Kutsika toitmine

Võtsin seekord ette üsna keerulise ja ilmselt üsna vastuolulise teema ehk kutsika toitmine. Inimene ei õpi  reeglina teiste vigadest, vaid ikka kolistame ise neid ämbreid. Ma siiski loodan, et mõni, kes seda artiklit loeb, õpib minu vigadest. Kui ma Faddy võtsin, siis üsna kiirelt vahetasin ma tema kuivtoidu välja ehk kuulasin oma sisetunnet. Toit, mida ta kutsikapõlves sai ei tundunud mulle piisavalt hea. Oscari võtmisega otsustasin ma ennast mitte kuulata ja jätsin ta päris pikalt kodus saanud toidu peale. Sel hetkel puudusid mul igasugused teadmised sellest kui palju toit koera edaspidises elus rolli mängib. Mul ei ole ühegi kutsikaga olnud nii palju terviseprobleeme kui Oscariga. Tänaseks olen ma ennast toitumise ja tervise teemal tohutult arendanud ning kokku olen ma konspekteerinud üle 2200 lehekülje materjali. Lisaks on mul tänaseks tänu enda ja klientide koertele tohutult kogemusi. Ajad ei ole enam need, mis olid 20 aastat tagasi ehk väga palju on muutunud.

Kutsika toitmine ja mis on sellel seost vähiga

Kurb tõsiasi on see, et 3 koera 4-st lõpetavad tänapäeval vähiga. Kuigi mõjutegureid on palju, mängib toit siin väga suurt rolli. Lemmikloomatoidu osas on nõudmised üsna olematud ning toit, inimesed süüa ei tohiks, on lemmikute jaoks “ohutu”. Jah, lemmikutel on oluliselt happelisem magu ning terved koerad saavad reeglina hakkama bakteritega, millega meie ei saa. See aga ei tähenda, et nad võivad süüa vähki surnud loomi ning suudavad selle ära neutraliseerida. Jah, lemmikloomatoit võib sisaldada looma, kes on surnud vähki või ükskõik millisesse teise haigusesse, lisaks muidugi ka niisama vanusesse. Minu enda jaoks on kõige suurem probleem vähk, sest on teada, et sellist toorainet kuumutatakse mitu korda, et muuta patogeenid “ohutuks”. Ma tegelikult ei tea kas ohutuks saab neid üldse muuta ehk nimetame siis “vähem ohtlikuks”. Mis aga jääb lihasse alles, kui me kuumutame seda korduvalt väga kõrgetel temperatuuridel? Toiteväärtuseta produkt (ma ei suuda seda kahjuks enam lihaks nimetada).

Paljudel võib tekkida siin küsimus, et kuidas on sellel seos vähiga. Osad kindlasti mõtlevad, et ma olen 20 aastat oma koera toitnud samamoodi ning midagi pole juhtunud. Palju õnne, sa oled sellisel juhul üks õnnelikest. Väga paljud ei tea, et vähk ei ole tegelikult muud kui rakkude muteerumine ning meie kehas muteeruvad rakud iga päev ehk meie kehades tekivad vähirakud iga päev. Kuni meie immuunsüsteem on kenasti töökorras, siis ei ole need muteerunud rakud probleemiks ning immuunsüsteem muudab need kahjutuks. Probleem tekib siis, kui immuunsüsteem enam ei suuda neid rakke ohutuks muuta. Vähirakud suudavad paljuneda meeletu kiirusega, sest nende paljunemine toimub eksponentsiaalse kasvu järgi. See tähendab, et iga rakk jaguneb kaheks, seejärel jagunevad need rakud kaheks jne. See tähendab, et kõigest 30 päevaga võib 10-st vähirakust saada 300 tuhat vähirakku!

Immuunsüsteem

Immuunsüsteem asub suures osas sinu lemmiku soolestikus, erinevatel andmetel 70-80%. Sinu lemmiku immuunsüsteem saab tegelikult alguse juba sellest mida su kutsika ema sõi. Nimelt annab ema kutsikale edasi nii toksiinid kui ka näiteks toitainete puuduse. Kui su koera ema on söönud madala toiteväärtusega toitu või suure toksiinide sisaldusega toitu, siis mõjutab see otseselt ka kutsikat. Isegi kui kutsika ema on saanud toitaineid piisavalt, ei garanteeri see seda, et kutsikas kõik toitained toidust kätte saab. Esiteks on iga organism erinev ning omastab toitaineid erinevalt. Lisaks võib toitainete vajadus erineda ehk üks koer vajab rohkem tsinki kui teine. Veel tasub meeles pidada, et imetavatele emastele antakse väga tihti täiendsööta juurde, mida kutsikale reeglina aga ei anta. Dr. Karen Becker on öelnud, et kutsikatel löövad toitainelised puudused välja reeglina 6 kuu jooksul, aga tihti on need pöördumatud.

Immuunsüsteemi mõjutab seega otseselt see, mida su lemmik sööb. Kahjuks meie koerad ei saa meile öelda kui neil on kõhus gaasid või lihtsalt ebamugav tunne. Heal juhul saame me aru, et midagi on puudu kui karv läheb tuhmiks ja koledaks, halvemal juhul aga tekib pöördumatu kahju organitele. Dr. Holly Ganz on öelnud, et igal juhul on vaja koera toita kõrgekvaliteedilise toiduga. Kui sa ostad oma lemmiku toitu kuskilt aianduspoest või isegi toidupoest, kus kilohind on madalam kui tooraine kilohind, siis tee korra läbi arvutus. Võta tooraine hind (arvesta, et töötlemisel jääb alles kõigest umbes 1/3), lisa juurde tootmiskulud, seadmete amortisatsioonid, palgakulud, üldkulud, transpordikulud, ettevõtte kasumimarginaal ning siis pane sinna otsa ka käibemaks. Ja siis võrdle seda selle hinnaga, mis su lemmiku toidu kilohind maksab. Odav hind maksab suure tõenäosusega kätte tulevaste ravikulude näol.

Proteiini sisaldus toidus

Väga tihti vaatavad inimesed toidu koostist lugedes ainult seda kas loomne proteiin on esimesel kohal ning teevad otsuse selle põhjal. Tegelikkuses tuleb vaadata ikkagi kogu koostist ning lisaks proteiini protsenti ning kas proteiin on toidus värskena või kuivatatult. Värske proteiini numbrit kasutatakse seetõttu, et selliselt on hea loomaomanikku mõjutada. Kumb reklaam kõlab paremini. “Toit, mis sisaldab lausa 60% liha” või “Toit, mis sisaldab 20% liha”? Kui sa oled nii nagu enamus inimesi, siis sa valisid esimese variandi. Probleem on selles, et kuivtoidus võib proteiinisisaldust näidata kas kuivmassil (ehk ilma veesisalduseta) või siis veesisaldusega.

Kui koostises ei ole märgitud, et tegemist on nt kuivatatud lambaga, peaksid sa eeldama, et see lammas sisaldab ka vett (v.a. lihajahu, mida ma üldse ei soovita osta ega anda). Kuivatades jääb aga lihast alles kõigest kolmandik. Seega kuivatades jääb näiteks kilost lihast alles kõigest 300 grammi. Tulles tagasi kuivtoidu juurde, siis koostises märgitud 60% lammast tähendab tegelikkuses ca 20% kuivatatud lammast. Kui nüüd teises toidus on 24% kuivatatud lammast, siis olenemata, et protsent on väiksem, on selle toidu loomse proteiini sisaldus tegelikkuses suurem.

Kui nüüd põgusalt rääkida sellest, et miks loomne proteiin ei pea olema esikohal, siis on taaskord asi veidi trikitamises. Madala proteiinisisaldusega toidu saab teha heaks sellega, et sa paned loomse proteiini esikohale. Kuidas aga seda teha kui koostises tuleb ained reastada nende kaalu järgi? Asi on tegelikult lihtsamast lihtsam. Võtame näiteks riisiga toidu. Kõik erinevad riisitooted loetletakse eraldi ehk need on kõik erineva kaaluga. Ja nii võib näiteks toidu koostis välja näha umbes selline: Lammas (29%), pruun riis, valge riis, riisijahu, lõheõli, riisikestad jne. Need 4 erinevat riisi toodet kaaluvad selgelt rohkem kui toidus olev lammas, aga neid ei ole vaja kokku liita.

Kutsika toitmine ja kas kana tuleks välistada?

Ma võin julgelt väita, et 90% koeraomanikest, kes meie juurde jõuavad, tahavad koheselt välistada kana. Inimesed on nii ära hirmutatud, et kana tekitab igal koeral allergia. Tegelikkuses esineb päris allergiat koertel väga harva. Jah, loomulikult võib olla, et kana mõnele koerale ei sobi, aga üsna tihti ei ole probleem mitte kanas vaid kehvas tooraines. Rõhutan veel kord – lemmikloomatoidus võib kasutada sisuliselt ükskõik millist toorainet, see tooraine ei pea olema ohutu inimestele söömiseks. Tihtipeale selgub, et kvaliteetsest kanast valmistatud toit ei tekita koeral mingeid probleeme.

Muuhulgas ei tohiks kana välistada ka puhtalt sellepärast, et iga proteiin sisaldab erineval määral aminohappeid. Välistades kana või ükskõik millise teise loomse proteiini, võid sa täiesti tahtmatult tekitada oma koeral korraliku aminohapete puudujäägi ning pead hakkama seda täiendsöödaga kompenseerima. Loomulikult on olukord teine, kui koeral on päriselt mõne proteiini vastu allergia. Küll aga ei tohiks välistust teha puhtalt hirmu pealt, et äkki mu koeral on allergia.

Näiteks võrreldes kana ja veist, sisaldab kana rohkem selliseid asendamatuid aminohappeid nagu leutsiin, lüsiin ja valiin. Lisaks sisaldab kana rohkem glutamaathapet, mis on oluline närvisüsteemi ja ainevahetuse jaoks ning trüptofaani, mis on oluline serotoniini tootmiseks. Trüptofaan aitab stressi, unetuse ja ärevuse korral. Veis aga omakorda sisaldab rohkem proliini, glütsiini ja seriini, mis on olulised kollageeni ja immuunsüsteemi jaoks. Tähtsad naha, liigeste ja kõõluste tervisele. Eriti hea peale vigastust või intensiivset treeningut.

Linnuliha ei ole kõik sama

Üks arvamus, mis on kahjuks väga levinud on see, et kui koerale ei sobi kana, siis ei sobi talle üldse linnuliha. Tegelikkuses on proteiinid ikkagi täiesti erinevad. Kana on kana, hani on hani, kalkun on kalkun ning part on part. See, kui su kutsikal või koeral on tõesti kana vastu allergia, ei tähenda, et tal on allergia ka pardi vastu. Mind tegelikult ajab see alati veidi muigama. Me ju ei pane ühte patta veist ja hobust või siga ja lammast, aga kuna linnud käivad kõik kokku ühe nimetaja alla, siis sealt tekib ilmselt see mõttevääratus.

Minu kogemusel – enamus koertel, kellele kana ei sobi, ei ole mingit probleemi pardiga. Lisaks on part üsna vähelevinud proteiin koeratoidus ning seega ei ole see ka väga suur allergeen. Olen näinud allergiatesti tulemusi, kus sisuliselt on loomsetest proteiinidest välistatud kõik peale pardi. Seega kindlasti tasub parti proovida ning vaadata kuidas koer sellele reageerib.

Võrreldes kana ja parti, siis kana sisaldab rohkem asendamatuid aminohappeid nagu leutsiin, lüsiin ja metioniin, samas kui part sisaldab rohkem asendamatuid aminohappeid nagu glütsiin, proliin ja glutamaathape. Seega mõlemad toidud pakuvad erinevaid aminohapete profiile, mis on vajalikud erinevates kehas toimuvates protsessides.

Kui leiad sobiva toidu, siis võid anda seda elu lõpuni

Üks väga levinud müüt, mida tavaliselt lemmikloomapoodide müüjad kõik ostjatele ütlevad on “kui sa leiad sobiva toidu, siis võid seda anda elu lõpuni”. Mina ei ole kunagi sellest väitest aru saanud. Miks me arvame, et meie koerad tahavad süüa ühte ja sedasama toitu iga päev, 7 päeva nädalas ning niimoodi sisuliselt kuni surmani. Mõtle palun korra – kui kaua sa ise tahaksid sama toitu süüa? Minul on tuttavaid, kes ei suuda kaks päeva järjest süüa sama toitu ühe söögikorrana. Nüüd aga mõtle, et sa sööd sama toitu hommikul ja siis lõunal ja siis õhtul ka. Ja nagu sellest vähe oleks, siis homme jätkub sama asi uuesti. See meenutab mulle vägisi Lõputu küünlapäev filmi, kus sa oled nõiaringis, kust sa enam välja ei saa.

Meie koerad ei ole loodud sööma ühte toitu kogu aeg. Meie koerad vajavad samamoodi vaheldust nagu me ise. Tihtipeale on toiduga pirtsutamise taust just see, et nad on ühest maitsest väsinud. Nad tahavad ja vajavad vaheldust – seda nii maitse kui ka toitainete profiili mõttes. Samamoodi nagu tuleks vahetada loomset proteiini toore toidu puhul, tuleks seda teha ka kuivtoidu puhul. Kui keha saab ühte proteiini liiga palju (aastaid nt lambaga toidu söömine) võib keha hakata seda proteiini nägema vaenlasena ning tekitada immuunvastuse, millest kujunebki välja allergia. Ehk me võime ise oma otsusega tahtmatult koerale allergia tekitada. Loomset proteiini kuivtoidu mõttes soovitatakse vahetada vähemalt iga 3-4 kuu tagant ning eriti hea on, kui saad roteerida 4 erineva loomse proteiini vahel.

Kutsika toitmine ei ole selles osas oluliselt erinev. Jah, reeglina on loomseid proteiine kutsika puhul vähem. Kõige levinum on kana, sest kana on kutsikale kõige kergemini seeditav, aga kui saad kutsikaeas roteerida toitu kasvõi kahe erineva loomse proteiini vahel, on see juba väga hea.

Kutsika toitmine – soovitused

Proovin siia lõppu panna ka mõned soovitused. Need põhinevad kas minu enda kogemusel või siis holistiliste veterinaaride lugudel.

• Minu jaoks koosneb parim toit kombost ehk kuivtoit, märgtoit ning toores. Selliselt vähendan ma enda jaoks riske, et koeral võiks tekkida toitainete puudus. Ka toorest toidust ei saa koerad enam kõiki toitaineid kätte, sest meie toidud lihtsalt ei sisalda enam piisavalt toitaineid (tänapäevase põllumajanduse miinuspool).
• Toidu pealt ei ole mõistlik kokku hoida, sest see võib sulle tulevikus minna maksma kordades rohkem, kui toidu pealt säästetud raha.
• Kutsikale tasub hakata võimalikult varakult tutvustama toorest toitu – seda mitmekülgsem on tema mikrobioom, tema soolestik harjub toore toiduga ära ning ta teab mida toore toiduga päriselt teha tuleb. Nali naljaks, aga need lood, kus koeraomanik ütleb, et koer ei osanud toore kanakaela või hakklihaga midagi teha, ei ole erandid.
• Toored lihased kondid on sobilikud ka kutsikale, aga jälgi alati närimise ajal oma kutsikat ning ära anna konti tihedamini kui 2-3 korda nädalas. Kutsikale on sobivad näiteks kana või pardi kaelad, seasabad või sea kõrvad. Loomulikult arvesta oma kutsika suurusega.
• Kutsikas peaks kuni 4-nda elukuuni sööma 4 korda päevas, 4-ndast kuni 6-nda elukuuni 3 korda päevas ning edasi kas 1 või 2 korda päevas (sõltub koerast).
• Kutsikad ei tohi paastuda! Kui täiskasvanud koerte puhul on paastumine väga soovitatav, siis kutsikad paastuda ei tohi. Äärmisel juhul (nt kõhulahtisuse korral) võid vahele jätta maksimaalselt 1 söögikorra.
• Kutsika/juuniortoidult üle minemise ajad sõltuvad tõu suurusest. Mini ja väikeste tõugude puhul on see 9 kuud, keskmist kasvu tõugude puhul 12-15 kuud ning suurt kasvu tõugude puhul minimaalselt 18 kuud. Mina ise hoian suurt tõugu koeri kutsika/juunior toidu peal pigem 24 kuuni (eeldusel muidugi, et koeral ei teki ülekaalu probleemi).
• Vaheta loomset proteiini kuivtoidu puhul vähemalt iga 3-4 kuu tagant, veel parem on seda vahetada peale iga koti tühjaks söömist.

Kokkuvõtteks

Kutsika toitmine on tegelikkuses üsna nüansirikas, sest kahjuks on nii palju vanadest aegadest sisse juurdunud müüte. Nii inimeste kui loomade toidu puhul on vaja lugeda silte. Kahjuks ei ole nii, et kõik mida poes müüakse, on meie lemmikutele hea ja kasulik. Mina näiteks ei osta turult isegi “koertele mõeldud segu”, sest ma ei tea mis kvaliteediga toorainet see sisaldab. Ma parem ostan inimestele mõeldud toorainet ning teen kodus ise sellest oma koertele segu.

Ma olen kogu aeg öelnud et toidul ja toidul on vahe ning see kehtib nii inimestele mõeldud toidu kui ka loomatoidu osas. Kõige lihtsam on seda selgitada inimeste näitel. Võtame näiteks viinerid. Kas 40% lihasisaldusega viiner on sama hea kui 90% lihasisaldusega viiner? Kõik saavad loogiliselt võttes aru, et ei ole. Kui me aga mõtleme lemmikloomatoidu peale, siis paljudel seda võrdlusmomenti ei teki. Väga tihti kuulen ma lauset “toit on ju toit”. Ma ei ütle, et toidu hind tagab kvaliteedi, sest kahjuks ei taga. On vaja lugeda koostist ning vältida kõike seda, mida sa ka ise ei sööks või mida sa välja ei suuda hääldada. Aitab ka see, kui eelistad inimtoidu kvaliteediga toorainest valmistatud toitu. Järgmine kord kui sa lähed oma lemmikule toitu ostma ja seal riiuli ees seisad, siis proovi ennast kujutada nt viinerileti ette ja mõtle mille järgi sa otsustad millist viinerit osta.

Samamoodi võid mõelda, et kui su laps sööb näiteks 250 kalorit sisaldava burgeri ära või siis kanasalati, mis on sama kaloraažiga, siis kas need on sama väärtusega? Ilmselgelt ei ole – ei toitaineliselt, seeditavuselt ega ka tervise mõttes. Sama kaloraaž ei tähenda samaväärset toitu.

Iga organism on erinev. See, et sinu naabri koer sööb juba 10 aastat madala toiteväärtusega toitu ning väliselt ei tundu tal midagi häda olevat, ei tähenda, et see toit sinu lemmikule sobib. See on põhjus miks meie juures saab lasta oma koeral ise toit välja valida. Koer teab kõige paremini mida tema keha vajab.

Isiklikud näited

Toon siinkohal Faddy ja Fentoni näite. Tegemist vendadega ja võiks eeldada, et nende toitumine on üsna sarnane. Tegelikkuses on täiesti erinev. Faddy näiteks ei saa süüa üle 14% rasvasisaldusega toite (kõht läheb kohe pehmeks ning tekivad gaasid), Fenton sööb aga rahulikult 22% rasvasisaldusega toitu ja pigem on alakaaluline.

Teine isiklik näide on sellest kuidas toitainete vajadus võib koerte mõttes erineda. Veidi enne aastaseks saamist läksid Oscari käpapadjad roosaks ning need olid nii õrnad, et hakkasid jalutamisel veritsema. Me ei saanud liikuda üle kilomeetri, sest käpapadjad veritsesid. Tegime vereproovi ning kõik oli normis. Siis lasin määrata ka eraldi tsingi taseme, sest uurides selgus, et asi võib selles olla. Ka tsingi tase oli normis. Kõik tõstsid käed üles, sest keegi ei saanud aru millest see on. Kuna Oscarile tohutult maitsesid sel ajal nori lehed, siis ostsin neid ja lasin tal neid süüa. Mõned kuud hiljem olid ta käpapadjad tugevad ja mustad ning saime jälle jalutamas käia. Seega analüüside mõttes oli kõik normi piires aga tegelikkuses vajas tema keha midagi rohkem kui ette antud vahemik.