Kutsikas saabub koju: mida esimestel päevadel päriselt vaja on?

Lugemisaeg: umbes 8 min

Esimese kutsika koju toomine on korraga vaimustav ja veidi hirmutav. Toidukauss, magamiskoht, öine nutt, pissiloigud ja sada küsimust, millele tahaks vastust kohe. Võib öelda, et „küsi kasvatajalt“, aga päris elu ei ole alati nii lihtne. Kutsikas ei pruugi tulla kasvatajalt ja kõik kasvatajad ei pruugi olla kättesaadavad või toetavad. Ka väga kogenud koeraomanikud ei tee kõike ühtemoodi.

Oleme Irenega koos erinevaid koeri üles kasvatanud ning just seetõttu meeldib mulle rääkida mitte ainult sellest, mida „peab“ tegema, vaid miks mõni lahendus ühe kutsika puhul töötab ja teise puhul mitte. Näiteks Faddu magas omal ajal suurel pehmel vaibal, Irene Fenton harjus puuriga. Mõlemal juhul oli eesmärk sama: kutsikal on oma turvaline koht, kus teda ei tülitata. Esimesel nädalal ei pea sa olema täiuslik koeratreener. Sa pead lihtsalt tegema uue kodu piisavalt arusaadavaks ja turvaliseks.

Mida enne kutsika tulekut valmis panna?

Mina alustaksin magamiskohast, sobivast toidust, veekausist ning mõnest lihtsast ohutust mänguasjast. Kutsika pesa võib olla pehme matt, väike turvaline piiratud ala või õigesti tutvustatud puur. Ära paiguta seda lihtsalt keset kõige elavamat liikumisteed. Kutsikas vajab palju und ja rahu, mitte publikut, kes iga paari minuti tagant teda vaatamas käib.

Kui kasvataja või eelmine kodu annab kaasa sama toitu, jätka esialgu sellega. Kui toitu kaasa ei saa, küsi, mida kutsikas seni sõi, ning varu seda väikese kogusena. Koju kolimine on niigi suur muutus ja ma ei näe põhjust esimesel päeval sellele veel järsku toiduvahetust lisada, kui just loomaarst ei soovita tervislikul põhjusel muud.

Kausside puhul eelistan ise kergesti pestavat roostevaba terast. Terve keraamiline kauss võib samuti sobida, kui kutsikas seda ümber ei aja ega lõhu. Plastkaussi tuleks tähelepanelikult jälgida ning kriimustunud või kahjustunud kauss välja vahetada.

Mänguasju võiks olla vähe, aga erinevaid: midagi pehmet, midagi sobivat närimiseks ja midagi ühisteks mängudeks. Kontrolli, et osad ei tuleks küljest ja et kutsikas ei saaks suuri tükke alla neelata. Mina ei ostaks enne kutsikaga kohtumist kümmet traksi ja rihma. Mõõdud, kehaehitus ja see, kuidas varustus seljas istub, selguvad kõige paremini koos kutsikaga. Pehmed hästi istuvad traksid võivad olla väga mõistlik valik, kuid ükski mudel ei sobi automaatselt kõigile.

Kuidas esimene öö üle elada?

Kutsikas on just lahkunud tuttavate lõhnade, ema ja pesakonnakaaslaste juurest. On täiesti mõistetav, kui ta esimesel ööl nutab. See ei ole katse sind „ümber sõrme keerata“. Ta vajab aega ja kindlustunnet. Kui saad, küsi eelmisest kodust kaasa väike tuttava lõhnaga tekike või riidetükk. Mina soovitasin vanasti vahel jätta juba kutsikaga tutvudes ühe riideeseme pesakonna juurde, et see hiljem kaasa võtta ja kutsika pessa panna. See on endiselt armas ja praktiline mõte.

Kui sa ei soovi, et koer hakkaks tulevikus sinu voodis magama, ei pea sa teda sinna esimesel ööl võtma. Võid magada ajutiselt tema lähedal, panna pesa oma voodi kõrvale või jääda rahulikult tema juurde, kuni ta uinub. Tugeva paanika puhul ei ole mõistlik kutsikat lihtsalt pikaks ajaks üksinda „välja nutma“ jätta. Samas ei vaja ka iga häälitsemine suurt sündmust; mõnikord aitab rahulik kohalolek ning vajadusel pissipaus õues.

Puuriga võiks tutvumine toimuda järk-järgult: avatud uks, maiused, toit, rahulik puhkus ning alles siis lühikesed ukse sulgemised. RSPCA õpetus rõhutab, et rahutuse või paanika korral on harjutus tõenäoliselt liiga raske ja tuleb samm tagasi astuda. Puur võib olla ajutine turvaline abivahend, mitte koht, kus kutsikas peab õppima oma häda ja üksindust lõputult taluma.

Mida ja kui tihti kutsikas sööma peaks?

Kasvava kutsika toit peab sobima tema eluetapile. Eriti suurt tõugu kutsikate puhul tuleb vaadata ka kasvuperioodi energiakogust ning mineraalide, sealhulgas kaltsiumi ja fosfori tasakaalu. Toitu ei tohiks hinnata ainult esimese koostisosa, turundussõnade või ühe analüütilise protsendi järgi.

Kui otsustad toitu vahetada, on enamasti mõistlik teha seda järk-järgult. Üks praktiline viis on lisada alguses ligikaudu veerand uut toitu, seejärel mõne päeva tagant liikuda poole ja kolme neljandiku juurde. See ei ole kõigi kutsikate jaoks kohustuslik kalender. Mõni talub vahetust kiiremini, mõnel tekib pehmem väljaheide ja siis tuleks tempot aeglustada. Kui kõhulahtisus on tugev või kaasneb loidus, ei ole „liiga kiire üleminek“ ainus võimalik põhjus, mida kontrollida.

Väiksemad kutsikad söövad sageli mitu korda päevas. Meie kutsikad said omal ajal koju tulles neli söögikorda, umbes neljakuuselt liikusime kolme ja hiljem kahe toidukorra juurde. See kirjeldab meie kogemust, mitte vanusest automaatselt tulenevat kohustust. Sobiv sagedus sõltub kasvust, tõust, energiavajadusest, tervisest ja sellest, kuidas kutsikas suudab süüa. Väga väikestel kutsikatel võib vaja olla sagedasemaid toidukordi; suuremate puhul saab rütmi tavaliselt rahulikult kohandada.

Kutsikale võib anda ka täisväärtuslikku märgtoitu koos kuivtoiduga. Aga kui konservi päevane norm on näiteks 200 grammi ja sa annad seda 100 grammi, ei saa sa tingimata vähendada kuivtoitu 50% grammide võrra. Märg- ja kuivtoidu energiatihedus võib erineda mitmekordselt. Asendused arvutatakse kalorite järgi ning jälgitakse kehakonditsiooni ja kaalu arengut. Ka kodused lisandid, keefir, jogurt, liha ja maiused lähevad arvesse.

Olen ise andnud koertele värskeid lisandeid ja mõistan selle mõtte võlu. Kasvavale kutsikale ei soovitaks ma siiski hakata iga päev suures koguses toorest hakkliha ja maksa lisama lootuses, et „looduslik“ katab kõik vajadused. Eriti kasvuperioodil on oluline, et menüü ei läheks mineraalide ja energia osas tasakaalust välja. Väikesed maitselised lisandid on üks asi; suurem osa kodust toitu vajab juba läbimõeldud ratsiooni.

Kas sool on halb?

Varem olen soovitanud pöörata tähelepanu ka koeratoidu soolasisaldusele. Naatrium on koerale vajalik mineraalaine, kuid see ei tähenda, et toidule lisatud soola eesmärk oleks alati ainult koera

toitainevajaduse katmine. Soola kasutatakse ka toidu maitsvamaks muutmiseks ning kuivtoidu tootmisel võidakse maitsvust parandavaid aineid lisada graanulite pinnale pärast ekstrudeerimist.

Minu jaoks ei ole küsimus ainult selles, kas koeratoit sisaldab soola. Küsimus on ka selles, miks seda lisatakse, millises koguses ja millise kvaliteediga toorainet kasutatakse. Kui koostisosade nimekirjas seisab lihtsalt „sool“, ei saa omanik selle põhjal teada ei lisatud kogust ega kasutatud soola täpsemat spetsifikatsiooni.

Ja siin tuleb mängu ka toidu hind. Kui 15 kg kuivtoitu maksab kõigest 20 eurot, tekib mul täiesti põhjendatud küsimus, milliste toorainete ja tootmisvalikute arvelt on selline hind saavutatud. Madal hind tekitab rohkelt küsimusi ning eriti olukorras, kus pakendilt ei ole võimalik paljusid olulisi üksikasju teada saada.

See ei tähenda, et iga lisatud soola sisaldav toit oleks automaatselt halb või et naatrium oleks koerale ohtlik. Küll aga ei saa üksnes koostisosade loetelu põhjal hinnata, kas lisatud soola kogus on toitumuslikult põhjendatud või kasutatakse seda peamiselt maitsvuse parandamiseks. Kui see teema on koera tervise tõttu oluline, tasub küsida tootjalt toidu kogu naatriumisisaldust, soovitatavalt grammides 1000 kcal kohta.

Kuidas õpetada puhtust ilma pideva pahandamiseta?

Kutsikas ei sünni teadmisega, et sinu jaoks on muru õige koht ja esikuvaip vale. Seda peab ta õppima. Kõige lihtsam on viia ta õue pärast ärkamist, söömist, joomist, mängu ja enne ööund ning premeerida kohe õiges kohas tehtud häda. Meie kasutasime kutsikatega järjepidevalt sõna „piss-piss“ ja hiljem oli sellest isegi loomaarsti juurde minnes abi: koer teadis, mida temalt oodati.

Õnnetusi juhtub. Kui kutsikas teeb häda tuppa, näitab see sageli, et meie ajastus või jälgimine ei olnud veel piisav, mitte seda, et koer otsustas meelega pahandust teha. Põrand puhastatakse sobiva vahendiga ning järgmine õuekäik planeeritakse targemini. Vee piiramine ei ole puhtuse õpetamise võte. Kutsikal peab olema ligipääs puhtale joogiveele ning tema füsioloogilised vajadused on tähtsamad kui kuiv põrand.

Varem on räägitud, et kuuekuune kutsikas peaks juba kuus kuni kaheksa tundi vastu pidama. Mõni peabki, kuid ma ei kasutaks seda kindla normina. Kutsika võime oma häda kinni hoida ja õppimiskiirus erinevad. Väga pika üksi- või puuriaja planeerimine selle lause järgi võib lõppeda asjatu stressiga. Tööpäeva puhul tuleb sageli juba varakult korraldada keegi, kes saab kutsikat vahepeal õue viia.

Mida teha, kui hambad sügelevad ja kõike näritakse?

Hammaste vahetumise ajal on närimine loomulik. Mina olen soovitanud pakkuda kutsikale erinevaid tekstuure ja sobivaid närimisesemeid. Üks vana kodune mõte on niisutatud ja jahedaks tehtud käterätik, mida kutsikas võib lühikese aja jooksul jälgimise all närida. Väldi siiski kivikõvaks külmunud esemeid ja jälgi, et kangatükke alla ei neelataks. Jahedus võib igemeid rahustada, kuid peamine eesmärk on ohutu närimine.

Ka ise punutud fliisist mänguasi võib olla tore tirimismänguks. Valmistamisel tuleb arvestada koera närimisviisi ja tugevusega: lahtised ribad või nöörid on allaneelamisel ohtlikud. Ma ei jätaks sellist

mänguasja kutsikale järelevalveta. Sama põhimõte kehtib kuivatatud kõrvade, nahkade ja teiste närimismaiuste kohta. Kutsikale tuleb valida sobiv suurus ja kõvadus ning jälgida, kuidas ta närib. Naturaalne ei tähenda automaatselt lämbumis- ega hambamurruvaba.

Kui palju tohib kutsikas jalutada ja maailma avastada?

Võib-olla oled kuulnud reeglit „viis minutit iga elukuu kohta“. Ka mina olen seda varem jaganud. Kuid PDSA veterinaarorganisatsioon juhib tähelepanu sellele, et selle täpse valemi taga ei ole teaduslikku tõendust ja see ei sobi paljudele kutsikatele. Neljakuusele kutsikale ei saa anda automaatselt täpselt kahekümneminutilist limiiti ega öelda, et kahekümne esimene minut kahjustab liigeseid. Samas ei tähenda see ka seda, et neljakuune kutsikas võiks tunde koos suurte koertega metsas mütata.

Olulisem on liikumise laad. Vaba rahulik nuuskimine, mäng ja lühikesed jalutused koos puhkepausidega ei ole sama mis sunduslik pikk jooks kõval pinnal, korduv kõrgelt hüppamine või lõputu palli taga sprintimine. Kasvavat koera ei pea väsitama treeningkoormusega, mida tema keha veel taluda ei suuda. Meie kutsikad on käinud juba noorena suuremate koertega metsas. Kui jalutuskäik läks pikaks, võtsime neid vahepeal sülle. See on hea näide sellest, et koera vajadus ja puhkevõimalus on olulisemad kui üks number.

Samal ajal ei tohiks nakkushaiguste hirmu tõttu kutsikat kogu varases arenguetapis maailma eest ära peita. WSAVA 2024. aasta vaktsineerimisjuhend ja veterinaarkäitumise ühingu AVSAB seisukoht rõhutavad ohutu varase sotsialiseerimise tähtsust. Sobivate tingimustega kutsikakool, rahulikud kohtumised terve ja vaktsineeritud koeraga, inimesed, helid ja eri pinnased võivad aidata enesekindlust kasvatada. Kõrge nakkusriskiga kohtade vältimine ei tähenda täielikku isolatsiooni. Vaktsineerimisplaani ja kohaliku nakkusriski saab läbi arutada loomaarstiga.

Millal on kutsika kõhuhäda põhjus loomaarstile helistada?

Kõhulahtisus võib tulla toiduvahetusest, stressist või millestki, mis tänaval suhu sattus. Aga väike kutsikas võib vedelikku kaotada kiiremini kui täiskasvanud koer ja ka nakkushaiguste risk on oluline. Kui väljaheide on korraks pehmem, kutsikas on rõõmus, sööb, joob ja muus osas käitub tavapäraselt, saab sageli olukorda tähelepanelikult jälgida ning loomaarstiga vajadusel nõu pidada. Kui kõhulahtisus kordub või püsib, peaks väikese kutsika puhul abi otsimise lävend olema madal.

Verine või väga vesine kõhulahtisus, korduv oksendamine, tugev loidus, söömisest ja joomisest keeldumine, kõhuvalu või kokkuvajumine vajavad kiiret loomaarsti hinnangut. Eriti vaktsineerimata kutsika puhul tuleb mõelda nakkustele, sealhulgas parvoviirusele. Kõrvitsapüree või kana ja riis võib mõnes kerges olukorras olla toetav toit, aga see ei asenda hindamist ega sobivat täielikku kutsikatoitu pikemaajaliselt.

FendaF’i praktiline kontroll: esimene nädal kutsikaga

Leia kutsikale vaikne magamiskoht, paku seni tuttavat täissööta ja värsket vett, loo sagedased pissivõimalused õues ning õpetamise asemel premeeri kohe õiget käitumist. Harjuta tasapisi puudutamist, kammimist, turvalist üksinda olemist ja erinevaid helisid. Valmista ette loomaarsti kontakt, otsusta ära vaktsineerimis- ja parasiiditõrjeplaan. Jälgi söömist, joomist, rooja, und ja

üldist meeleolu. Kõhulahtisuse ja oksendamise puhul ära piirdu mõttega, et „kutsikal ongi nõrk kõht“.

Kokkuvõtteks

Kui kutsikas tuleb koju, saab internetist ühe õhtuga lugeda kümneid vastandlikke reegleid. Minu soovitus on alustada lihtsatest asjadest: turvalisus, uni, sobiv toit, rahulik inimene ja järjepidev rütm. Mõnel kutsikal on esimene öö keeruline, teisel on söögiisu suurim mure ning kolmas õpib „piss-piss“ ära enne, kui sina üldse märkad. Ükski neist ei pea tegema kõike sama kiirusega. Oluline on märgata, mis päriselt sinu kutsikat aitab ja miks.

Allikad

• WSAVA (2024). Guidelines for the Vaccination of Dogs and Cats. Journal of Small Animal Practice.
• AVSAB. Position Statement on Puppy Socialization.
• PDSA. Exercising Your Puppy: why the five-minute rule has no scientific evidence.
• RSPCA. How to Crate Train a Puppy.
• FEDIAF. Nutritional Guidelines for Cats and Dogs, 2025.

---

---