Aluskarvaga koera pügamine: kas see aitab teda suvel jahutada?

Lugemisaeg: umbes 7 min

Mõni aasta tagasi kuulsin, et üks saksa lambakoer oli suveks täiesti lühikeseks pügatud. Esimene reaktsioon oli üsna spontaanne: kas see on ikka hea mõte? Ma ei olnud siis veel koera karvkatte soojusregulatsiooni põhjalikult uurinud, aga tahtsin aru saada, miks aluskarvaga tõugude puhul pügamisest üldjuhul hoiduda soovitatakse. Mida rohkem selle kohta lugesin, seda selgemaks sai, et vastus ei mahu lausesse „karv hoiab koera jahedana”.

Saksa lambakoerad, kuldsed retriiverid, labradorid, sheltie’d, borderkollid, Austraalia lambakoerad ja paljud teised tõud on kahekihilise karvkattega. Kui nende karv suvel tundub paks, ei tähenda see automaatselt, et lahendus on karv maha ajada. Samas ei ole õige lubada, et ükski aluskarvaga koer ei saa oma karvkatte tõttu kunagi üle kuumeneda. Kuumus, niiskus, koormus ja koera tervis mängivad väga suurt rolli.

Milleks on koeral pealiskarv ja aluskarv?

Pealiskarv koosneb tavaliselt tugevamatest kaitsekarvadest, mis aitavad tõrjuda vett, mustust ja osa päikesekiirgusest. Selle all on pehmem ning tihedam aluskarv. Talvel aitab kahekihiline karvkate vähendada soojuskadu, kevadel ja suvel vahetub aga märkimisväärne osa aluskarvast. Mõni koer poetab seda diivanile peotäite kaupa. Teise puhul avastad karvavahetuse alles siis, kui kammi kätte võtad.

Karvkate on soojusisolatsioon: see mõjutab soojusülekannet nii väljast sisse kui ka kehast välja. Siin ongi oluline nüanss. Väide, et karv hoiab suvel alati jahedana, oleks liiga lihtne. Väga tihe, pulstunud või niiskust kinni hoidev karv võib hoopis takistada soojuse äraandmist ja varjata nahaprobleeme. Samal ajal võib lühikeseks lõikamine vähendada kaitset otsese päikesekiirguse ja mehaanilise ärrituse eest. Soojus sõltub olukorrast, mitte ainult karva pikkusest.

Koer ei jahuta end samamoodi nagu inimene. Tema peamine jahutusmehhanism on lõõtsutamine ning vedeliku aurumine hingamisteedest. Karva mahavõtmine ei asenda jahedat keskkonda, puhkust ega võimalust vett juua.

Mis võib juhtuda, kui aluskarvaga koer paljaks pügada?

Esimene mure on nahk. Kaitsekarvadeta nahk puutub rohkem kokku päikesega ning päikesepõletuse oht võib suureneda, eriti heleda või vähese pigmendiga koeral. Teine küsimus on karva tagasikasvamine. Aluskarv ja kaitsekarvad ei kasva alati ühes tempos. Pärast pügamist võib karv olla mõnda aega ebaühtlase tekstuuriga, pehmem või kergemini pulstuv.

Mõnel koeral kasvab karv tagasi aeglaselt või tekib pügamisjärgne karvakadu. Seda ei saa siiski iga koera puhul ette ennustada ega saa väita, et iga karvamuutus on põhjustatud üksnes pügamisest. Kui karv ei taastu, peab loomaarst kaaluma ka muid põhjuseid, sealhulgas hormonaalseid ja nahahaigusi. Pügamisjärgne alopeetsia ei ole kodune diagnoos.

Seetõttu ei soovitaks ma kahekihilist karvkatet lihtsalt igaks juhuks maha ajada. Ühtlasi ei sobi siia sõna „mitte kunagi”. Operatsioonieelne ettevalmistus, vajalik veterinaarne uuring, haavaravi või ulatuslikult viltunud karv võivad pügamise täiesti põhjendatuks teha. Sellisel juhul kaalutakse konkreetse looma heaolu, mitte internetis ringlevat üldreeglit.

Kas suvel tuleb aluskarv välja kammida?

Jah, lahtine aluskarv tasub regulaarselt eemaldada. Ent „eemaldada” ei tähenda naha lähedalt välja kiskuda ega karva jõuga hõrendada. Sobiv kamm või aluskarvareha aitab eemaldada lahtise karva ja avada õhu liikumiseks ruumi. Kammimise sagedus sõltub koera karvatüübist, karvavahetusest ja naha seisundist. Mõnele piisab paarist põhjalikumast korrast nädalas, teise puhul on karvavahetuse tipul vaja igapäevast hooldust.

Vaatan kammides alati ka nahka. Pusade alla võib jääda niiskust, punetust või algav põletik, mida pealtpoolt ei märka. Eriti tasub kontrollida kaenlaaluseid, kubet, kõrvade tagust ja rinnaesist. Faddu-suguse suure ja paksu karvaga koera puhul ei ole see ainult iluprotseduur. Kamm on ühtlasi võimalus varakult avastada, kui nahaga on midagi valesti.

Kui karv on juba tugevalt viltunud ja selle lahtikammimine tekitab valu, ei peaks oma põhimõttest „aluskarvaga koera ei pügata” kramplikult kinni hoidma. Otsi oskuslik karvahooldaja või loomaarst, kes otsustab, kuidas karv ja nahk kõige väiksema kahjustusega korda saada.

Kuidas koera tegelikult kuuma ilmaga aidata?

Kõige tõhusamad sammud ei sõltu karvakääridest. Jaluta varahommikul või õhtul, vali varjuline rada, väldi kuuma asfalti ning jälgi, kas koer tahab tempot vähendada. Võta vesi kaasa ja lase juua. Paku puhkust jahedas ruumis. Konditsioneerist, ventilaatorist ja jahedast põrandast võib olla rohkem abi kui täiesti uuest soengust.

Kui koer tahab end madalas basseinis või veekogu ääres märjaks teha, võib see olla hea võimalus. Vesi peab olema ohutu ja koera tuleb jälgida. Märjaks kastmine ei anna luba mitu tundi kuumaga möllata. Ülekuumenemine sõltub ka õhuniiskusest ja koormusest. Jahutusmatt või -vest võib sobida, kuid selle kasutamine ei tohi piirata õhu liikumist ega koera võimalust jahedamasse kohta minna. Geelmatid ei ole hea valik koerale, kes neid närib.

Kui märkad tugevat ja kontrollimatut lõõtsutamist, nõrkust, koordinatsioonihäiret, oksendamist või kokkuvajumist, on olukord kiireloomuline. Vii koer jahedasse, alusta jahutamist jaheda (mitte jääkülma) veega ja võta kohe ühendust erakorralise loomaarstiga. Ära oota, et koer ise maha rahuneb.

Aga kui koeral on paksu karva tõttu ilmselgelt ebamugav?

Mõne väga tiheda kasukaga koera, eaka looma või haigusest taastuja puhul võib olla vaja individuaalset hooldusplaani. Kui kuumataluvus on järsult halvenenud, tasub lisaks karvale hinnata kehakonditsiooni, hingamist, südant, liigeseid ja võimalikke ravimeid. Ülekaaluline või lühikoonuline koer ei muutu ohutult kuumataluvaks lihtsalt pärast pügamist.

Kui hooldaja pakub masinaga „õhemaks ajamist”, küsi, kui lühikeseks ta plaanib karva lõigata ning miks. Mõistlik eesmärk võib olla pusade eemaldamine ja karva korrastamine aga lihtsalt karva maha ajamine ei pea olema vaikimisi osa suvehooldusest.

Kokkuvõtteks

Aluskarvaga koera ei tasu kuumuse kartuses automaatselt lühikeseks pügada. Kahekihiline karvkate täidab mitu ülesannet, kuid ei ole maagiline jahutusseade. Regulaarne harjamine, puhas ja pusavaba karv, jahe keskkond ning koormuse mõistlik juhtimine on enamasti parem algus. Kui pügamine on vajalik naha, haiguse või ulatuslike pusade tõttu, tuleb otsus teha selle konkreetse koera vajaduste järgi.

FendaFi praktiline soovitus
Kui koeral on suvel palav, kontrolli esmalt nelja asja: kas aluskarv on lahti kammitud, kas koeral on olemas vari ja joogivesi, kas jalutuskäigu koormus sobib ilmaga ning kas nahk on karva all terve. Alles siis aruta karvahooldajaga, kas karva pikkust on üldse vaja muuta.

Allikad

American Kennel Club: Is It OK to Shave Your Dog?

ASPCA: Should You Shave Your Pet in Hot Weather?

RSPCA: Keeping dogs safe in hot weather

Dogs Naturally: Why You Shouldn’t Shave Your Dog in Summer (algne vaatenurk)