GMO – kantserogeen lemmikloomadele?
Maailm muutub kiiresti. Koos sellega ka viis, kuidas toodetakse meie ja meie lemmikloomade toitu. Üks suurimaid muutusi on geneetiliselt muundatud organismide ehk GMO-de laialdane kasutamine. GMO-st rääkides ei saa me üle ega ümber glüfosaadist ning glüfosaat on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt klassifitseeritud kui tõenäoline kantserogeen inimestele. Loomsed katsed on seda ka kinnitanud. Sageli räägitakse GMO-de kasust – suurem saagikus, odavam tootmine, võimalus toita kasvavat maailma. Kuid harvemini küsitakse: mis hinnaga see tuleb ning seda eriti meie lemmikloomade tervist arvesse võttes?
GMO – kas päästja või risk?
GMO-de pooldajad väidavad, et ilma nendeta oleks keeruline toita maailma kasvavat rahvastikku. Argument on lihtne:
- rohkem saaki väiksemal pinnal;
- vastupidavamad taimed;
- efektiivsem tootmine.
Mõned teadlased ja organisatsioonid on nimetanud GMO-sid lausa üheks võimalikuks lahenduseks globaalsele toidupuudusele. See on iseenesest tugev argument, mida ei saa lihtsalt kõrvale lükata. Aga see tekib järgmine küsimus: kas kvantiteedi kasv on toimunud kvaliteedi ja tervise arvelt? Sest GMO-ga kaasneb reeglina ka glüfosaadi kasutamine ning kuigi üksmeelt ei ole, ütlevad paljud integratiivsed veterinaarid, et see on kantserogeen ja oht meie lemmikutele.
Mida GMO tegelikult tähendab?
Lihtsustatult tähendab GMO seda, et ühe organismi geene muudetakse või kombineeritakse teise omadega. Jeffrey Smith, Vastutustundliku Tehnoloogia Instituudi asutaja, kirjeldab seda nii:
„Teadlased võtavad ühe liigi – näiteks bakteri või viiruse – geene ja viivad need teise liiki, näiteks maisi või soja.“.
Enamik tänapäeva GMO-kultuure on loodud taluma tugevaid herbitsiide, eriti glüfosaati sisaldavat Roundup’i. See tähendab, et põllukultuure saab korduvalt pritsida – taim jääb ellu, aga kemikaalid jõuavad toiduahelasse.
Glüfosaat – nähtamatu kaasreisija toidus
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on klassifitseerinud glüfosaadi kui tõenäolise kantserogeeni inimestele. Loomsed katsed on ka seda kinnitanud. Samas:
- teadlaste seas ei ole täielikku üksmeelt;
- osa regulatiivasutusi peab seda ohutuks teatud piirnormide juures.
Küll aga on selge, et:
- glüfosaati kasutatakse väga laialdaselt;
- kokkupuude on pidev ja kumulatiivne;
- loomkatsetes on leitud seoseid vähi tekkega, kuid tulemuste tõlgendamise osas puudub täielik üksmeel.
Ja siit tekib praktiline küsimus: kas “lubatud piirides” tähendab ka “optimaalne tervise jaoks”? Ja kas “optimaalne tervis” on see, kuhu me peaksime püüdlema nii enda kui oma lemmikute tervise puhul?
Just see kombinatsioon – geneetiline muundamine + suurenenud kemikaalide kasutus + inimtoiduga võrreldes madalama kvaliteedi ja kõrgema töötlemisastmega tooraine – on see, mis paneb osa spetsialiste muretsema, mitte ainult GMO ise.
Mida tegelikult sisaldab lemmikloomatoit?
Kui me valime toitu endale, mõtleme kvaliteedile. Aga kas me teeme sama ka oma lemmiku puhul?
Lemmikloomatoit ei ole reguleeritud täpselt samade standardite järgi nagu inimtoit. See tähendab, et sageli kasutatakse toorainet, mis ei ole mõeldud inimtoiduks – näiteks erinevaid loomseid kõrvalsaadusi või madalama kaubandusliku väärtusega osi.
See ei tähenda automaatselt, et toit on ohtlik. Aga see tähendab, et kvaliteet võib olla väga erinev.
Lisaks on paljud tavapärased lemmikloomatoidud:
- tugevalt töödeldud;
- valmistatud odavamatest toorainetest;
- ja sageli sisaldavad GMO päritolu koostisosi.
Kui see panna kokku pestitsiidijääkide ja pika säilivusaja nimel tehtud töötlusega, tekib küsimus: kas see on lihtsalt “piisav”… või päriselt toetav sinu lemmiku tervisele?
Siin tulebki mängu teadlik valik.
Üha rohkem omanikke otsib täna toitu, mis oleks:
- GMO-vaba;
- lihtsama ja arusaadavama koostisega;
- võimalikult looduslähedane.
Näiteks on olemas toidud, mis on:
- täielikult GMO- ja gluteenivabad;
- valmistatud kvaliteetsest, hoolikalt valitud toorainest;
- suunatud ka tundliku seedimisega loomadele.
Ja see ei ole enam “nišš”. See on muutumas uueks standardiks. Sest lõpuks ei ole küsimus ainult selles, kas toit täidab kõhu. Küsimus on selles, mida see toit teeb sinu lemmiku kehaga iga päev.
Miks osa veterinaare muretseb?
Just siin muutub arutelu huvitavaks.
Mitmed integratiivsed veterinaarid (nagu Dr. Karen Becker, Dr. Judy Morgan, Dr. Peter Dobias ja Dr. Katie Woodley) ei vaata ainult ühte kemikaali või ühte uuringut. Nad vaatavad suurt pilti – nende sõnul ei ole probleem üksik sümptom, vaid muster: organism, mis on pidevalt madala taseme põletikus. Tähelepanekud nende praktikast:
- rohkem allergiaid;
- rohkem seedetrakti probleeme;
- rohkem kroonilisi haigusi.
Integratiivsete veterinaaride tähelepanekud. Karen Becker rõhutab: kui loom on haige, on üks lihtsamaid samme vähendada toksiinide hulka toidus. Judy Morgan seob kroonilisi haigusi pikaajalise kokkupuutega töödeldud ja kemikaaliderikka toiduga. Peter Dobias toob esile, et seedetrakt ja immuunsüsteem on tihedalt seotud – ja toit on nende keskpunktis.
Kas probleem võib alata soolestikust?
Üha rohkem räägitakse soolestiku rollist tervisest ja nn “lekkiva soole” sündroomist. Dr. Marlene Siegel ütleb:
„Põletik on paljude haiguste algpõhjus ja see saab sageli alguse seedetraktist – kus rolli mängivad kemikaalid, pestitsiidid ja ka GMO koostisosad.“.
Kui seedetrakti mikrobioom saab häiritud:
- immuunsüsteem nõrgeneb;
- tekivad allergiad;
- suureneb krooniliste haiguste risk.
See ei ole dramaatiline plahvatus, vaid pigem aeglane kuhjumine.
Kas toidu muutmine päriselt aitab?
Siin lähevad arvamused taas lahku. Puuduvad suured ühesed uuringud, mis tõestaksid, et GMO üksi põhjustab konkreetseid haigusi lemmikloomadel. Aga samas:
- paljud veterinaarid näevad oma praktikas muutusi;
- loomaomanikud kirjeldavad paranemisi peale toidu muutmist.
Dr. Karen Becker soovitab:
- vähendada keemilist koormust;
- valida puhtam toit.
Dr. Judy Morgan on täheldanud paranemist:
- naha- ja karvaprobleemides;
- seedimises;
- energiatasemes.
See ei pruugi olla ainult GMO mõju. Aga see viitab selgelt sellele, et toidu kvaliteet mängib olulist rolli.
Mida saad sina teha lemmiklooma omanikuna?
See teema ei ole must-valge. GMO ei ole automaatselt “mürk”. Aga see ei tähenda ka, et see oleks täiesti neutraalne. Oluline on eristada GMO tehnoloogiat ennast ja seda, kuidas seda praktikas kasutatakse (nt pestitsiididega seotud süsteemid). Tegelik küsimus on pigem: kui palju lisakoormust me oma lemmiku kehale igapäevaselt anname? Dr. Siegel ütleb väga otsekoheselt:
„Me peame hakkama mõtlema teisiti. Kuni tarbijad ei nõua paremat toitu, ei muutu midagi.“.
Praktilised soovitused
Sa ei pea kõike üleöö muutma. Aga saad teha teadlikumaid valikuid.
- Vaata koostisosi
- Väldi toite, kus põhikomponendid on mais, soja ja nisu (kui pole eraldi mainitud, et tegemist pole GMO-ga).
- Eelista lihtsamat koostist
- Mida vähem töödeldud ja “keerulisi” koostisosi, seda parem.
- Võimalusel vali GMO-vaba või mahe
- Isegi osaline muutus võib vähendada kogukoormust.
- Toeta seedetrakti tervist
- kvaliteetne toit;
- pro- ja prebiootikumid;
- lisa oma lemmiku toidule ka värskeid ja vähem töödeldud koostisosi (nt toorest liha, organeid, köögi- ja puuvilju).
Samas tasub meeles pidada, et iga toitumine – eriti toortoit – peab olema tasakaalustatud ja läbimõeldud, et katta kõik looma vajadused.
- Vaata oma looma, mitte ainult pakendit
- karv, energia, seedimine, nahk – need on parim “tagasiside süsteem”.
Kokkuvõte
- GMO-d aitavad suurendada toidutootmist ja võivad mängida rolli globaalse toidupuuduse leevendamisel;
- Samal ajal on paljud GMO-kultuurid seotud intensiivse pestitsiidide kasutamisega;
- Glüfosaadi mõju osas puudub täielik teaduslik üksmeel;
- Integratiivsed veterinaarid näevad seoseid toitumise ja krooniliste haiguste vahel;
- Toidu kvaliteet ja keemiline koormus võivad mõjutada lemmiklooma tervist pikaajaliselt.
See ei ole lugu sellest, et kõik on halb.
See on lugu sellest, et valikud loevad.
Mitte üks kord.
Vaid iga päev – vaikselt ja märkamatult, kausis, mille sa oma lemmiku ette paned.
Sa annad talle midagi, millest tema keha ehitab oma tervise. Mitte koheselt nähtav, aga ajapikku ehitab see kas tugeva vundamendi… või midagi, mis vajab hiljem parandamist.
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar