Tasuta transport pakiautomaati alates 35 eur

Toiduallergia – mida võiks teada?

Toiduallergia – mida võiks teada?

Ütlen ausalt, et mina ei olnud enne Oscari saabumist toiduallergia ja toidutalumatusega kokku puutunud. Jah, loomulikult ma olin kuulnud, et koertel allergiaid esineb, kuid see, mida ma olen kuulnud meie klientidelt, oli isegi veidi šokeeriv. Kes saab süüa ainult parti ja ulukit ning kes kana, parti ja hobust. Ja siis mina mõtlesin, et mul on raske, kuna mu koeral on mingi teema kana ja veisega (tundub, et talumatus, aga mitte toiduallergia).

Minu siiras austus ja imetlus teile, kes te elate igapäevaselt allergilise koeraga. See võib kõrvaltvaatajale tunduda suhteliselt lihtne, sest mis see siis ära ei ole – jätad lihtsalt 1, 2 või 3 proteiini välja, aga lisaks sellele on vaja iga koera puhul eraldi jälgida ka proteiini ja rasvasisaldust toidus + kõik muud ained, mis toidus sisalduvad (kas need sobivad või mitte). Ja lõpuks on veel see aspekt, et kui sina, omanikuna, leiad toidu, mis koostise järgi peaks koerale sobima, kas see tegelikult ka sobib ehk kas koer on nõus seda ikka sööma.

Sellest tulenevalt tahtsin ma seekordses blogis välja tuua suurimad toiduallergeenid ning samuti sümptomid, mille puhul tasuks mõelda, kas süüdi võib pigem olla toidutalumatus või toiduallergia.

2018.a. USA-s läbi viidud uuringute kohaselt on allergiatest mõjutatud kõigest 0,2% koeri ning 0,3% kasse. Eesti kohta ma kahjuks kuskilt vastavat statistikat ei leidnud – ilmselt jõuab allergilisi koeri kliinikusse üsna vähe, kuna väga paljud ei seosta koera musti kõrvu või käppade limpsimist allergiaga.

toiduallergia
Image by birgl from Pixabay

Põhilised allergeenid

Sisuliselt leitakse, et on 7 peamist allergeeni:

  • veis (ilmselt Eestis ei ole veis peamine proteiin, kuna Eestis ei ole veiselihast toidud väga levinud) – proteiinid on väga tavapärased toiduallergeenid (NB! loomne rasv ei sisalda proteiini ehk loomne rasv ei ole allergeen). Eelkõige kujuneb toidutalumatus või allergia välja tänu sellele, et me toidame oma koera aastaid ühe ja selle sama toiduga. See aga suurendab riski, et koeral tekib konkreetse toitaine suhtes talumatus, millest ühel päeval võib kujuneda allergia.
  • piimatooted – mõned koerad ei suuda seedida laktoosi. See esineb pigem talumatuse kui allergiana. Talumatus tekitab gaase, kõhulahtisust või oksendamist. Samad sümptomid avalduvad ka allergia puhul, seega võib esmapilgul olla raske kindlaks teha kas koeral on talumatus või allergia. Siiski on üks erinevus – piimatoodete allergia võib väljenduda naha sügeluse või sellega seotud sümptomitena, kui laktoositalumatus on seotud alati ainult seedimisega.
  • nisu – ei ole küll sama suur allergeen kui proteiin, kuid osad koerad on siiski allergilised ka nisu vastu. Siiski on suurem tõenäosus, et koeral on allergia mingit tüüpi liha kui nisu vastu.
  • munad – muna allergia tähendab, et koera immuunsüsteem reageerib liiga tugevasti munakollases sisalduvale proteiinile. Õnneks on selle allergiaga suhteliselt lihtne toime tulla, kuna muna ei ole väga levinud koostisaine.
  • kana – sisuliselt sama jutt nagu veise puhul. Kui koer sööb aastaid ainult kana sisaldavat toitu, siis võib tal välja kujuneda kana vastu allergia. Pea meeles – kanarasv ei ole oma olemuselt allergeen, kuna ei sisalda proteiini!
  • lammas – lammas oli hea alternatiiv koertele, kellel oli allergia kana ja veise vastu. Siiski on ka lammas potentsiaalne allergeen.
  • soja – mõningad uuringud on näidanud, et soja söömine võib tekitada mitmeid terviseprobleeme lisaks allergiale, sealhulgas paljunemis- ja kasvuprobleemid, kilpnäärme ja maksa haigused.

Rasv ei ole allergeen

Nagu juba eelpool nimetatud, siis rasvas ei sisaldu proteiini ning seetõttu ei ole rasv ka allergeen. Loomulikult on iga koer erinev ning mõnele koerale ei pruugi lihtsalt nt kanarasv sobida. Aga üldiselt on kanarasv hästi seeditav loomne rasvaallikas ning selles on kõrge linoolhappe (Omega-6) sisaldus (koer ei suuda ise seda toota, kuid see on vajalik tema õigeks kasvuks ja arenguks). Lisaks parandab kanarasv koera jaoks ka toidu maitset.

Lisaks seostatakse täna allergiaid ka GMO’ga ehk siis geneetiliselt muundatud organismidega. Ehk siis võimalusel võiks vältida toite, mis sisaldavad GMO-d.

Miks mõndade tõugude seas esineb allergiaid tihedamini?

Kuigi on väga levinud arvamus, et mõned tõud on allergilisemad kui teised, siis ei ole see kinnitust leidnud. Allergiad on geenidega edasi kantavad, seega pigem on mingite tõugude puhul aretatud allergilisi koeri, kes lihtsalt nüüd allergiaid järeltulevatele põlvedele edasi annavad. Näiteks netist on kõige rohkem otsitud toiduallergia või talumatuse infot järgnevate koeratõugude kohta:

  • Taks
  • Buldog
  • Kuldne retriiver
  • Saksa lambakoer
  • Mops
  • Pitbull
  • Kokkerspanjel
  • Shih Tzu
  • West hihglandi terjer
  • Jorkširi terjer

Peamised sümptomid

Nüüd siis nimekiri ka sümptomitest, mida seostatakse kõige tihedamini toiduallergiatega:

  • sügelemine (ühe uuringu kohaselt on 80% seotud kõrvade sügelusega, 61% käpapatjade sügelusega, 53% reie siseosa või kõhu sügelusega ning 33% silmade või esikäpa piirkonna sügelusega).
  • aevastamine
  • sügelevad käpapadjad
  • hot spot
  • nahalööbed
  • ketendav ja/või õline nahk
  • pigmenteerunud nahk
  • nahkjas naha tekstuur
  • eritis silmadest
  • punased silmad
  • karvade välja langemine
  • kõrvapõletik
  • naha või kõrvade sekundaarsed pärmi- või bakteriaalsed infektsioonid
toiduallergia
Image by Moshe Harosh from Pixabay

Väidetavalt on kõige parem viis toiduallergia tuvastamiseks anda 8 nädalat oma koerale toitu, mida ta ei ole varem söönud. Parima tulemuse saavutamiseks peab tegemist olema saastumata lihtsa koostisainega dieediga. Kõige olulisem on, et dieet sisaldaks ainult ühe allikaga loomseid või taimseid proteiine ja süsivesikute kaloreid ühest allikast, ilma muude looduslike maitseaineteta. Klassikalised maitsed on nt hirv ja kartul, jänes ja hernes ning kala ja kartul.

Kui teil veel toiduallergiaid ei ole, siis nende vältimiseks annab Lew Olson oma raamatus “Raw and Natural Nutrition for Dogs” soovituse ka kuivtoitude osas – vahetage oma koera kuivtoitu just proteiini mõttes. Ehk kui olete leidnud toidusarja, mis koerale sobib, siis andke talle erinevaid proteiine – ostke esimene kott nt kanaga, kui see otsa saab, siis järgmine kott võtke hoopis lõhega, sellest järgmine pardiga ning siis juba lambaga ja niimoodi võite proteiine vahetada, kui need koerale sobivad.

Kasutatud allikad:

Jaga see postitus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.