Miks kuivatatud maiused? Mida koer neist päriselt saab?
Lugemisaeg: umbes 5 min
Meilt on küsitud, miks me koertele üldse kuivatatud maiuseid anname. Kas koeral on neid vaja? Alustan vastusest, millega alustasin juba oma esimest selleteemalist artiklit: ega ei peagi. Tasakaalustatud põhitoitu sööv koer ei vaja tervena püsimiseks tingimata ühtki lisamaiust. Aga kui maius on hoolikalt valitud, võib see olla mõnus närimistegevus, mugav treeningvahend ja väike ühine rõõm.
Siin tuleb siiski eristada kolme asja: millest maius tehtud on, kuidas koer seda kasutab ja kas see konkreetsele koerale sobib. Kuivatatud veisepeanahk, pehme lihakuubik ja kivikõva sarv ei ole ühe ja sama nimetuse all üks ja sama kogemus.
Miks me ise kuivatatud maiuseid eelistame?
Mulle meeldivad lihtsa ja arusaadava koostisega tooted. Kui pakendil on kirjas üks konkreetne tooraine, tean vähemalt täpselt, mida koer saab. Eriti väärtuslik on see siis, kui tuleb jälgida kindlate loomsete valkude taluvust. Samas ei tähenda üks koostisosa automaatselt, et toode sobib igale koerale või et tootmisprotsessi ja hügieeni võiks kontrollimata jätta.
Meie eelistame maiuseid, kuhu pole lisatud näiteks glütseriini või sorbitooli. See on meie tootefilosoofia, mitte tõend, et nende ainete igasugune kasutamine koeramaiustes oleks ohtlik. Glütseriin võib olla niiskuse säilitaja ja sorbitool magusaine või niiskust reguleeriv koostisosa. Hinnata tuleb kogust, toote tervikkoostist ja konkreetset koera. Meie eelistus on lihtsalt võimalikult vähe mittevajalikke lisandeid ning läbipaistev päritolu. Minu enda jaoks tekib lihtsalt alati küsimus, et miks ma peaksin eelistama maiust, mille maitset on magusamaks tehtud või mille niiskusesisaldust proovitakse hoida kõrgemana.
Kuivatatud maiuste suur eelis on ka valik. Mõni koer võib närida veisenahka, teine eelistab hoopis pehmemat tükki. Saadaval on loomade osi, mida tavalises lihaletis tihti ei näe: kõrvad, udar, mitmesugused nahad ja muud kõrvalsaadused. Nende mõistlik kasutamine võib vähendada tooraine raiskamist, kui päritolu ja töötlemine on kontrollitud.

Kas närimine puhastab hambaid?
Närimisel on koera jaoks kindlasti väärtus. See on loomulik tegevus, pakub ajaviidet ning mõne närimistoote tekstuur aitab hambapinnalt kattusid eemaldada. Aga sõnast „närimine” ei saa veel järeldada, et kõik närimismaiused vähendavad hambakivi või hoiavad igemed terved. Toote mehaaniline toime sõltub selle kujust, struktuurist, kestusest ning sellest, kuidas koer seda päriselt närib.
Meil on kodus hea näide Fentoni näol. Talle ei meeldinud eriti midagi närida ning juba noorelt hakkas hammastele tekkima hambakivi. Loomaarst rääkis võimalikust puhastamisvajadusest. Kui hakkasime kuivatatud maiuseid testima, tuli ka Fentonil rohkem närida ja meile tundus, et nähtav hambakivi vähenes. See on meie kogemus. Aga sellest ei saa järeldada, et kuivatatud maiused eemaldavad kindlalt alati kivistunud hambakivi või et hambaarsti enam kunagi vaja ei lähe. Ameerika loomahaiglate ühenduse AAHA juhised selgitavad, et kodune hambapesu aitab eemaldada pehmet hambakattu, mitte juba kõvastunud hambakivi. Korralik hambakivi eemaldamine ning igemealuse seisundi hindamine nõuab vajadusel loomaarsti protseduuri. Kui soovid just tõendatud hambahooldustoimet, tasub vaadata Veterinary Oral Health Councili (VOHC) tunnustusega tooteid: tunnustus antakse konkreetsele tootele ja konkreetse hambakatu või hambakivi vähendamise väite kohta. See ei ole üldine kuivatatud maiuste omadus.
Kõva ei tähenda paremat
Väga kõvad esemed, näiteks sarved, kabjad ja mõned luud, võivad põhjustada hambamurde. Liiga väike või kergesti suurte tükkidena eralduv närimisasi võib omakorda tekitada lämbumis- või seedetrakti ummistuse riski. Cornelli ülikooli veterinaariateabe järgi tuleb kõvade närimisvahenditega olla ettevaatlik, isegi kui need on looduslikud. Looduslikkus ei muuda kõvadust olematuks.
Seetõttu ei ütle ma, et kuivatatud maius on alati ohutum kui toores kont. Mõlemal on omad riskid. Koera suurus, hambad, närimisjõud, kugistamise komme, valitud tüki suurus ning omaniku järelevalve loevad rohkem kui üksainus silt „toores” või „kuivatatud”. Kui koer kipub suuri tükke alla neelama, otsin pigem teise tekstuuri ja kasutusviisi, mitte ei looda, et ta järgmine kord kogemata kombel hoolikam on.
Samas ei ole õige jätta jagamata meie enda kogemust veise sarvedega. Need on meie koerte lemmikud. Kõik neli ehk nii Fenton, Süsi, Faddy kui ka Oscar närivad neid väga hea meelega ning senini ilma probleemideta. Ainus mure on meie jaoks see, et põrand on täis väikeseid sarve tükke.

Treeningmaius, närimismaius või lihtsalt väike amps?
Meie jaoks jagunevad maiused kolme praktilisse rühma. Treeningmaiused peavad olema väiksed, kiiresti söödavad ja taskus mugavad ehk kuivad. Kes on kunagi treeningvesti taskusse unustanud viineritüki või juustu, teab, et järgmisel korral võib taskust vastu vaadata üsna iseseisvat elu alustanud olend. Kuivatatud lihamaiusega on see mure väiksem, kuigi ka seda tuleb hoida kuivas ja pakendil toodud säilitustingimustel.
Närimismaius on teistsugune: selle eesmärk on pakkuda tegevust, mitte võimalikult kiiresti alla neelatavat preemiat. See peab sobima just selle koera närimisstiiliga. Kui koer on juba närimisest väsinud, ese muutub liiga väikeseks või hakkab murduma teravateks tükkideks, võtan selle ära.
Kolmas rühm on lihtne snäkk. Meie koerad on harjunud, et mõnikord saavad nad kodust lahkumise või kojujõudmisega seoses midagi head. Koera jaoks võib see olla tore etteaimatav rutiin. Samas ei tasu automaatselt eeldada, et maiuse andmine üksindusahastuses koera rahustab. Kui koer paanitseb üksi jäädes, vajab see eraldi käitumuslikku hindamist.

Kui palju maiust on mõistlik?
Maius on osa päevasest toidust. FEDIAF-i ja WSAVA toitumissoovituste praktiline lähtepunkt on, et maiustest ja muudest lisadest võiks tulla kuni umbes 10% koera päevasest energiast. See ei tähenda, et 10% päevas peaks tingimata täis saama. Väga energiarikas kuivatatud toode võib anda ootamatult palju kaloreid üsna väikese koguse juures. Kui koer peab kaalu langetama või sööb ravitoitu, tuleb tema lisandite üle eriti hoolikalt arvet pidada. Üks praktiline näide: kui koera päevane energiavajadus on 800 kcal, tähendaks 10% ülempiir umbes 80 kcal maiustest. Toote gramme ei saa arvutada pelgalt selle järgi, kas see näeb välja suur või väike. Ideaalis on vaja teada selle energiasisaldust.
1. Loe koostist ja tootja infot, mitte ainult sõna „naturaalne”. 2. Vali koera hammastele ning närimisstiilile sobiv tekstuur ja suurus. 3. Jälgi närimist ning võta liiga väikeseks muutunud tükk ära. 4. Arvesta maiused päevase energiakoguse sisse. 5. Kui tekib veritsus, hambavalu, öökimine või neelamisraskus, lõpeta maiuse andmine ning vajaduse korral pöördu kohe loomaarsti poole.
Aga kui koeral on toiduallergia?
Ühe loomse koostisosaga maius võib muuta toidupäeviku pidamise lihtsamaks, kuid iseenesest ei diagnoosi see allergiat. Kui veterinaar on soovitanud ranget välistusdieeti, võib üks „väike süütu maius” kogu katse tulemuse segaseks teha. Toiduga seotud allergia kinnitamiseks kasutatakse kontrollitud välistus- ja taasprovokatsioonikatset, mitte lihtsalt üksteise järel uute loomaliikide proovimist. Sellises olukorras tuleb valida ainult katsedieediga sobivad preemiad või jätta need kokkulepitud ajaks ära.
Niisiis, kas koer vajab kuivatatud maiust? Otseselt ei vaja. Aga meie jaoks on see üks viis pakkuda koerale vaheldust ja head tegevust. Õige maius pole see, mis näeb kõige uhkem välja, vaid see, mis sobib konkreetsele koerale, tema hammastele, kõhule ja päevasele toidulauale.
Kasutatud allikad
FEDIAF. Chews and Treats for Dogs. Ava allikas
WSAVA Global Nutrition Committee (2024). Feeding Treats to Your Dog. Ava allikas
American Animal Hospital Association (2019). Recommending Home Oral Hygiene and Products. Ava allikas
Veterinary Oral Health Council. Accepted Products. Ava allikas
Cornell University College of Veterinary Medicine. Dental Disease and Home Dental Care. Ava allikas
VCA Animal Hospitals. Implementing an Elimination-Challenge Diet Trial in Dogs. Ava allikas
🐾 FendaF usub teadlikesse valikutesse
FendaF’i blogi eesmärk ei ole öelda, mida sa pead tegema. Meie eesmärk on jagada teadmisi, tutvustada erinevaid teaduspõhiseid ja integratiivseid vaatenurki ning aidata sul teha oma lemmiku jaoks teadlikumaid otsuseid.
Iga loom on ainulaadne ning ükski artikkel ei saa asendada veterinaararsti konsultatsiooni, diagnoosi ega ravi. Kui sinu lemmikul on tervisemure või vajad personaalset nõu, pöördu alati veterinaari poole.

Lisa kommentaar