Täissööt vs täiendsööt: kas kõik märgtoit on täissööt?

Täissööt vs täiendsööt võib märgtoidu purgil tunduda väikese sõnastusliku erinevusena, aga tegelikult ütleb see väga palju selle kohta, kuidas toitu kasutada. Märgtoidu purk võib pealtpoolt näha välja nagu täiesti tavaline koera õhtusöök. Liha. Siseelundid. Puljong. Võib-olla mõned köögiviljad või ürdid.

Koer sööb selle rõõmsalt ära ja omanik vaatab koostist ning mõtleb: „See näeb ju palju rohkem päris toidu moodi välja kui krõbinad.“ Aga siis on purgi tagaküljel üks pisike sõna: täiendsööt. Teisel peaaegu samasugusel purgil seisab aga: täissööt.

Ja ma täiesti mõistan, miks need kaks sõna inimestele midagi eriti ei ütle. Sest toidu välimuse põhjal ei pruugi nende vahet üldse näha. Üks täiendsööt võib koosneda väga kvaliteetsest lihast ja näha kausis suurepärane välja. Mõni täissööt võib koostisosade nimekirja vaadates omanikule hoopis vähem sümpaatne tunduda.

Aga „täissööt“ ja „täiendsööt“ ei ole hinnangud sellele, kumb toit on parem. Need ütlevad midagi muud: kas seda konkreetset toodet võib kasutada koera kogu päevase ratsioonina või peab see olema osa suuremast tervikust.

Märgtoit ei tähenda automaatselt täissööta

Euroopa Liidu söödaalases regulatsioonis tähendab täissööt sööta, mis on oma koostise tõttu piisav päevase ratsiooni katmiseks. Täiendsööt on seevastu sööt, mida tuleb kasutada koos teiste söötadega, et kogu päevane ratsioon oleks piisav.

„Märgtoit“ kirjeldab eelkõige toidu vormi ja suurt niiskusesisaldust. See ei ütle veel, kas toit sisaldab õiges koguses kõiki koerale vajalikke toitaineid. Täpselt samamoodi võib kuivtoit olla täissööt või täiendsööt.

Niisiis esimene asi, mida märgtoidu purgilt otsida, ei ole lihaprotsent ega ilus pilt. Vaata kõigepealt, kas seal seisab „täissööt“ või „täiendsööt“.

Mida „täissööt“ tegelikult tähendab?

FEDIAFi järgi peab täissööt, mida kasutatakse pikema aja jooksul ainsa toitainete allikana, katma selle loomaliigi ja vastava eluetapi toitumisvajadused, mille jaoks toit on ette nähtud. See tähendab valke ja rasvu, aga ka asendamatuid aminohappeid, rasvhappeid, mineraale, vitamiine ja nende omavahelisi suhteid.

Võtame lihtsa näite. Purgis võib olla ainult suurepärase kvaliteediga veiseliha. Koera seisukohalt võib see olla väga hea tooraine. Aga ainult sellest, et toit koosneb sajaprotsendiliselt lihast, ei järeldu veel, et see on täisväärtuslik päevane ratsioon.

Lihas võib näiteks kaltsiumi ja fosfori omavaheline suhe olla sobimatu selleks, et koer sööks ainult seda kuude või aastate kaupa. Lisaks ei pruugi see katta vajalike mikroelementide, vitamiinide või asendamatute rasvhapete vajadusi.

See ei tee lihast halba toitu. See tähendab lihtsalt, et hea koostisosa ja tasakaalustatud ratsioon ei ole üks ja sama asi.

Täissööt ei tähenda automaatselt ideaalset toitu

Ühes leeris öeldakse: „Kui pakil on täissööt, siis on kõik korras.“ Teises leeris: „Kui toit on päris lihast, siis milleks sinna üldse midagi juurde panna?“ Tegelikult võivad mõlemad väited olla liiga lihtsad.

Täissööda märge annab meile väga olulise informatsiooni toiteväärtusliku täielikkuse kohta. Aga see ei ütle automaatselt, et tegemist on igale koerale ideaalse toiduga. Ja ilus lihane koostis ei tähenda automaatselt, et koer saab sealt kõik eluks vajaliku.

Täissööt tähendab toitumuslikult täielikku. See ei tähenda automaatselt optimaalset iga konkreetse koera jaoks.

Koeral võib olla toidutalumatus või terviseprobleem. Ta võib olla väga aktiivne sportkoer või vastupidi eakas ja vähese energiavajadusega. Kutsika vajadused erinevad täiskasvanud koera omadest. Kahe sama kaaluga koera energiavajadus võib olla väga erinev. Seetõttu tuleb lisaks sõnale „täissööt“ alati vaadata, kellele see toit on mõeldud.

Täiendsööt ei ole kehvem toit

Sõna „täiendsööt“ kõlab natuke nii, nagu oleks tegemist mingi pooliku või kehvema tootega. Tegelikult ei ole.

Mõned täiendsöödad on mõeldud teise toiduga segamiseks ning võivad moodustada märkimisväärse osa päevasest energiast. Teised on mõeldud kindlate toitainete lisamiseks. Kolmandad on näiteks maiused või närimistooted. Neid ühendab see, et nad ei ole iseseisvalt mõeldud kogu päevase ratsiooni katmiseks.

Seetõttu võib täiendsööt olla täiesti suurepärane toode. Probleem tekib alles siis, kui me kasutame seda viisil, milleks see ei ole mõeldud. Näiteks kui koerale antakse päevast päeva põhitoiduna konservi, millel on kirjas „täiendsööt“, lihtsalt sellepärast, et koer armastab seda ja koostis tundub hea.

Üks päev ei tee midagi. Ka mõned päevad ei tähenda tavaliselt katastroofi. Toitumuslik tasakaalutus muutub oluliseks eelkõige siis, kui sellisest söötmisest saab koera tavapärane menüü.

Kaltsiumi, mikroelementide või vitamiinide puudujääk ei pruugi anda järgmisel hommikul mingit sümptomit. Koer võib esialgu välja näha täiesti terve. Toitainete puudujäägi või vale omavahelise suhte mõju võib kujuneda alles aja jooksul. Eriti oluline on tasakaal kasvava kutsika puhul.

Kogu ratsioon võib olla tasakaalus ka siis, kui iga komponent eraldi ei ole täissööt

Ma ei taha, et sellest artiklist jääks kõlama: „Kõige lihtsam on anda ainult pakendatud täissööta ja kõik muu on ohtlik.“ See ei ole see, mida ma ütlen.

Päevane ratsioon võib olla täielikult tasakaalustatud ka siis, kui selle üksikud komponendid ei ole eraldi täissöödad. Hästi koostatud kodune toit, tasakaalustatud toortoit või erinevaid komponente kombineeriv menüü võib edukalt katta koera vajadused. Küsimus on selles, kas tervik on läbi mõeldud, mitte selles, kas iga üksik asi kausis kannab sõna „täissööt“.

Tasakaalu tuleb vaadata kogu menüü tervikuna, mitte ainult ühe koostisosa järgi.

Kas täissöödale võib värsket toitu juurde panna?

Kui koer sööb täissööta, aga ma lisan sinna liha, muna, keefiri, köögivilju, puljongit või mõnda täiendsööta, kas ma rikun tasakaalu ära?

Siin kohtuvad kaks veidi erinevat lähenemist. Tavapärastes veterinaarsetes toitumissoovitustes kasutatakse sageli umbes kümne protsendi reeglit: tasakaalustamata lisad võiksid anda kuni kümme protsenti päevasest energiast. See on konservatiivne rusikareegel, mitte piir, mille ületamisel muutub koera toit äkitselt tasakaalustamatuks.

Mõnes integratiivses ja praktilises toitmisallikas kasutatakse ka paindlikumat orientiiri. Värske toidu lisamist käsitlevates soovitustes on toodud orientiirina, et umbes veerandi kommertstoidust võib asendada värske päristoiduga, ilma et iga lisatud komponent peaks ise olema täissööt. Kui värske osa kasvab sellest suuremaks, muutuvad kogu ratsiooni mitmekesisus, mineraalide tasakaal ja komponentide õiged proportsioonid järjest olulisemaks.

Seega ei käsitleks mina kümmet protsenti maagilise piirina. Lusikatäis keefiri, muna, sardiinid, natuke liha või köögivilju ei riku automaatselt tasakaalustatud toitu. Küsimus on kogu kausis: mida me välja võtame, mida asemele paneme, kui suure osa päevasest energiast see moodustab ja kas koera toitainevajadused jäävad kaetuks.

Homöostaasihaldjas™ ei ela purgis

Siin tekib veel üks väga inimlik mõttekäik: kui mõni komponent on täissööt, sisaldab vitamiine ja mineraale või kannab nime „tasakaalustaja“, siis justkui võiks väike kogus seda kogu ülejäänud kausi automaatselt korda teha. Selleks oleks meil aga vaja Homöostaasihaldjat™.

Meie Homöostaasihaldjas™ oleks siin muidugi ideaalne lahendus. Tema vaataks enne sööki kaussi, hindaks, kui palju vaske, kaltsiumi, fosforit, D-vitamiini ja teisi toitaineid seal juba on, ning doseeriks oma pisikese kulbikesega täpselt seda, mida konkreetsel koeral sel päeval vaja on.

„Veisemaksast tuli täna juba piisavalt vaske – jätan enda oma vahele.“
„Kaltsiumi jäi vähe? Annan juurde.“
„D-vitamiini on piisavalt? Täna puhkan.“

Paraku pole ta veel turule jõudnud.

Päris toit ei analüüsi ülejäänud kaussi ega muuda oma koostist vastavalt sellele, mida seal juba on. Kui täissööt moodustab näiteks 10% päevasest energiast, ei muutu see 10% ülejäänud 90% jaoks vitamiini-mineraalipremiksiks. Ta annab lihtsalt selle koguse toitaineid, mis selles söödud koguses sisaldub. Kui ülejäänud 90% ratsioonist ei kata puuduvaid vajadusi, ei paranda väike kogus täissööta seda maagiliselt ära.

Sama loogika kehtib toidulisandite ja balancerite puhul: fikseeritud koostisega toode teab, mida tema ise sisaldab, mitte seda, mida sinu koera kauss enne tema saabumist sisaldas.

10% tasakaalustatud + 90% teadmata ≠ automaatselt 100% tasakaalustatud.

„Balance over time“ ei tähenda tasakaalu kuude pärast

Kui valmistad koerale ise toitu, ei pea iga kausitäis eraldi sisaldama täiuslikus proportsioonis kõiki vajalikke toitaineid. Integratiivses ja toortoitumise käsitluses kasutatakse selle kohta mõistet „balance over time“.

Integratiivne veterinaar Judy Morgan kirjeldab seda terve täiskasvanud koera puhul nii, et vajalikud toitained võib katta mitme päeva jooksul, kuid eesmärk on jõuda täieliku toitumusliku profiilini hiljemalt umbes ühe nädala jooksul. See ei tähenda, et tasakaal võiks tekkida kuu, kolme kuu või poole aasta peale.

Samuti ei tähenda nädala lõikes tasakaalustamine seda, et koer võiks kuus päeva süüa sisuliselt ainult liha ja seitsmendal päeval kõik puuduvad toitained korraga kätte saada. Mõne toitaine vajadus tuleb katta sagedamini ning kogu nädala menüü peab olema teadlikult üles ehitatud.

Morgan rõhutab, et „balance over time“ lähenemine on mõeldud tervetele täiskasvanud loomadele. Seda ei tohiks automaatselt üle kanda kutsikatele ega terviseprobleemidega koertele.

Miks märgtoidu valgu- ja rasvaprotsenti ei saa otse kuivtoiduga võrrelda?

Veel üks asi, mis märgtoidu puhul tekitab tohutult segadust, on valk. Omanik võtab kuivtoidupaki ja näeb: „Valk 25%.“ Siis võtab konservi: „Valk 10%.“ Ja mõtleb: „Selles konservis pole ju peaaegu üldse valku.“

Aga neid kahte numbrit ei saa niimoodi võrrelda, sest märgtoidus on suur osa vett.

Kui konservis on näiteks 80% vett, jääb kuivainet alles 20%. Kui sellise konservi analüütiline valgusisaldus on 10% toote kaalust, siis kuivaines arvutatuna on valgusisaldus 10 ÷ 20 × 100 ehk 50% kuivainest.

Äkki ei tundugi kümme protsenti enam nii vähe.

Seetõttu tuleb märg- ja kuivtoidu toitainesisaldust võrreldes kasutada kuivainet või vajadusel toitainete kogust energiaühiku kohta. Vesi muudab pakendil olevate protsentide välimust väga palju.

Sama kehtib ka rasva kohta

Täpselt sama arvutus kehtib rasva kohta. Märgtoidu pakendil olev 6-8% rasva võib tunduda väga väike võrreldes kuivtoidu 15-20%-ga, kuid need protsendid ei ole otse võrreldavad.

Kui märgtoidus on 80% niiskust, on kuivainet 20%. Seega, kui rasva on pakendil 6%, siis kuivaines on rasva 6 ÷ 20 × 100 ehk 30%. Kui aga rasva on 8%, on seda kuivaines 8 ÷ 20 × 100 ehk 40%. Seega 6-8% rasva sisaldav märgtoit ei pruugi olla sugugi lahjem kui 18% rasva sisaldav kuivtoit.

Kui tahad märg- ja kuivtoitu omavahel võrrelda, on valem lihtne: kuivaine % = 100 – niiskuse %. Toitaine % kuivaines = pakendil olev toitaine % ÷ kuivaine % × 100.

Kuivainesse teisendamine teeb pakendil olevad protsendid omavahel võrreldavaks. Kui tahame aga hinnata, kui palju rasva koer tegelikult teatud energiakogusega saab, on veel täpsem võrrelda rasva energiaühiku kohta, näiteks grammides 1000 kilokalori kohta.

Kõrgem niiskusesisaldus ise ei ole halb asi. Vastupidi, märgtoiduga saab koer toidust märkimisväärse osa vedelikust. Aga niiskus ei ütle, kas toit on täissööt.

„Seal on ju vitamiinid ja mineraalid“ ei tõesta, et tegemist on täissöödaga

Täiendsööt võib samuti sisaldada vitamiine, mineraale või muid söödalisandeid. Mõni täiendsööt ongi loodud selleks, et mingit konkreetset toitainet juurde pakkuda.

Seetõttu ei tasu pakendi koostise järgi proovida ise ära arvata, kas toit on täielik. Euroopa märgistussüsteemis peab tootja ütlema, kas tegemist on täissööda või täiendsöödaga.

Kui seda infot on raske leida, küsiksin tootjalt. Samuti võib vajadusel küsida, millisele eluetapile toit mõeldud on ning kas tootja saab anda toidu täieliku toitainete analüüsi, mitte ainult pakendil kohustuslikult näidatavad näitajad.

Täissööt ei ole kvaliteedimedal

Täissööt ei tähenda: „See on kindlasti suurepärane toit.“ See tähendab, et toit on formuleeritud nii, et ta kataks talle ette nähtud kasutamisel koera toitainevajadused. Need on kaks täiesti erinevat väidet.

Toidu hindamisel võib meid lisaks huvitada tooraine kvaliteet, töötlemine, valguallikad, rasva kvaliteet, seeduvus, koera individuaalne taluvus, väljaheite kvaliteet, nahk, karv, kehakaal ja väga palju muud.

Täpselt samamoodi ei ole sõna „täiendsööt“ punane hoiatussilt. Väga hea kvaliteediga puhas lihatoode võib olla suurepärane osa koera menüüst. Ta lihtsalt vajab enda kõrvale teisi komponente.

Muna on suurepärane toit. Veiseliha on suurepärane toit. Brokkoli on suurepärane toit. Aga küsimus, kas üks neist üksi moodustab kogu eluks täieliku menüü, on hoopis teine küsimus. Koera kausiga on sama lugu.

Mida purgilt ja kogu kausist vaadata?

Kui ostad märgtoitu põhitoiduks, vaata kõigepealt, kas see on märgitud täissöödaks.
Kui see on täiendsööt, vaata, kuidas tootja soovitab seda kasutada ja mille kõrvale see mõeldud on.
Kui kasutad täiendsööta või värsket toitu väiksema osana täissööda kõrval, ei ole vaja iga lusikatäit kalkulaatoriga taga ajada.
Kui täiendav või tasakaalustamata osa hakkab moodustama suure osa igapäevasest menüüst, vaata üle kogu ratsioon.
Kui valmistad koerale ise toitu, mõtle terve täiskasvanud koera puhul tasakaalule päevade ja kuni umbes ühe nädala lõikes, mitte kuude lõikes.
Kutsikate, tiinete ja imetavate koerte ning terviseprobleemidega loomade puhul vajab menüü eriti täpset planeerimist.

Tasakaalu loob kogu kauss

Ära hinda koeratoitu ühe sõna järgi. Mitte sõna „premium“. Ega mitte sõna „holistiline“. Ega ka ainult lihaprotsendi järgi. Ja isegi mitte ainult sõna „täissööt“ järgi.

„Täissööt“ vastab ühele väga olulisele küsimusele: kas see toit suudab ettenähtud kasutamisel katta koera päevased toitainevajadused?

Aga pärast seda tulevad järgmised küsimused. Millest see toit on tehtud? Kui hästi koer seda talub? Kas see sobib tema eluetapi, aktiivsuse ja tervisliku seisundiga? Kui palju ta seda tegelikult sööb? Mida ta lisaks saab? Ja milline näeb välja tema kogu kauss päeva ja nädala jooksul?

Sest lõpuks ei söö koer definitsioone. Ta sööb seda, mida meie talle kaussi paneme.

Tasakaalu ei loo üks sõna purgi peal. Tasakaalu loob kogu kauss.

🐶 Ja kui otsid märgtoitu…

Winner Plus homöostaasihaldjata pehmed täissöödad leiad
SIIT! 🪄

Haldjat me kaasa ei pane. Tasakaalustatud retsepti küll.

Kasutatud allikad:

🐾 FendaF usub teadlikesse valikutesse

FendaF’i blogi eesmärk ei ole öelda, mida sa pead tegema. Meie eesmärk on jagada teadmisi, tutvustada erinevaid teaduspõhiseid ja integratiivseid vaatenurki ning aidata sul teha oma lemmiku jaoks teadlikumaid otsuseid.

Iga loom on ainulaadne ning ükski artikkel ei saa asendada veterinaararsti konsultatsiooni, diagnoosi ega ravi. Kui sinu lemmikul on tervisemure või vajad personaalset nõu, pöördu alati veterinaari poole.

Täissööt vs täiendsööt: kas kõik märgtoit on täissööt?