Hambas mõra
Aeg-ajalt ikka kuulen kuidas mõni koer on kas oma hamba ära murdnud või siis on hambas mõra. Mina olen seda alati seostanud toiduga ehk suure tõenäosusega ei ole koer saanud nooruses piisavalt kaltsiumi. Muidugi võib olla tegemist ka lihtsalt õnnetu õnnetusega, kus koer valesti hammustab ning oma hamba ära murrab. Minu kogemusel on need aga pigem erandid. Kui tegemist on ühe juhusega, siis ma ütlekski, et see oli lihtsalt õnnetu õnnetus. Kui aga hambas mõra on üsna tavapärane, tasub otsida põhjust mujalt. Lugesin mõnda aega tagasi artiklit “Kuidas mõradega hammastes hakkama saada”, seega toon allpool ära ka sellest ülevaate. Kindlasti tasub oma koera hambaid ning suud aeg-ajalt vaadata. Jälgi oma koera igemete värvust ning otsi mõradega hambaid regulaarselt. Kui märkad suus paistetust, punaseid igemeid või katkist hammast, pane aeg kirja veterinaari juurde, kes on spetsialiseerunud hammastele.
Ükskõik kui hoolikas ja aeglane närija su koer on, on alati toore kondi puhul oht, et su koer murrab kogemata oma hamba ära. Kui hamba murdumist me omanikuna ikkagi märkame, siis hambas mõra ei pruugi me märgata. Seda enam, et koerad ei näita väga tihti välja ka oma valu. See on kaitsereaktsioon, mis on õpitud ära oma metsikutelt esivanematelt – vigastatud looma vingumine oleks meelitanud juurde kiskjaid, seega loomad kannatasid vaikuses. Seesama lähenemine võib täna lõppeda mittevajaliku infektsiooni ja valuga olulises ning õrnas piirkonnas – sinu koera suus. See on ka põhjuseks miks tasub regulaarselt oma koera suud ja hambaid vaadata.
Mida kujutab endast hambas mõra?
Mõra hambaplaadis on üks kõige levinumaid mõra liike koertel. Kui koer hammustab tugevat objekti, võib see kaasa võtta ka hambaplaadi. See võib omakorda paljastada tundliku õõnsuse, mis on juurekanaliks. See toob omakorda kaasa valu ja infektsiooni. Väga tihti juhtub see just ülemise neljanda premolaariga, mis on koera suu tagaosa lähedal asuv suur ülemine hammas. Tegelikkuses võib see juhtuda aga iga hambaga. Ning reeglina juhtub see just hambaga, mis on elutähtis et mida on vaja toidu rebimiseks, ribastamiseks ning närimiseks.
Koeral on 42 hammast. Hammas koosneb emailist (õhuke kõva väliskiht), dentiinist (poorne materjal, mis on täidetud närvidega). Pehme mass täidab iga hamba sisemise õõnsuse, mida nimetatakse juurekanaliks. Periodont toetab iga hammast. Tsement vooderdab hambajuure igemepiirist allapoole; periodontaalne side kinnitab hamba alveolaarluu külge ning igemekude ehk ige ümbritseb juuri. Koera hammas on nagu jäämägi. Igemepiirist allpool on umbes kaks korda rohkem hambapinda kui pealpool. Kui email puruneb, paljastab see dentiini ning see muudab hamba tundlikuks kuumuse, külma ja surve suhtes. Veel hullem on see, kui paljastatakse ka pehme mass ehk närv. Sellisel juhul võib hambas tekkida infektsioon ning bakterid pääsevad juurekanali kaudu lõualuusse. Juurekanalis on immuunsüsteemil raske jõuda bakteriteni. Lisaks võib see põhjustada pidevat valu, kui koer närib. Sealtkaudu võib infektsioon kanduda ka teistesse kehaosadesse.
Kas mõraga hambas saab elada?
Üsna tihti elavad koerad väga kenasti mõra või katkise hambaga. Mingitel juhtudel on probleem aga selles, et katkine hammas võib mingitel juhtudel muutuda põletikuliseks või üleüldsegi nö ära surra.
Kui su koeral on väike, pealmine mõra, ei pruugi see olla probleem. Aga kui hambast on puudu suur kild, hambas on pragu või mõra igemepiiri lähedal, võib see olla valulik. Isegi kui sa ei märka veritsemist või paistetust, võib olla närv viga saanud. Ja isegi sellise valu puhul paljud koerad jätkavad endiselt tavapärast söömist.
Katkine hammas võib lõppeda aga infektsiooniga ning bakterid võivad juurekanali kaudu jõuda vereringesse. Kokkuvõttes võib see tekitada infektsiooni nii organites kui terves kehas.
Järgmised märgid võivad viidata, et su koeral on hambas mõra ning seetõttu tunneb ta valu:
- ebaloomulik ilastamine
- halb hingeõhk
- söögiisu kaotus
- toidu mahapillamine närimise ajal
- hammaste krigistamine
- käpa hoidmine suus
- kontidest või tugevatest maiustest keeldumine
- ninaümbruse paistetus
- aevastamine või ninast eritise tulemine
- ühe suupoolega närimine
- pea puudutamise vältimine
Igasuguse mõra peaks üle vaatama veterinaar, kes on spetsialiseerunud hammastele. See võib paljastada tundliku dentiini, mida saab ilma suuremate raskusteta parandada. Kuid kui juurekanal on avatud, tähendab see, et koer tunneb valu ning see põhjustab infektsiooni. Kui koeral on üks või mitu ülalpool toodud sümptomitest, võib tegu olla millegi tõsisega.
Kuidas vältida hambas mõra?
Nii nagu kõige puhul on ennetamine alati kõige parem valik. Artiklis on ära toodud 9 looduslikku viisi kuidas ennetada hammastes mõrasid.
Toida teda tervislikult
Parim toit on tasakaalustatud toortoit. See on toit, mis on täis vitamiine ja mineraale, mis pärinevad toidust. Looduslikud toitained on paremad nii sinu koerale kui tema kontide tervisele. Tema dieet peaks sisaldama tooreid, lihaseid konte. Sellisel juhul saab ta kasu oma toidu ribastamisest ning rebimisest ning see on oluline tema hammaste tervisele.
NB! Pea meeles, et tasakaalustamata toortoiduga sead sa ohtu oma lemmiku tervise, seega kui sa ei oska tasakaalustatud toortoitu kokku panna, siis asenda 25% kuivtoidust lihtsalt lihaste kontidega.
Lisa antioksüdante toidule
Antioksüdandid sisaldavad C- ja E-vitamiine ning koensüümi Q10. Need tugevdavad rakumembraane ning ennetavad põletikku. Lisaks soodustavad need igemepõletiku ja põletikuliste kudede paranemist.
Lisa omega-3 rasvhappeid
Omega-3 rasvhapped alandavad põletikku ning neid soovitatakse hammaste tervise puhuks. Uuringud näitavad, et omega-3 rasvhapped vähendavad periodontaalsest haigusest tingitud luukadu.
Paku piisavalt kaltsiumi
Jälgi, et su koer saab oma dieediga piisavalt kaltsiumi, see on ülioluline kogu tema elu jooksul. Seda on vaja nii hammaste kui ka hambaid ja lõualuud ümbritsevate struktuuride toetamiseks. Mida tugevamad on need struktuurid, seda parem on hammaste tervis. Seega, mida vanemaks saab su koer, seda vastupidavamad on tema luud ja hambad ka igasugustele mõradele ja murdudele. Seega andes kutsikapõlves piisavalt kaltsiumi elimineerid sa võimaluse ka infektsiooniks. Täiskasvanud koer talletab kaltsiumi oma luudes. Kui aga koer ei saa toiduga piisavalt kaltsiumi, siis võetakse seda ära luudest ning see tähendab lõpuks nõrgemaid luid kui ka hambaid.
Lisa probiootikume
Nagu on oluline ka terve soolestik koos kasulike mikroobidega, vajab su koer ka kasulikke baktereid oma suus. See võitleb hambakivi ja bakteritega, mis võib viia infektsiooni, nõrgenenud hammasteni kui ka mõradeni hammastes.
Koertega läbi viidud uuringud on tõestanud, et probiootikumide paikse kasutamise tulemuseks oli:
- vähenenud põletik
- patogeensete bakterite kolooniate vähenemine
- luutiheduse suurenemine periodontaalsetes taskutes
Probiootikumid loovad ka tervislikuma biokile, mis tõrjub välja põletikku ja infektsioone põhjustavad kahjulikud bakterid.
Ära kasuta tugevaid konte närimismänguasjadena
Sa võid kasutada tooreid lihaseid konte kas siis toiduks või meelelahutuslikuks närimiseks. Aga päevast päeva närimiseks ning mängimiseks, kasuta hea kvaliteediga närimismänguasju, mis on valmistatud kas köiest või mitte toksilisest kummist. Need peaks olema piisavalt suured ja tugevad, et koer ei saaks endale liiga teha, kui sind parasjagu lähedal ei ole teda jälgimas.
Pese oma koera hambaid
Hambaid soovitatakse pesta ka koertel iga päev. See annab sulle võimaluse ka igapäevaselt saada kiire ülevaade oma koera suust ja hammaste seisukorrast.
Vali oma koerale õiged kondid
Koera hammustusjõud on 10-20 korda inimese omast tugevam. Seega kui nad närivad tugevat eset nagu näiteks luuüdi konti või veise kapja, saavad hambad väga suure koormuse. Kui see sõrg või kont tabab valet nurka hambal, siis hammas lõheneb ning tulemuseks on mõra. Üldine soovitus on see, et kui sa ei suuda konti või mänguasja painutada või jätta oma küünega sellele jälge, peaks kaaluma selle andmist koerale.
Veel mõningad asjad, mida tähele panna:
Õpi mõistma oma koera närimisstiili
Me oleme sellest mitu korda rääkinud, aga sa kindlasti peaksid aru saama milline närija su koer on ning mida talle tohiks närimiseks anda või mitte. Kui su koer on kugistaja, siis peaksid sisuliselt loobuma igasugustest kontidest. Kui su koer on aga leebe närija, siis võid talle konte anda, lihtsalt hoia tal silma peal. Küll aga peaksid aru saama ka kas ta proovib kõik objektid saada tagumiste hammaste vahele ning seal rakendada kõige tugevamat jõudu, et see purustada. Lisaks võta arvesse kas ta on kunagi mõne hamba närides katki teinud.
Alusta varakult
Anna oma kutsikale tooreid meelelahutuslikke konte kui ta on kutsikas. 6-8 nädalane kutsikas ei ole enam liiga noor, eriti kui kont on piisava suurusega kutsika jaoks. Kutsikad ja mini tõud saavad kenasti hakkama kanakaela või kanajalaga. Kui kutsikas kasvab, võid sa neid konte edasi anda ning nad saavad läbi selle kogemusi. Samuti võid sa anda oma kutsikale kasvades juba suuremaid konte. Koerad, kes kasvavad üles konte süües ei erutu reeglina konte nähes. Koerad, kes saavad konte haruharva, võivad muutuda ülearu entusiastlikuks ning see võib põhjustada probleeme.
Jälgi oma koera kui sa annad talle konte
Jälgi oma koera, kui sa pakud talle tooreid lihaseid konte. Kui ta hakkab seda liiga agressiivselt närima, siis on aeg see kont temalt ära võtta, enne kui see lõpeb kas murdunud hamba või potentsiaalse lämbumisohuga. Seetõttu on ülioluline aru saada tema närimisstiilist ning harjumustest.
Vali värskelt raiutud värsked kondid
Värsked ja toored kondid otse lihunikult on parimad. Ideaalselt, värsketel kontidel peab olema palju liha küljes. Rebides seda liha kondi küljest on väga hea treening ja stimulatsioon sinu koerale. Ning see on väga hea ka tema hammaste tervisele.
Osta ülisuuri konte
On 2 põhjust miks osta oma koerale konte, mis on nende jaoks liiga suured. Esiteks, väiksemad kondid mahuvad kergelt tema tagumiste hammaste vahele, kuhu need võivad kinni jääda. Teiseks, kui sa kardad oma koertele konte anda, siis anna neid võimalikult suurtena. Selliselt saab ta seda närida aga see jääb endiselt piisavalt suureks, et mitte muutuda tema jaoks ohtlikuks.
Väldi külmutatud konte
Mõned omanikud armastavad anda enda koerale külmutatud konte, aga arvesta, et need võivad olla tugevamad kui värsked lihased kondid. Kui sa külmutad kõik kondid, siis tekita endale harjumus need vähemalt 2 tundi enne koerale andmist sügavkülmast välja võtta.
Korja üles kõik laokile jäetud kondid
Viska ära kõik kondid, mis on jäetud laokile päevaks peale närimist. Kui kondid kuivavad, muutuvad need hapraks ning seal võivad tekkida teravad killud.
Väldi raskust kandvaid konte
Toruluud, mis sisaldavad luuüdi on paljude plaadimurdude süüdlasteks. Need on kõvemad ja tugevamad, kuna need on pärit raskust kandvatest kehaosadest. Sa võid anda seda oma koerale, et ta saaks üdi välja lakkuda aga peale seda võta see tal käest ära. Või säilita neid kondipuljongi valmistamiseks. Parem on valida liigesed nagu nt nukid ning kaelaluud. Kaelaluude ümber on ka palju liha!
Ära anna kitsaid luid
Väldi kitsaid luid nagu nt ribid, mis võivad kinni jääda koera tagumiste hammaste vahele. Kitsad luud võivad ka kildudeks minna ning põhjustada lämbumisohtu või tekitada ummistust.
Minu kogemus on see, et soolteummistuses on süüdi liiga tihe kontide andmine kui koer ei saa piisavalt liikuda. Ära anna konti koerale, kes ei saa liikuda vähemalt 1,5 tundi päevas!
Osta päris konte
Ära raiska oma aega või raha nendele valgetele “steriliseeritud” kuivadele kontidele. Need võivad olla väga rabedad ning need ei paku koerale ei närimise ega toitainete mõttes suurt midagi. Need on lihtsalt igavad ning ebaturvalised.
Samuti ära osta suitsutatud konte, mida sa tihti võid näha müügil lemmikloomapoodides. Kuna neid on suitsuga küpsetatud, on need rabedad ning võivad kildudeks minna. Samuti ole ettevaatlik hirve või põdra sarvedega. Need võivad samuti olla liiga tugevad su koera hammaste jaoks.
Kokkuvõtteks
Kui sa kardad, siis on mõistlikum konte üldse mitte anda. Kui tahad aga koerale konti anda, siis pea meeles, et alusta juba varakult aga otsi võimalikult ohutud kondid – kaelad, sabad, jalad, sest need on pehmemad. Kindlasti aga saa aru milline närija su koer on. Mina enda koertele annan sisuliselt igasugust konti – nii ribikonte kui ka raskust kandvaid toruluid. Ribid süüakse kenasti ära (närides kõik imepisikesteks tükkideks), toruluid aga meil kodus ei puudutagi. Kui ka mõni toruluu puruneb, siis lutsutatakse luutükk puhtaks ning sülitatakse välja. Seega on minu arvates kõige olulisem aru saada milline närija su koer on. Minu teada muidugi on meil ribikontidena reeglina müügil ka just see alumine ehk pehmem osa.
Mina leian, et iga koer peaks tegelikult konti saama ning minu enda kogemusel on närimine ka kõige parem hammaste puhastaja. Oma eelmistel koertel olen aeg-ajalt oma koertel hambaid pesnud aga see on olnud nii ebameeldiv, et üsna kiirelt olen käega löönud. Vaadates täna Faddy ja Oscari hambaid, ütlen ma, et hammaste pesemisest on parem anda oma koerale piisavalt närimist.
Pea meeles ka, et metsas elav loom koosneb umbes 12% kontidest ehk kui annad oma koerale toortoitu, peab see sisaldama vähemalt 12% konti, et su koer saaks kätte piisavas koguses kaltsiumi. Arvesta, et kui sa ei suuda anda talle kutsikast peale piisavalt kaltsiumi, siis ei ole ta hambad piisavalt tugevad ning mõrad/murrud on kergemad tulema.
Artiklis on ära toodud ka mis juhtudel peaks mõra kirurgiliselt parandama, aga seda osa ma siia refereerima ei hakka, sest mõra puhul peaksid ikkagi minema algul veterinaarile näitama ning tema juhendab juba edasi.
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar