Tasuta transport pakiautomaati alates 49 eur

Koerad ja nahapaksendid

Tagasi lehele Tervisenurk
Koera nahapaksend küünarnukil

Koerad ja nahapaksendid

Lugemisaeg: umbes 2 min

Kui suure koera küünarnukile või kannapiirkonda tekib paljas, paksu nahaga laik, on esimene mõte sageli üsna lihtne: küllap kulus karv lihtsalt maha. Minu jaoks muutus see teema huvitavaks siis, kui avastasin, et Faddul ja Ossul hakkas osa nendest kohtadest hoopis uuesti karva kasvatama.

Ossul on nahapaksendid peamiselt küünarnukkidel, Faddul esines neid rohkem tagumiste käppade survekohtades. Faddu väikesed paljad laigud olid minu toonaste tähelepanekute järgi peaaegu täielikult karvaga kattunud. Ossu küünarnukkidel toimus muutus aeglasemalt. Olin aastaid kuulnud, et kui karv kord survekohast kaob, ei tule see enam kunagi tagasi. Nüüd tahtsin aru saada: miks nahapaksendid üldse tekivad ja millal saab nahk taastuda?

Miks tekib koerale nahapaksend?

Nahapaksend ehk kallus on naha kaitsev reaktsioon korduvale survele ja hõõrdumisele. Eriti hästi näeb seda suurte koerte küünarnukkidel, kannapiirkonnas ja vahel rinnakul. Kui koer toetab end kõvale põrandale, jääb luulise koha ning põranda vahele õhuke kiht pehmeid kudesid. Nahk hakkab siis end paksemaks ehitama. See on kaitsemehhanism, mitte automaatselt haigus.

Suured ja rasked koerad, lühikese karvaga loomad ning koerad, kes lamavad sageli kõval pinnal, on rohkem ohustatud. Ka liigesevalu, vähene liikumine, ülekaal või vastupidi lihas- ja rasvkoe kadu võivad muuta seda, kuidas surve kehale jaotub. Seetõttu ei piisa alati ühe kreemi ostmisest: kõigepealt tasub vaadata, kus ja kuidas koer puhkab.

Tavaline kallus on tihti kuiv, karvutu ja paksem, kuid koera ennast see ei pruugi häirida. Kui nahk lõheneb, punetab, veritseb, hakkab eritist tulema või koer piirkonda valulikult väldib, pole tegemist enam lihtsalt kosmeetilise murega. Naha sisse jäänud karvad ja sekundaarne bakteriaalne põletik võivad muuta olukorra päris ebamugavaks.

Nahapaksend ja hügroom ei ole sama asi

Küünarnuki ümber võib tekkida ka hügroom. See on surve ja korduva trauma tagajärjel kujunev vedelikuga täitunud moodustis naha all, mitte lihtsalt paksenenud nahk. Hügroom võib olla pehme ja algul valutu, kuid kroonilise ärrituse korral võivad lisanduda haavandid ja põletik. Kui näed survekohas uut pehmet või kasvavat paistetust, on mõistlik lasta veterinaaril see üle vaadata. Kodus seda läbi torgata või tühjendada ei tasu.

Kas karv võib tagasi kasvada?

Võib, kuid mitte alati. Kõige olulisem küsimus on, mis seisus on karvanääpsud ja kui palju kestab surve. Kui nahk pole tugevalt armistunud ning ärritus väheneb, võib mõnes piirkonnas karvkate taastuda. Kui karvanääpsud on pikaajalise hõõrdumise, põletiku ja armistumise tõttu hävinud, ei pruugi täielik karvakasv enam võimalik olla. Seda ei saa ühe pilgu ega kindla kuude arvuga ette ennustada.

Seepärast on Faddu ja Ossu muutused minu jaoks põnevad, kuid ma ei saa nende põhjal väita, et on olemas nahapaksendi ravi. Ma ei mõõtnud samal ajal naha survet, karvanääpsude seisundit ega eraldanud ühte muudatust teisest. Tean, mida ma nägin aga ma ei saa kindlalt väita, milline tegur muutuse põhjustas.

Mida mina oma koerte puhul muutsin?

Tol ajal olin tegelenud nende toidulaua ja igapäevaste harjumustega umbes poolteist aastat. Koerad sõid Winner Plus toitu ning nende menüüs olid aeg-ajalt ka rabataimede ekstrakt, ränivetikapulber, klorella ja õunaäädikas. Olin katsetanud organismi toetamiseks mitmesuguseid võtteid ning rääkisin sellest ka esimeses videos, mille nahapaksenditest tegin.

Varasem video nahapaksenditest

Täna eristan ma selles loos kahte asja. Esiteks on päris tähelepanek, et mõnes paljaks kulunud piirkonnas hakkas karv taastuma. Teiseks on minu toonane arusaam, et selle taga võis olla soolestiku, toidu ja üldise tervise parandamine. Naha ja toitumise vahel on seoseid: valk, asendamatud rasvhapped ja mikrotoitained on normaalse naha jaoks olulised. Kuid minu koerte puhul ei ole võimalik tõestada, et just mõni nimetatud lisand taastas karva survekohtades. Selleks oleks vaja kontrollitavat võrdlust. Samas ei tühista see meie kogemust.

Olen varem rääkinud ka vaktsineerimise järgsest „puhastamisest” ja küüslaugugraanulite kasutamisest ussirohu asemel. Need on osa minu valikutest, mitte nahapaksendi tõendatud ravimeetodid. Ja kuigi ma endiselt pooldan vaktsineerimisjärgset „detox’it”, ei tõesta see, et see taastab kindlasti karvanääpsud. Vaktsineerimisvajaduse, võimalike kõrvalreaktsioonide ja parasiiditõrje sageduse üle saab teha individuaalse riskihinnangu koos loomaarstiga.

Mida lisab integratiivne vaade?

Integratiivne veterinaar Julie Buzby käsitleb nahapaksendeid esmalt kohaliku surve ja naha seisundi kaudu ning soovitab vajadusel vaadata ka kaasnevat liigesemuret või muud terviseprobleemi. Integratiivses nahahoolduses pööratakse tähelepanu naha barjäärile, õrnale niisutamisele ja koera üldisele seisundile. See sobib hästi kokku tavaveterinaarse põhimõttega: vähenda survet ning hoia terve nahk terve.

Mõne spetsiaalse pehmendava palsami puhul on kirjeldatud kalluse välimuse paranemist. Näiteks integratiivses veterinaarväljaandes tutvustatud 35 koera vaatlus kolme kuu jooksul näitas ühe toote kasutamisel muutusi naha paksuses ja kuivuses. See on huvitav praktiline signaal, kuid ilma tugeva sõltumatu võrdluseta ei saa sellest järeldada, et sama toode taastab karva kõigil koertel või eemaldab kalluse põhjuse. Kreem võib parandada naha elastsust, kuid ei saa asendada kõvale pinnale mõjuva surve vähendamist.

Mida saab kodus tegelikult teha?

Kui kallus on väike, nahk on terve ja koeral ei tundu see põhjustavat ebamugavust, ei vaja see tingimata ravi. Kõige mõistlikum algus on pehme, piisavalt paks ja koerale päriselt meelepärane ase. „Pehme” tähendab, et küünarnukk ei vaju läbi polstri vastu kõva põrandat. Kui koer eelistab lamada jahedatel plaatidel, proovi pakkuda mitut lamamiskohta ning vaata, millise ta ise valib. Mõni koer vajab hoopis jahedamat pehmet matti.

Kuiva ja terve naha puhul võib sobida koertele mõeldud lihtsa koostisega lõhnatu niisutav palsam. Alusta väikesest piirkonnast ning jälgi, kas tekib punetust, sügelust või liigset lakkumist. Lahtisele, märjale või põletikulisele haavale ei tasu omal käel paksu rasvakihti panna. Kui surve on suur, võib veterinaar soovitada õigesti sobitatud küünarnukikaitset, kuid liiga pingul või hõõruv kaitse teeb olukorra hoopis hullemaks.

Millal pole tegemist lihtsalt nahapaksendiga?

Veterinaararsti hinnang on vajalik, kui laik kasvab kiiresti, on ebatavalise kujuga, tekib sügav haav, mäda või hais, puudutamine teeb haiget või koer lonkab. Samuti siis, kui „kallus” on hoopis pehme muhuke. Mõnikord võivad nahapaksendit meenutada parasiitne või seenhaigus, sügav nahapõletik või kasvaja. Ühtlasi tasub vanema koera puhul küsida, ega ta ei lama ühe külje peal rohkem liigese- või seljavalu tõttu.

Mida ma sellest loost kaasa võtan?

Kõige rohkem õpetas see kogemus mulle mitte tegema nahapaksenditest lõplikke järeldusi. Ma nägin Faddul ja Ossul muutust, mida olin pidanud võimatuks. See ei tee igast toidulisandist karvakasvu vahendit ega tähenda, et kallus tuleb alati eemaldada. Koera naha puhul tasub vaadata korraga kolme asja: kohalik surve, naha tegelik seisund ja kogu looma tervis. Ja vahel tasub lihtsalt pildistada ning jälgida, mis päriselt muutub. Kui ei mõõda, võib nii mõnigi väike edasiminek kahe silma vahele jääda.

Kasutatud allikad


🐾 FendaF usub teadlikesse valikutesse

FendaF’i blogi eesmärk ei ole öelda, mida sa pead tegema. Meie eesmärk on jagada teadmisi, tutvustada erinevaid teaduspõhiseid ja integratiivseid vaatenurki ning aidata sul teha oma lemmiku jaoks teadlikumaid otsuseid.

Iga loom on ainulaadne ning ükski artikkel ei saa asendada veterinaararsti konsultatsiooni, diagnoosi ega ravi. Kui sinu lemmikul on tervisemure või vajad personaalset nõu, pöördu alati veterinaari poole.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tagasi lehele Tervisenurk