Tasuta transport pakiautomaati alates 49 eur

Koostisained, mida koera toidus ja toidulisandites päriselt jälgida

Tagasi lehele Tervisenurk
Koostisained koera toidus | FendaF Tervisenurk

Koostisained, mida koera toidus ja toidulisandites päriselt jälgida

Lugemisaeg: umbes 10 min

Olen enda koerte toidulaua suhtes üsna kriitiline, eriti Oscari puhul. Tema kutsikapõlve mured panid mind uurima, mida üks või teine tooraine teeb, milleks seda tootele lisatakse ja kas see on üldse vajalik. Niimoodi jäid mulle esimestena silma sorbitool ja glütseriin. Mitte seepärast, et nende nimed oleksid hirmuäratavad, vaid seepärast, et tahtsin aru saada, miks neid üldse koera suhu jõudvas tootes kasutatakse.

Sellest on kujunenud üks FendaF-i põhimõte: „naturaalne“ ei tähenda automaatselt kasulikku ja „sünteetiline“ ei tähenda automaatselt ohtlikku. Sama oluline on veel üks küsimus, mille pakend sageli vastuseta jätab: kui palju seda ainet koer ühe päevase annusega tegelikult saab? Eriti toidulisandite, hambahooldustoodete ja maiuste puhul tasub lugeda pakendit laiemalt kui ainult esimest koostisosa.

Mis vahe on koostisosal, lisandil ja abiainel?

Koeratoidul on põhitoorained, näiteks liha, teravili, köögiviljad või õlid, ning vajaduse korral söödalisandid, sealhulgas vitamiinid, mineraalid, säilivust parandavad ühendid ja maitseained. Toidulisandis või tabletis võib olla ka tehnoloogilisi abiaineid: sideaineid, täiteaineid, katteaineid ja aineid, mis hoiavad pulbri või närimistableti soovitud kujul.

Mõne aine ülesanne on teha tootmine võimalikuks, mõne oma säilitada toimeaine stabiilsust või parandada manustatavust. See ei tee teda iseenesest halvaks. Aga kui maksad toidulisandi eest, tahad teada toimeaine kogust ja eesmärki, mitte ainult saada suurt ilusat tabletti.

Ka Euroopa lemmikloomatoidu märgistusel on oma reeglid. EL-i määrus 767/2009 ja FEDIAF-i märgistusjuhend selgitavad, kuidas deklareeritakse koostist, söödalisandeid ja analüütilisi näitajaid. Kõik tootmistehnilised detailid ei ole siiski alati samal kujul nähtavad, mistõttu on mõistlik puudulikku infot tootjalt küsida.

Ksülitool: siin ei ole küsimus pelgalt eelistuses

Ksülitool on magusaine, mida leidub mõnes inimestele mõeldud närimiskummis, maiuses, hambapastas ja toidulisandis. Koerale võib see olla äärmiselt ohtlik, sest võib põhjustada kiiret insuliini vabanemist, tugevat veresuhkru langust ning raskemal juhul maksakahjustust. Kui kahtlustad, et koer on ksülitooli söönud, on vaja kohe veterinaariga ühendust võtta; sümptomite ootamine ei ole mõistlik. Inimestele mõeldud hambapastat ja suuhooldustooteid ei kasutata koeral omal käel.

Ksülitooli ei tohi siiski panna lihtsalt ühte patta kõigi teiste suhkrualkoholidega. Sorbitoolil on teistsugune ainevahetus ja riskiprofiil. Selle eristuse kadumine teeks loomaomanikule hoopis karuteene.

Sorbitool ja glütseriin: mida need tegelikult teevad?

Sorbitooli kasutatakse magustajana ja niiskuse hoidjana. Glütseriin ehk glütserool aitab näiteks pehmetel maiustel või närimistoodetel säilitada niiskust ja tekstuuri. Mõlemad võivad suurema koguse korral anda seedetraktile osmootse koormuse ning põhjustada pehmemat rooja või kõhulahtisust. Sellest ei järeldu, et väike tehnoloogiline kogus on igale koerale kahjulik. Risk sõltub annusest ja individuaalsest taluvusest.

Mina eelistan sageli lihtsama koostisega tooteid, eriti tundliku seedimisega koera puhul. Kui kahel tootel on sama eesmärk ja toimiv kogus, kuid üks on lühema koostisega ning koer talub seda hästi, on see minu jaoks täiesti mõistlik valik. Samas ei hakkaks ma ühe väikese glütseriinikirje pärast kuulutama toodet mürgiseks. Küsimus on selles, miks see sinna pandi, kui palju seda seal on ja kuidas koer reageerib.

Maltodekstriin: palju väiteid, aga kas need kehtivad koera puhul?

Maltodekstriin on kiiresti kättesaadav süsivesik, mida võib kasutada kande- või täiteainena. Inimeste toitumises räägitakse selle puhul sageli kõrgest glükeemilisest indeksist. Sellest ei saa aga otse välja lugeda, kuidas mõjub väike kogus konkreetse koera probiootikumipulbris. Uuringu liik, manustatud kogus ja koera tervis loevad.

Samuti ei saa väitest, et maltodekstriin võib teatud laborimudelites mõjutada mikroobe, teha hüpet järelduseni, et iga maltodekstriini sisaldav toidulisand kahjustab koera mikrobioomi. Integratiivsete veterinaaride huvi lihtsama koostise ja soolestiku keskkonna vastu on siin põhjendatud uurimissuund, kuid kontrollitud koerapõhine kliiniline tulemus ei ole iga internetis ringleva väite taga olemas.

Praktiline küsimus on lihtne: kui toote eesmärk on anda kindel kogus mikroobitüvesid või toimeainet, kas ma saan teada, kui palju seda ühes annuses on, milline on säilivus ja kas samaväärset toodet on võimalik saada mulle sobivama koostisega?

Titaandioksiid: siin muutis hinnangut ka regulatsioon

Titaandioksiidi ehk E171 kasutati muu hulgas valge värvuse andmiseks. Euroopa Toiduohutusamet jõudis 2021. aastal järeldusele, et loomasöödas kasutatava lisaaine ohutust ei saa kinnitada, sest genotoksilisuse muret ei saanud välistada. Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2021/2090 jäeti sellele söödalisandile luba andmata ja kehtestati turult kõrvaldamise tähtajad 2022. aastal.

See on täpsem väide kui kuulutada iga kunagi titaandioksiidi sisaldanud toode „vähki tekitavaks“. EFSA ei tõestanud, et iga tavaline kokkupuude põhjustab kasvajat. Hinnang oli, et olemasolevate andmete põhjal ei saa ohutut kasutust kinnitada. Samuti ei tähenda loomasööda värvainena kasutamise keeld automaatselt, et sama aine iga ravimikasutus oleks õiguslikult ühesugune. Kui näed E171 kirjet tänases söödatoote koostises, kontrolli toodet ja märgistust tootja või järelevalveasutusega.

Tselluloos, riisijahu ja teised täiteained

Tselluloos on taimede rakukesta põhiline osa. Koer ei lõhusta seda oma ensüümidega nagu tärklist, kuid see ei tee tselluloosist automaatselt kasutut „saepuru“. Teatud kiudainetel on seedetraktis tehnoloogiline ja füsioloogiline roll. Kogus, osakeste suurus ja ülejäänud menüü määravad palju. Samal põhjusel ei ole õige väita, et iga riisijahu või maisitärklise sisaldus tähendab kehva toodet. Need võivad olla energiaallikas või vormi hoidev koostisosa.

Küll aga minu küsimus on sama – kui palju toimeainet ja väärtuslikku toorainet konkreetne toode annab. Kui suur osa tabletist on täiteaine, tasub võrrelda annuse hinda, mitte purgi hinda. See on teistsugune küsimus kui „kas see aine on ohtlik?“ ning mõlemale tuleb eraldi vastata.

Sideained, katteained ja kapslimaterjalid

Tableti valmistamisel kasutatakse näiteks tärklist, tselluloosiderivaate, magneesiumstearaati või ränidioksiidi. Need täidavad kindlat tehnilist ülesannet. Mõne ühendi kohta liigub väga tugevaid väiteid, näiteks et see pidurdab immuunsüsteemi või kahjustab soolt. Ilma annuse, kasutusviisi ja asjakohase koerauuringuta ei saa sellist järeldust tavalisest tableti koostisest teha.

Sama kehtib kapslite kohta. Loomset želatiini valmistatakse kollageenirikkast loomse päritoluga toorainest. Taimse kapsli jaoks kasutatakse sageli tselluloosiderivaate. Šellak pärineb lakiputuka eritisest, mitte tema tiibadest. Ükski nendest nimedest ei ütle üksi ära toote kvaliteeti ega ohutust. Oluline on toorme kontroll, tootmisstandard, tegelik ainekogus ja koera taluvus.

Kas pulber on parem kui kapsel või tablett? Sageli meeldib mulle pulber, sest seda on mõne toote puhul lihtsam segada ja annust kohandada. Kuid pulber ei ole olemuslikult puhtam, stabiilsem ega paremini imenduv. Mõni toimeaine vajab kaitset niiskuse või maohappe eest, mõni säilib kapslis paremini. Väide, et alla 48 kraadi toodetud pulber on alati kvaliteetsem, vajaks konkreetse toimeaine ja valmistamisprotsessi andmeid. Ilus madal temperatuur ei ole kvaliteedisertifikaat.

Säilitusained ja vitamiinid: miks automaatne „sünteetiline = halb“ ei tööta?

Säilitusaine võib takistada rasva rääsumist või mikroobide kasvu ning kaitsta seega koera. E- vitamiin ja C-vitamiin võivad esineda erinevates vormides, kuid nende kasutamist ei saa nimetada probleemiks üksnes seetõttu, et need lisati tootele. Ka vitamiinide ja mineraalide omastatavus ei sõltu ainult sellest, kas tooraine kõlab „looduslikult“. Loeb ühendi keemiline vorm, menüü tervik ja see, kas koeral on üldse lisavajadus.

Integratiivses praktikas eelistatakse sageli toidupõhist lähenemist ja võimalikult vähe tarbetuid lisandeid. Selles on mõistlik küsimus: kas menüü põhineb heal toidul või püüame toidulisanditega parandada puudulikku alust? Kuid hästi koostatud täistoit või näidustatud toidulisand ei muutu kehvaks lihtsalt seetõttu, et selles kasutatakse täpselt doseeritud lisatud vitamiini. Ka „looduslikke“ vitamiine võib saada liiga palju.

Kui kaua toidulisandit anda?

Olen tähele pannud, et Oscarile sobib meie kogemuse põhjal Arthro-Elastina kasutamine kuuridena. Sama oli ka Peku puhul. Minu jaoks on see väärt praktiline tähelepanek, mitte tõestus, et kõigi koerte kõikide liigeselisandite toime aja jooksul nõrgeneb või organism „harjub ära“. Osa lisandeid võib sobida kuurina, osa tuleb anda püsiva vajaduse korral järjepidevalt ning mõni ei pruugi konkreetses olukorras üldse vajalik olla. Vastus sõltub tootest, annusest, põhjusest ja koera reaktsioonist.

FendaF-i viie küsimuse pakendikontroll. 1. Milleks on tootes iga olulisem koostisaine ja toimeaine? 2. Kui palju toimeainet saab koer ühe päevase annusega? 3. Kas kogus vastab koera kaalule ja vajadusele? 4. Kas koer talub toodet ning kas näen oodatud muutust? 5. Kui kasutamine on pikaajaline, millal hindame selle vajalikkust uuesti? Ksülitooli kahtluse korral ära katseta kodus: vaja on kiiret veterinaarabi.

Ma ei pea ideaalseks olukorda, kus omanik peab iga koostisaine kohta uurimistöö tegema. Aga enne kui „naturaalne“, „veterinary“ või „premium“ meie eest otsustavad, võiksime vähemalt kontrollida, mida toode päriselt teeb. Kui tõmbaksime pakendilt brändi ära, kas valiksime selle koostise ikka? Just see on kõige kasulikum küsimus.

Kasutatud allikad


🐾 FendaF usub teadlikesse valikutesse

FendaF’i blogi eesmärk ei ole öelda, mida sa pead tegema. Meie eesmärk on jagada teadmisi, tutvustada erinevaid teaduspõhiseid ja integratiivseid vaatenurki ning aidata sul teha oma lemmiku jaoks teadlikumaid otsuseid.

Iga loom on ainulaadne ning ükski artikkel ei saa asendada veterinaararsti konsultatsiooni, diagnoosi ega ravi. Kui sinu lemmikul on tervisemure või vajad personaalset nõu, pöördu alati veterinaari poole.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tagasi lehele Tervisenurk