Kui ohtlik on soolane vesi?

Paljud koerad armastavad suvel vees hullata. Meie koerad on täiesti hullud merevee vastu aga lisaks seal jooksmisele ja hullamisele, lahmitakse seda ka endale loomulikult sisse. Vaatame sel korral kui ohtlik soolane vesi meie lemmikutele on. Oluline on teada, et ookeani vesi on märgatavalt soolasem kui Soome lahe vesi. Hinnanguliselt umbes 10-20 korda. Soolasusest rääkides on ookeani keskmine soolasus ca 3,5%, Soome lahe soolasus aga kõigest ca 0,2-0,6%. Kas see tähendab, et Soome lahe vesi on lemmikutele ohutu? Tegelikult mitte päris. Soolase vee tarbimine on vähetuntud, kuid surmav risk. Juba väike kogus soola võib põhjustada keha kurnavaid sümptomeid.

Reeglina ei ole väike kogus Soome lahe vett probleem. Suur kogus, eriti mängides, võib aga põhjustada seedetrakti häireid. Väga suur kogus tähendab võimalikku soolamürgistuse riski. See on küll harvem kui ookeani puhul, aga siiski reaalne. Oluline on ka teada, et risk suureneb, kui:

• koer joob korduvalt või palju korraga;
• on palav ilm (dehüdratsioon süveneb);
• koer on väike või tundlik.

Soolane vesi ja sümptomid

USA’s on koerad reaalselt surnud peale rannas käimist ning soolase vee sisse joomist. Esimesel päeval tekivad reeglina sümptomid nagu oksendamine ja kõhulahtisus, teisel päeval võib väheneda isu ning koer võib muutuda loiuks. Kolmandal päeval lõpetab koer söömise, ei reageeri omanikule ning tekivad krambid. Arvesta aga, et siis võib olla päästmiseks juba liiga hilja.

Soolamürgistuse sümptomid võivad tekkida järk-järgult ning tihti jääb soolase vee mürgistus sageli märkamatuks kuni sümptomid on jõudnud eluohtlikule tasemele. Kui koer on soolase vee läheduses, soovitab dr. Becker jälgida, et ta ei jooks sisse ligia palju soolast vett, piirata reis vee äärde 2 tunnini ning anda vahepeal koerale värsket vett juua.

Liigne sool

Dr. Becker ütleb, et soola soovitati kunagi koertele ja kassidele oksendamise esilekutsumiseks, kuid seda ei soovitata enam, sest liigse soola koguse puhul võivad tekkida rängad tagajärjed. Pea meeles, et koerte ja kasside soolavajadus on väga väike ning liigne sool on mõlematele mürgine ning võib põhjustada järgmiseid sümptomeid:

• oksendamine;
• kõhulahtisus;
• isu kaotus;
• letargia;
• “purjus olekus” kõndimine;
• ebanormaalne vedeliku kogunemine kehas;
• liigne janu või urineerimine;
• neerude kahjustus;
• värinad;
• krambid;
• kooma;
• surm.

Soolamürgistus ja ravi

Dr. Becker ütleb, et kui sümptomid avastatakse piisavalt varakult, saab mürgistust ravida intravenoossete vedelike manustamise, elektrolüütide jälgimise, dehüdratsiooni ja ajuturse ravi ning toetava raviga. Ta rõhutab, et isegi ravi korral on soolamürgistuse korral suremus üle 50%, aga lemmikule kohe värske vee pakkumine võib aidata. Muuhulgas võib värske magevee pakkumine aidata ka täielikult ära hoida mürgistust. Magevee saadaval olemisel on soola tarbimise mõju piiratud. Probleemid võivad aga tekkida kiiresti kui magevett saadaval pole ning koer joob janu kustutamiseks üha rohkem soolast vett.

Pärast suurenenud janu võib oksendamine olla järgmine kliiniline märk, mida jälgida. See progresseerub neuroloogilisteks sümptomiteks nagu värisemine, krambid ja desorientatsioon. Kui koer keeldub magevee joomisest, on vaja kiiresti veenisisest vedelikku. Pea meeles, et mida varem saab koer ravi, seda suuremad on paranemisvõimalused.

Kui suur kogus soola on ohtlik?

Mürgistusnähtude tekkimiseks võib olla vajalik vaid väike kogus soola. Toon allpool ära hinnangulised ohtlikud soola kogused.

Nt. yorkshire’i terjer või chihuahua, kes kaalub 4,5 kg või vähem, võib mürgistuse saada juba kõigest 0,05 supilusikatäie soola tarbimisest.

• 5-11 kg kaaluvad koerad (mops, Bostoni terjer, puudel) – 0,5 supilusikatäit või rohkem;
• 11-18 kg kaaluvad koerad (beagle, šoti terjer) – 1,3 supilusikatäit või rohkem;
• 18-32 kg kaaluvad koerad (bokser, kokkerspanjel) – 2 supilusikatäit või rohkem;
• 32-40 kg kaaluvad koerad (retriiver, saksa lambakoer) – 3,5 supilusikatäit või rohkem;
• 40-53 kg kaaluvad koerad (saksa dogi, bernhardiin) – 4,5 supilusikatäit või rohkem.

Arvesta ka sellega, et ka kodus on enamustel olemas ohtlikud soolad – nt lauasool ja samuti ka jääsulatamissool.

Ka magevesi võib olla ohtlik

Ohtlikkus seisneb selles kui lemmik tarbib liiga palju värsket vett. Mageveemürgistus on soolase vee mürgistuse vastand ning see juhtub siis, kui liigne kogus vett lahjendab kehavedelikke rikkudes niimoodi elektrolüütide tasakaalu ning vähendades naatriumi sisaldust rakuvälises vedelikus.

Veemürgistu põhjustab naatriumitaseme langust ohtlikult madalale tasemele. Tegemist on küll üsna haruldase seisundiga, kuid koerad, kellele meeldib veega mängida või juua sprinkleritest või voolikutest, on tegelikult ohus.

Sümptomid:

• taarumine, koordinatsiooni kaotus;
• puhitus;
• klaasistunud pilk;
• letargia;
• oksendamine;
• kahvatud igemed;
• iiveldus;
• laienenud pupillid;
• liigne süljevool.

Ravi hõlmab intravenoosseid elektrolüüte, diureetikume ja ravimeid ajuturse vähendamiseks. Agressiivse veterinaarabi korral mõned koerad paranevad, aga kõik kahjuks mitte. Seega varane veterinaarabi on kriitilise tähtsusega.

Kokkuvõtteks

Vesi on koerale vajalik ning enamus meist ei mõtle sellele, et vesi võib olla meie lemmikutele ka ohtlik. Meie koertele hullult meeldib voolikust vett suhu kahmata ning ma polnud kunagi mõelnud, et selles peitub varjatud oht. Samuti meeldib meie koertele väga merevees hullata, aga sellega kaasneb samuti suur kogus vee sisse lahmimist. Me oleme viimastel aastatel teadlikult proovinud enne mere äärde jõudmist joota neil kõhud magevett täis, aga vett tuleb pakkuda piisavalt vara. Kui nad saavad aru, et meri on lähedal, siis nad lihtsalt keelduvad magevee joomisest ning seega lahmivad rohkem merevett endale sisse. Jah, õnneks on nad kõik suurt kasvu koerad ehk mürgistuse oht on väiksem, aga ma kindlasti soovitan eriti hoolega jälgida väikeseid koeri rannas. Mürgistuse risk on reaalne.

Dr. Becker ütleb, et üks parimaid viise mõlema veemürgistuse vältimiseks on piirata rannas veedetud aega ning lühendada rannas olekut kui sa märkad, et su koer joob liiga palju vett. Kindlasti ära luba oma lemmikul janu kustutada merevee joomisega.

Kasutatud allikad:

• Dr. Becker’i artikkel “Saltwater poisoning dogs”