Koerad ja ilutulestik
Koerad ja ilutulestik on iga aastavahetuse teema. Paljude omanike jaoks on nimelt aastavahetus ning sellele eelnevad jõulud paras peavalu, kuna lemmik kardab ilutulestikku. Ütlen ausalt, et ega ma väga ei imesta ka, kuna paljud omanikud võtavad oma lemmikud kaasa kui minnakse ilutulestikku vaatama. Tasuks aga korra mõelda kui valus see võib koera kõrvadele olla. Kui inimesed kuulevad sisuliselt kuni 0 detsibelli (dB), siis koer kuuleb ka kuni -15 dB. Lisaks, inimeste puhul on leitud, et igasugune heli mis on tugevam kui 85 dB võib tekitada püsivat kuulmislangust. Mida lähemal sa oled helile ning mida kauem sa seda kuulad, seda suurem tõenäosus on, et see tekitab kuulmisele kahju. Nt linnaliikluse müra on 85 dB, muruniiduk kuni 95 dB, kõrvaklappidega kuulamine 100 dB, läheduses äike 120 dB ning püssilask/ilutulestik 140 dB. Kuna koerte kuulmine on tundlikum kui meil, siis pigem tasuks oma koera kuulmist veidi kaitsta ning ta ilutulestiku ajaks ikkagi turvaliselt koju jätta. Allpool toome aga ära erinevatest allikatest kokku kogutud soovitused kuidas aidata lemmikut, kes tugevat heli (olgu selleks siis äike või ilutulestik) paaniliselt kardab.
Kas sina teadsid, et umbes 20% koertel tekib mingil ajahetkel hirm tugevate helide ees? Ning umbes 90% nendest koertest on tegelikult võimalik aidata?
Hirm ilutulestiku ja äikese ees võib väljenduda ka kergemate sümptomite näol nagu rütmiliselt mööda tuba ringi liikumises, vingumises, mööbli lõhkumises või ka oksendamises.
Kuidas siis ikka oma lemmikut aidata?
Keskkonna muutmine
Tee oma lemmikule “varjupaik” ehk turvaline koht, minimiseerides võimalikke hääli ja valgust (patjade ja tekkide abil) – ilutulestiku puhul on parem variant nt kelder, kuna padjad seda häält ei summuta. Kui valgussähvatused kumavad läbi ukseava, siis jäta tuli põlema. Lisa tuttavad lõhnad – omaniku kantud riided, mis võivad lemmikule pakkuda mugavust, ideaalne kui saad olla “varjupaigas” koos koeraga. Stressi võib leevendada ka sõbraliku mitte kartva koera kohalolek. Kindlasti ära pane teda “varjupaika” vägisi, vaid taga talle vaba ligipääs sinna (eriti hea, kui saad talle varakult juba tekitada selle kohaga mõnusa tunde). Võid panna mängima ka muusika (kas klassikaline muusika või Spotify’st album “Through a Dog’s Ear”).
Juhi tähelepanu mujale
Paku talle lahendamiseks erinevaid ülesandeid, mängi temaga (piiksuv mänguasi võib aidata oma hääle tõttu) või lase tal konti järada. On leitud, et probleemide/ülesannete vähendab hirmu – võib-olla seetõttu, et koer õpib keskkonna teatud aspekte kontrollima. Muuhulgas 2016 aastal saksa lambakoertega läbi viidud uuringus leiti, et koerad, kellega mängitakse palju, olid üldiselt vähem stressis kui koerad, kellega väga ei mängitud.
Jälgi enda käitumist
Ära karista, ole tähelepanelik, pärast heli paku talle koheselt maiust (hakkab mingil hetkel heli seostama positiivsega), jää rahulikuks ning kasuta rõõmsat häält (koer peab olema harjunud selle häälega ning seostama seda positiivsega!). Kindlasti on koera pärast oluline jääda rahulikuks (kuigi see võib olla keeruline), kuna sinu käitumine mõjutab sinu koera käitumist. Omaniku mõtteviis mängib koerte puhul väga suurt rolli ning on leitud, et ärevatel koeraomanikel on suurem tõenäosus saada omale mürafoobiaga koer. Igasugused karistused (manitsus, valulikud stiimulid või isegi karm hääletoon) võivad hirmu veel suurendada. Ära ka lohuta koera, kuna lohutamine annab koerale signaali, et kartmine on okei.
Maiuse puhul on antud ka soovitus kasutada just ühte spetsiifilist maiust hirmu tekitava heli korral (otsi üks asi, mis su koerale kohe väga-väga meeldib).
Feromoonid ja lõhnad
Proovi aroomiteraapiat (lavendel või kummel). Abi võid saada ka Adaptil’ist, mis on sünteetiline versioon lõhnadest, mida emased koerad eraldavad poegade lohutamiseks.
Surve kehale
ThunderWorks ärevusevastane vest (väidetavalt toimib 80% koertel, kui õigesti kasutada) või keha sidumine (tohib kasutada lühiajaliselt ehk kuni 15 minutit ning kindlasti ainult järelvalve all). Jälgi ka kuidas su lemmik reageerib paitamisele – osade puhul võib aidata, teiste puhul teeb hullemaks (kui kahtled, siis parem ära paita).
Liikumine ja massaaž
Mine enne ilutulestikku pikale jalutuskäigule, et ta saaks oma energiat kulutada. Trenni tegemine viib ajus serotoniini taseme tõusuni, mis vähendab ärevust ja parandab stressiga toimetulekut. Lase mõnel spetsialistil õpetada endale kergemad massaaživõtted, millega lemmikut rahustada (minu eelmine koer Bemmu käis massaažis ning peale paari korda ta magas pea padjal kui talle massaaži tehti).
Ravimid
Sileo geel, mis leevendab mürast põhjustatud ägedat ärevust ja hirmu koertel (konsulteeri oma veterinaariga, et aru saada mis ajahetkel peaksid seda andma). Adaptil tabletid on vähendanud ilutulestikku kartvate koerte hirmu 50% võrra 7 päevase perioodi ajal (peaks toimima 2 tunni jooksul).
Planeerimine / treeningetapid
Loomade taju erineb meie omast, seega võib meie lemmikutel olla hoopis teistsugune kogemus kui meil endil. Lisaks häälele võivad koerad tajuda ka äikese ajal õhus olevaid elektrilisi impulsse ning ilutulestikuga seotud õhurõhu muutusi või ka lõhnu. Selsamal põhjusel võib olla raske lahendada mõningaid probleeme, mis koertel äikese või ilutulestikuga võivad kaasneda. Kõige keerulisem on aidata loomi, kellel on hirm olnud juba aastaid ning need hirmud on saanud kinnitust mitmel olukorral.
Kõige lihtsam on alati probleemi ennetada ning eeldada, et asjad lähevad hullemaks, kui midagi ette ei võeta.
Toome alljärgnevalt ära kolm asja, mida saad ennetavalt teha. Kindlasti tasuks alustada visiidist loomaarsti juurde, selgitamaks välja ega müratundlikkuse probleem ei ole seotud valuga ega ole põhjustatud mõnest muust meditsiinilisest probleemist (nt seedetrakti probleemid või kognitiivsed düsfunktsioonid) – need kõik on olnud seotud koertel müra vältimisega.
Omaniku käitumine
See on ühtepidi kõige lihtsam aga samas ka kõige keerulisem. Loogiliselt võttes on enda käitumist kõige kergem muuta, aga üpris tihti me ei vii asju lõpuni. Me anname alla, kui asjad lähevad raskeks. Abiks on:
- keskendu ühele asjale – selle asemel, et oma kodu jõuludeks ilusaks teha või nt kaalu kaotada, keskendu ühele asjale: aita oma koeral üle saada hirmust valjude helide ees;
- loo harjumus – planeeri nt 5 minutit peale igat hommikusööki oma koera treenimisele;
- ole täpne – planeeri mida sa teed ning pea sellest kinni;
- räägi oma plaanist teistele – kui sa jagad, mis sul plaanis on, viid sa suurema tõenäosusega selle ka lõpule!
Kui su lemmik kardab valjusid helisid, siis suure tõenäosusega see süveneb, kui sa kohe midagi ette ei võta. Väidetavalt ainult 4%-l koertest hirm taandub ilma sekkumiseta.
Ole valmis ka selleks, et sind ei pruugi saata edu. Enamus koeri muutuvad treenimise abil paremaks (pigem lähevad peitu kui jooksevad ummisjalu minema), aga paljud ei ole üldse rõõmsamad. Võib juhtuda, et sa pead endiselt appi võtma ravimid, et aidata oma lemmikul kärarikastest sündmustest üle saada, aga pea meeles, et kui sa ei tee midagi, võivad asjad veel hullemaks minna.
Treenimise puhul peaksid edusamme nägema 1 kuu jooksul!
Õpeta oma koera
Sisuliselt on meil vaja oma koera aju uuesti seadistada. Sul on vaja, et tugevad helid muutuks koera jaoks neutraalseks või isegi mõnusaks.
Süstemaatiline desensibiliseerimine (SD) hõlmab loomale hirmutava heli ette mängimist, suurendades järk-järgult helitugevust.
Tähelepanu pööramine üksikasjadele võib määrata selle kas sind saadav edu või mitte:
- ärriti peab olema seesama hääl, mida koer kardab (mitte igasugune vali hääl);
- samas peab see olema nii vaikne, et sa ei näeks koeral mitte mingit hirmureaktsiooni. Koer peaks küll ärriti ära tundma, aga ei tohiks hirmunult sellele reageerida;
- lisaks sellele, et koer ei tohiks sellele reageerida, peaks ta jääma lõdvestunuks;
- mängi seda heli tihti (mitte pikalt): on efektiivsem teha seda 10 minutit 5 korda nädalas, kui 50 minutit 1 kord nädalas;
- ära liigu järgmisele tasemele (tõsta ärriti häält) kuni loom ignoreerib seda praegusel tasemel;
- kombineeri süstemaatilist desensibiliseerimist vastutingimusega, et kiiremini tulemusi saada
Vastutingimuse eesmärk on seoste uuesti õppimine. Selle asemel, et olla hirmul, tahame, et need valgusesähvatused ja teravad helid seostuvad imeliste asjadega. Leia miskit, mis on sinu lemmikule vastupandamatu – olgu selleks siis mõni maius, mänguasi või sügamine lemmikkohast. Järjepidevalt paku talle tema lemmik asja peale ärritiga kokkupuudet (nt ilutulestik = prääksuv part). Küll aga tasub olla ettevaatlik, kui sa pole varem seda proovinud, sest ebaõnnestumise korral võib hirm süveneda.
Kuna me ei pruugi suuta õpetamisel taastekitada kõiki ärriti aspekte (nt äikese puhul lisanduvad ka elektromagnetilised lained), on ravimid üsna tihti osa lahendusest (koos käitumise muutmisega). Konsulteeri oma veterinaariga, aga nagu eelnevalt mainitud, võivad abiks olla Sileo või Adaptil tabletid.
Ennetamine
Ennetamine on kõige olulisem mida sa oma koera jaoks teha saad. Sulle võib tunduda, et kui kutsikas midagi ei karda, pole vaja sellega tegeleda. Lisaks võib tunduda, et kui kutsikat ei mõjutanud esimesel eluaastal äike ega ilutulestik, on temaga kõik korras ja hästi. Kahjuks ei pruugi see olla tõsi. Üle poolte hirmunud koertel tekib müraga seotud hirm peale esimest eluaastat.
Lisaks võib hirmu- või mürafoobiaga koertel olla suurem risk eraldusärevuse hilisemaks tekkeks.
Mida siis teha:
- ära arva, et mida rohkem koer müra sees on, seda rohkem ta sellega harjub
- kui sa tead, et oodata on müra (äike või ilutulestik), proovi kõiki ülaltoodud variante. Ära oota “varjupaiga” tegemisega kuni su koer mööda tuba närviliselt ringi tammub.
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar