadisoolad ja askorbiinhape ehk C-vitamiin võivad koos kuumuse või valguse mõjul soodustada väga väikeste benseenikoguste teket. USA FDA on seda nähtust analüüsinud ning leidnud, et enamik kontrollitud jookidest sisaldas benseeni väga vähe või üldse mitte tuvastatavalt; osa toodete koostist muudeti probleemide vähendamiseks.

Oluline on öelda täpselt: bensoaadi ja C-vitamiini üheaegne olemasolu ei tähenda automaatselt, et igas toidus tekiks ohtlikus koguses benseeni. Reaktsioon sõltub toote koostisest ja säilitamistingimustest. Koeratoidu riski hindamisel vajaksime juba konkreetset toodet ja selle tegelikke kokkupuutetasemeid, mitte pelka koostisosade paari.

Maitsetugevdajad: kas E621 tekitab sõltuvuse?

Naatriumglutamaat (E621) annab toidule umami-maitset. Glutamaat esineb ka looduses, näiteks tomatis ja juustus. Sellest, et töödeldud toit võib väga hästi maitseda ja soodustada suuremate portsjonite söömist, ei saa teha automaatset järeldust, et E621 tekitab narkootilise aine laadset sõltuvust.

EFSA hindas 2017. aastal glutamaatide (E620–E625) ohutust uuesti ning määras neile rühmapõhise lubatava päevase koguse. Samal ajal tõi amet välja, et osade elanikerühmade hinnanguline kokkupuude võib seda ületada. Minu arvates on mõistlik jälgida tarbimise hulka, kuid praegu ei saa me väita, et kõik E620-st algavad lisaained tekitavad sõltuvust.

Koera puhul ei tahaks ma keskenduda ainult MSG-le. Kui maitsestatud valmistoidus on palju soola ja rasva ning võib-olla koerale sobimatuid maitseaineid, on just need sageli praktilisemad põhjused, miks seda talle mitte regulaarselt anda.

Looduslik, loodusidentne ja sünteetiline ei ole ohutuse edetabel

Olen ka ise varem suhtunud toidus olevatesse lisaainetesse üsna mustvalgelt. Aga mida rohkem asja uurida, seda selgemaks saab, et koostisosa päritolu ei anna ohutusele automaatselt hinnet. Mõni looduslik ühend on toksiline, mõni sünteetiliselt toodetud aine keemiliselt identne looduses leiduvaga. Mõju sõltub ainest endast, puhtusest, annusest, kokkupuute kestusest ja organismist.

See ei tähenda, et töötlemisel või lisaainete hulgal pole tähtsust. Minu meelest on täiesti põhjendatud küsida, miks mingit lisandit kasutatakse ja kas toode oleks võimalik koostada teisiti. Kuid pikka nimekirja „kõik need E-numbrid on ohtlikud” ei saa esitada ilma iga aine ja kokkupuute

eraldi hindamiseta. Kümme E-ainet ühes väikeses salatis on minu jaoks siiski liig. See on minu eelistus, mitte järeldus, et kümme lisaainet muudaksid iga toidu automaatselt ohtlikuks.

Aga meie koerad? Mida saab inimtoidu uuringutest järeldada?

Siin on koht, kus tuleb olla eriti tähelepanelik. Koera ja inimese ainevahetus ei ole identne. Mõned inimesele sobivad toiduained võivad olla koerale ohtlikud. Näiteks ksülitool (E967), mida kasutatakse mõnes suhkruta tootes, võib koeral põhjustada väga kiiret veresuhkru langust ja maksakahjustust. Sibul ja küüslauk võivad samuti osutuda ohtlikuks sõltuvalt kogusest ja olukorrast.

Samal ajal ei saa iga inimeste lisaainete uuringu põhjal öelda, et koerad on „veel tundlikumad” kõikide ainete suhtes. Mõne aine puhul on nad tundlikumad, teise puhul andmed puuduvad. Aus vastus võib olla ka see, et me ei tea piisavalt. See ei tõenda ohu puudumist, aga ei anna õigust ohtu automaatselt suuremaks kirjutada.

Lisaks eristuvad inimtoidu E-numbrite süsteem ja lemmikloomatoidu söödalisandite regulatsioon. Koeratoidu märgistust ei saa hinnata täpselt samade reeglite järgi, mille alusel on koostatud inimese viinerite etikett.

Mida rõhutab integratiivne veterinaaria?

Integratiivsed veterinaararstid, sealhulgas Judy Morgan ja Peter Dobias, kutsuvad omanikke pöörama tähelepanu kogu menüüle: tooraine kvaliteedile, seedeelundkonna tööle, individuaalsele sobivusele ning sellele, mida loom päriselt iga päev sööb. See on põhimõte, millega ma nõustun. Minu jaoks algab tervise toetamine sageli igapäevastest valikutest, mitte alles kliinikus.

Samas ei pea sellest järeldama, et kõik töödeldud toidud oleksid halvad, kõik lisaained kahjulikud või et ainult toortoit oleks hea lahendus. Tasakaalustatud menüü, hea koostisega täissööt, kontrollitud tooraine ja individuaalne vajadus võivad olla olulisemad kui silt „looduslik”. Toidu mõju tervisele on suur teema, kuid seda tasub hinnata pikaajalise, mitmetegurilise mõjuna, mitte ühe E-numbri abil.

FENDAF-I KULLATERA: „Looduslik“ ei ole ohutuse sünonüüm ja „sünteetiline“ ei ole toksilisuse sünonüüm. Oluline on aine, doos, kokkupuuteviis ja konkreetne loom.

FendaF-i praktiline soovitus

• Kui annad koerale inimtoitu, loe kogu koostist, mitte ainult E-numbreid. Kontrolli eriti soola, rasva, sibula, küüslaugu ja ksülitooli olemasolu.

• Ära muuda viinerit, suitsuvorsti ega muud tugevalt töödeldud valmistoodet koera igapäevaseks „kodutoiduks”.

• Erista aine ohtlikkust ja päris riski: annus, kasutusviis ja konkreetse looma seisund on olulised.

 Kui mõni lisaaine tekitab küsimusi, otsi ametlikku riskihinnangut ja kontrolli, kas see üldse puudutab koeri või ainult inimesi.

• Keskendu tervikule: mida loom sööb nädalate ja kuude jooksul ning kas menüü katab tema vajadused ja sobib talle päriselt?

Kokkuvõtteks

Ma ei ole loobunud veendumusest, et toidul ja toidul on vahe. Vastupidi. Mida rohkem me koostist, tooraine kvaliteeti ja lisaaineid mõistame, seda paremini oskame teha valikuid nii enda kui ka koerte jaoks. Aga ühe pika ja tundmatu keemilise nime põhjal ei saa veel otsustada, et toit on halb. Nii nagu üks ilus sõna „naturaalne” ei tähenda automaatselt, et see on hea. Mõlemal juhul tasub küsida, miks konkreetne aine toidus on.

Seetõttu ei huvita mind toidu koostist lugedes ainult küsimus, kas mingi lisaaine on lubatud. Ma tahan teada, miks see sinna lisatud on ja kas selle kasutamine on tõepoolest hädavajalik. Kas ilma selleta poleks võimalik seda toitu valmistada või tagada selle ohutust ja säilivust?

Mulle on oluline, et loomaomanik küsiks rohkem kui „kas see maitseb talle?”. Küsimus on selles, mida see toit organismile annab, kuidas see on koostatud ja millist rolli mängib ta koera igapäevases tervises. See on palju parem põhjus etiketti lugeda kui hirm üksikute E-numbrite ees.

Kasutatud allikad

[1] Euroopa Liidu lisaainete loetelu, määrus (EÜ) nr 1333/2008 (koondtekst): https://eur-lex.europa.eu/legal content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:02008R1333-20221031 [2] EFSA (2019), Sorbic acid (E200) and potassium sorbate (E202) re-evaluation: https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.2903/j.efsa.2019.5625 [3] USA FDA, Questions and Answers on the Occurrence of Benzene in Soft Drinks and Other Beverages: https://www.fda.gov/food/environmental-contaminants-food/questions-and-answers occurrence-benzene-soft-drinks-and-other-beverages [4] EFSA (2017), Re-evaluation of glutamic acid and glutamates (E620–625): https://www.efsa.europa.eu/en/press/news/170712

[5] FEDIAF, Code of Good Labelling Practice: https://europeanpetfood.org/self-regulation/labelling/

[6] Judy Morgan, Choosing the Right Pet Food: https://drjudymorgan.com/blogs/blog/choosing-the-right pet-food

[7] Peter Dobias, The universal key to treating almost any disease: https://peterdobias.com/blogs/blog/the universal-key-to-treating-almost-any-disease

[8] Euroopa Komisjon, määrus (EL) 2022/63, titaandioksiidi (E171) kasutusloa lõpetamine toidus: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2022/63/oj/eng [9] Euroopa Parlament ja nõukogu, direktiiv 2006/52/EÜ, E216 ja E217 eemaldamine: https://eurlex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX:32006L0052 [10] Euroopa Komisjon, määrus (EÜ) 884/2007, Red 2G (E128) kasutamise peatamine: https://eurlex.europa.eu/eli/reg/2007/884/oj [11] Euroopa Komisjon, määrus (EL) 2023/2108, nitritite ja nitraatide kasutuspiiride muutmine: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2023/2108/oj/eng

🐾 FendaF usub teadlikesse valikutesse

Meie eesmärk ei ole inimesi ehmatada, vaid aidata aru saada, mis toidus päriselt on. Jagame kontrollitud teadmisi, integratiivseid vaatenurki ja isiklikke kogemusi. Kui koeral tekib haigussümptom, ei asenda see artikkel veterinaararsti nõu.

FAQ

Ei. E-number tähistab EL-is hinnatud ja kindlateks kasutusteks lubatud lisaainet. Riski hindamisel loevad konkreetne aine, selle kogus ja tarbimise sagedus. Samal ajal on põhjendatud küsida, miks lisaainet üldse vajatakse.

Jah. Titaandioksiidi (E171) kasutamine toidu lisaainena lõpetati EL-is 2022. aastal. Varem peatati värvaine E128 kasutamine ning eemaldati lubatud lisaainete seast E216 ja E217. Mõne aine, näiteks nitritite puhul, on selle asemel kasutuspiire karmistatud.

Need ei sobi koera igapäevaseks toiduks. Lisaks võimalikele lisaainetele tuleb arvestada suure soola- ja rasvasisalduse ning mõnikord ka koerale ohtlike maitseainetega. Väike juhuslik suutäis ei tähenda automaatselt mürgistust, kuid sobivus sõltub toote koostisest, kogusest ja koerast.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tagasi lehele Tervisenurk