Miks haige looma vaktsineerimine on ohtlik?

Lugemisaeg: umbes 8 min

Minul on oma koerte veterinaaridega selles mõttes vedanud, et nad on alati suhtunud haige looma vaktsineerimisse ettevaatlikult. Olen neilt kuulnud väga selget seisukohta: kui koer on haige, tuleb enne vaktsineerimist hinnata tema terviseseisundit, mitte lähtuda üksnes sellest, et vaktsineerimise tähtaeg on kätte jõudnud.

See teema on mulle isiklikult oluline eelkõige Ossu tõttu. Ossu on väga reaktiivne koer ning olen märganud, et pärast vaktsineerimist võivad tal erinevad terviseprobleemid kiiresti välja lüüa. See kogemus on pannud mind küsima, kas kõikidele koertele saab tõesti läheneda ühesuguse vaktsineerimiskava järgi.

Aga küsimus ei puuduta ainult krooniliselt haigeid koeri. Mis saab koerast, kes on tugevas stressis? Või loomast, kellel on parasjagu põletik, allergia ägenemine või kes taastub operatsioonist? Kas sellises olukorras on mõistlik immuunsüsteemi vaktsiiniga stimuleerida?

Ja võib-olla kõige olulisem küsimus: mida tähendab vaktsiini ametlikus ravimiinfos olev nõue vaktsineerida ainult terveid loomi?

Mida tähendab „vaktsineerida ainult terveid loomi”?

See ei ole lihtsalt mõne integratiivse veterinaari soovitus. Selline juhis esineb ka vaktsiinide ametlikus ravimiinfos. Näiteks Biocan Novel R marutaudivaktsiini ravimi omaduste kokkuvõttes on kirjas, et vaktsineerida tuleb ainult terveid loomi. Ravimiinfos käsitletakse ka asjaolusid, mis võivad vaktsiinile kujunevat immuunvastust mõjutada, sealhulgas looma tervist, ravimeid ja stressi. Tegemist on ravimi omaduste kokkuvõtte erihoiatusega; eraldi vastunäidustuste jaotises on nimetatud ülitundlikkust vaktsiini koostisainete suhtes. Neid kahte jaotist ei tohiks õiguslikult samastada.

Vaktsineerimise eesmärk on kutsuda esile immuunvastus, mille tulemusel kujuneb kaitse konkreetse haigustekitaja vastu. Kui looma immuunfunktsioon on haiguse või ravi tõttu häiritud, ei pruugi vaktsiinile tekkida ootuspärast vastust. See ei tähenda, et iga terviseprobleem oleks automaatselt immuunpuudulikkus või vaktsineerimise vastunäidustus.

Stabiilse kroonilise haigusega koera olukord võib olla hoopis teistsugune kui kõrge palaviku, ägeda infektsiooni või tugeva immuunsupressiivse ravi ajal. Terviseseisundi hindamine enne süsti ei ole seega formaalsus.

Miks võib haigus vaktsineerimise tulemust mõjutada?

Kui koera organism võitleb infektsiooniga, toimub immuunsüsteemis juba aktiivne töö. Vaktsiin kutsub samuti esile immuunvastuse. See ei tähenda, et immuunsüsteemil oleks üks kindel hulk ressursse, mis mitme ülesande peale lihtsalt otsa saavad. Küll aga võivad raske haigus, alatoitumus, tugev stress ja teatud ravimid mõjutada immuunvastuse kvaliteeti.

Siin tuleb eristada kaht küsimust. Esiteks, kas vaktsineerimise võimalikud kõrvaltoimed võivad juba haige koera seisundit halvendada? Teiseks, kas koeral tekib vaktsineerimise järel piisav kaitsev immuunvastus? Need ei ole üks ja sama risk ning iga haige koera suuremat kõrvaltoimeriski ei saa automaatselt eeldada. Ent teadmatus individuaalse riskisuuruse kohta ei muuda tervisekontrolli tarbetuks.

Judy Morgan: ka tugev stress on põhjus ettevaatuseks

Integratiivne veterinaararst Judy Morgan on korduvalt rõhutanud, et vaktsineerimisotsus peaks lähtuma looma individuaalsest terviseseisundist. 2026. aastal rääkis ta oma podcastis juhtumist, kus tema koer oli veterinaarkliinikus narkoosis ja talle pakuti ühtlasi marutaudivaktsiini. Morgan keeldus.

Morgan selgitas, et tema ei vaktsineeri looma ajal, mil loom on narkoosis, haige, haiglas või läbimas väga stressirohket protseduuri. Tema hinnangul tuleks vaktsineerimine sellises olukorras eraldi ajastada. See on tema kliiniline lähenemine, mitte tõend, et iga narkoosi või ärevusega samal päeval antud vaktsiin põhjustab kahju. Samas on see minu jaoks väga selge signaal ning otsustuskoht.

Stress aktiveerib närvisüsteemi ja hormonaalsed regulatsioonimehhanismid ning võib mõjutada ka immuunfunktsiooni. Lühiajaline stressireaktsioon ei ole iseenesest kahjulik, ent pikaajaline või väga tugev stress võib immuunvastust muuta. Kliinikusse saabudes veidi ärev koer ei ole võrreldav paanikas oleva või raske operatsiooni ajal oleva loomaga.

Morgani tõstatatud küsimus väärib siiski tähelepanu: kas just praegu on selle koera jaoks sobivaim aeg vaktsineerimiseks?

Mida ütlevad teised integratiivsed veterinaarid?

Dogs Naturally Magazine’i käsitluses „Vaccinating a Sick Dog: Why It’s Dangerous” on esitatud mitme integratiivse veterinaararsti seisukohad. Tamara Hebbler soovitab olla eriti ettevaatlik nõrgestatud või krooniliste terviseprobleemidega loomade vaktsineerimisel. Jean Hofve rõhutab, et vaktsiini eesmärk on tekitada kaitsev immuunvastus ning füsioloogiline stress võib otsuse ajastust mõjutada. Stephen Blake on juhtinud tähelepanu olukordadele, kus vaktsineerimine tehakse muu tervisemure tõttu kliinikusse tulnud loomale rutiinse lisategevusena.

Neid seisukohti ühendab põhimõte: enne vaktsineerimist tuleb vaadata kogu looma, mitte ainult vaktsineerimispassi. Samal ajal tuleb eristada veterinaaride kliinilist kogemust teadusuuringutega kinnitatud riskidest. Näiteks ei ole piisavalt tõendeid väitmaks, et iga allergiaga koera vaktsineerimine põhjustab suure tõenäosusega raske kõrvaltoime.

Kui sagedased on vaktsiinide kõrvaltoimed tegelikult?

Vaktsiinide kõrvaltoimed võivad ulatuda ajutisest loidusest ja süstekoha valulikkusest kuni harva esinevate raskete allergiliste reaktsioonideni. Ühes suures Ameerika uuringus, mis hõlmas üle 1,2 miljoni vaktsineeritud koera, registreeriti kolme päeva jooksul 38,2 võimalikku vaktsiiniga seotud kõrvaltoimet 10 000 koera kohta. See on umbes 0,38 protsenti ehk ligi neli koera tuhandest.

Hilisemas, 4,65 miljoni koera andmeid hõlmanud uuringus registreeriti võimalikke kõrvaltoimeid 19,4 juhtumit 10 000 vaktsineerimisvisiidi kohta (0,194%). Erinevad uuringud ei ole üks ühele võrreldavad: 2005. aasta uuringus arvutati sagedus vaktsineeritud koerte, 2023. aasta uuringus vaktsineerimisvisiitide kohta. Need arvud kirjeldavad registreeritud reaktsioone populatsioonis, mitte konkreetse krooniliselt haige või varasema raske reaktsiooniga koera individuaalset riski.

Uuringutes on märgatud, et väiksematel koertel ning ühel visiidil mitut vaktsiini saavatel koertel võib kõrvaltoimete risk olla suurem. Samas ei saa ajaliselt pärast vaktsineerimist tekkinud haigust automaatselt pidada vaktsiini põhjustatuks.

Mida näitas Austraalia uuring?

Varasemas FendaF’i artiklis käsitletud 1998. aasta Austraalia uuringus vaadeldi vaktsineerimiseks toodud koerte ja kasside terviseseisundit. Kirjeldatud andmete järgi oli 52 protsendil loomadest mõni kaasnev terviseprobleem ning kolmel protsendil raske haigus.

See ei tõesta, et kõigil neil loomadel oleks vaktsineerimine põhjustanud kahju või et kõik oleks tulnud vaktsineerimata jätta. Küll aga osutab see, miks kliiniline läbivaatus enne rutiinset vaktsineerimist on oluline. Kui paljudel vaktsineerimisele saabuvatel loomadel esineb muu tervisemure, siis kuidas otsustatakse, kes on vaktsineerimiseks piisavalt terve?

Kas vähki või autoimmuunhaigust põdevat koera võib vaktsineerida?

Mõned integratiivsed veterinaararstid soovitavad vältida vähki või autoimmuunhaigust põdevate koerte vaktsineerimist, soovides vähendada täiendavaid võimalikke põletikulisi ja immuunsüsteemi mõjutavaid stiimuleid. Tavaveterinaarias lähtutakse konkreetse haiguse faasist, kasutatavast ravist, vaktsiinitüübist ja nakkusriskist.

Näiteks ei tähenda vähi diagnoos iseenesest, et koera ei saaks enam kunagi ühegi haiguse vastu vaktsineerida. Oluline on, kas haigus on remissioonis, koer saab keemiaravi või tema immuunsüsteem on tugevalt pärsitud. WSAVA 2024. aasta juhised käsitlevad immuunsupressiivset ravi saavate loomade vaktsineerimisotsuse individuaalset hindamist. Elusvaktsiinide riskid võivad immuunpuudulikkusega loomadel erineda inaktiveeritud vaktsiinide omadest.

Küll aga mina ise kaaluksin seda väga tõsiselt, eriti arvestades, et Ronald Schultzi uuringud on näidanud oluliselt pikemat kaitset kui vaktsiinitootjate lubatud kaitse.

Kas antibiootikume saav koer tuleks vaktsineerida?

Koer saab antibiootikume tavaliselt seetõttu, et tal on infektsioon või muu terviseprobleem. Antibiootikumravi ise ei tähenda siiski automaatselt, et immuunsüsteem ei suuda vaktsiinile vastata. Otsustamisel tuleb arvestada eeskätt haiguse raskust, koera üldseisundit ja ravi iseloomu.

Kui vaktsineerimist saab meditsiiniliselt põhjendatult edasi lükata, võib loom enne süsti taastuda ning haiguse ja vaktsineerimise järel tekkivaid sümptomeid on lihtsam eristada.

Ossu lugu ja küsimus, millele ma pole siiani rahuldavat vastust saanud

Ossu tervise ja tema reaktsioonide tõttu olen vaktsineerimisega seotud küsimusi Eesti ametkondadele esitanud juba aastaid. 2021. aastal pöördusin Põllumajandus- ja Toiduameti poole seoses Ossu tervise ja vaktsineerimisega kaasnevate riskidega. Minu pöördumise tulemusel ei jõutud individuaalse meditsiinilise erandi võimaluse sisulise kaalumiseni.

2022. aastal vastas Maaeluministeerium ja põhjendas marutaudivastast vaktsineerimiskohustust muu hulgas haigusohuga Eesti idapiiri taga. Samas märkis ministeerium toonases vastuses, et tulevikus võiks kaaluda piiratud meditsiinilisi erandeid, sealhulgas veterinaararsti hinnangule ja antikehade tiitritestile tuginevaid võimalusi.

Ja nüüd on aasta 2026. Sellest vastusest on möödunud neli aastat. Neli aastat on minu hinnangul piisavalt pikk aeg, et vähemalt meditsiiniliselt põhjendatud erandite võimalus oleks saanud sisulise lahenduse. Selle aja jooksul on marutaudi ennetamise määrust isegi muudetud, kuid kohustuslik 24 kuu kordusvaktsineerimise intervall kehtib jätkuvalt ning määruses ei ole selgesõnalist individuaalset meditsiinilist erandit.

Minu jaoks ongi kõige häirivam see, et probleemi olemasolu ja võimalikke lahendusi arutati juba 2022. aastal, kuid neli aastat hiljem seisab haige koera omanik sisuliselt sama küsimuse ees. Kui vaktsiini ametlik ravimiinfo nõuab ainult tervete loomade vaktsineerimist, siis kuidas peaks toimima omanik, kelle koer ei vasta sellele tingimusele?

Ma ei eelda, et õigusakte muudetakse üleöö. Küll aga leian, et neli aastat on piisavalt pikk aeg, et loomaomanikud võiksid oodata enamat kui teadmist, et erandite võimalust võiks kunagi tulevikus kaaluda.

Marutaudivaba Eesti ja kordusvaktsineerimise intervalli küsimus

Eestis diagnoositi viimane marutaudijuhtum 2011. aastal ning 3. aprillil 2013 kuulutati Eesti ametlikult marutaudivabaks. Aastatel 2012–2025 ei tuvastatud marutaudi ühelgi kodu- ega metsloomal ning Eesti oli marutaudivaba ka 2026. aasta sügisel.

See tulemus ei ole tekkinud iseenesest. Põllumajandus- ja Toiduamet jätkab Venemaaga piirnevatel aladel rebaste ja kährikute suukaudset vaktsineerimist. Metsloomade vaktsineerimine, lemmikloomade vaktsineerimine ja seire on erinevad kaitsemeetmed. Marutaudijuhtumite puudumine ei tõesta seega, et lemmikloomade vaktsineerimine pole vajalik.

Küll aga on õigustatud küsimus, miks peab Eesti nõudma kordusvaktsineerimist hiljemalt 24 kuu järel ka siis, kui kasutatava vaktsiini tootja on tõendanud vähemalt 36 kuu pikkuse kaitse. Näiteks Biocan Novel R ametlik ravimiinfo näeb ette kolmeaastase kordusvaktsineerimise intervalli ning nõuab ainult tervete loomade vaktsineerimist.

Kahe- ja kolmeaastase intervalli erinevus ei pruugi tunduda suur. Näiteks koeral, kes saab esimese marutaudivaktsiini kolme kuu vanuselt ning seejärel järjepidevalt kordusvaktsiini kahe või kolme aasta tagant, oleks 15. sünnipäevaks vastavalt kaheksa või viis vaktsineerimiskorda; 16. sünnipäevaks vastavalt kaheksa või kuus. See on näitlik arvutus ainult marutaudivaktsiini kohta, mitte tõend, et iga täiendav süst kahjustab tervist.

Kuid ka tootja kinnitatud kolmeaastane kaitsekestus ei tähenda tingimata, et immuunkaitse selle aja möödudes kaob. Veterinaarimmunoloog Ronald Schultzi osalusel tehtud marutaudiuuringutes oli osa koeri kaitstud veel kuue aasta ja seitsme kuu järel, mõnel püsis kaitse üle seitsme aasta ning ühel koeral isegi kaheksa aastat. See ei tähenda, et kõigil koertel kestaks kaitse nii kaua, kuid näitab, et tegelik immuunkaitse võib ületada nii riiklikku kordusvaktsineerimise intervalli kui ka tootja kinnitatud kaitsekestust.

Schultzi uuringutest, immuunmälu toimimisest ning vaktsineerimise ja immuniseerimise erinevusest kirjutasime põhjalikumalt artiklis „Immuniseerimine ei ole sama mis vaktsineerimine”.

Millistel teaduslikel või epidemioloogilistel andmetel põhineb Eestis just kahe aasta piir? Kui palju täiendavat kaitset see kolmeaastase intervalliga võrreldes annab ja kuidas kaalutakse seda võimalikku lisakasu krooniliselt haige või varasema raske vaktsiinireaktsiooniga koera terviseriski vastu? Minu küsimus ei ole, kas marutaudi ennetada, vaid kas sama eesmärki saaks saavutada konkreetse koera tervist ja vaktsiini kinnitatud kaitsekestust paremini arvestades.

Kas tiitritest võiks aidata?

Antikehade tiitritest võimaldab mõõta, kas looma veres on konkreetse haigustekitaja vastu antikehi. Koerte katku, parvoviiruse ja adenoviiruse puhul võib positiivne antikehatulemus anda olulist teavet immuunkaitse olemasolu kohta. Marutaudi puhul on olukord keerulisem: antikehade mõõtmine annab küll väärtuslikku informatsiooni, kuid ei asenda Eestis praegu kohustuslikku vaktsineerimist.

Samuti ei tähenda üksnes antikehade olemasolu alati täielikku kaitset. Testi tulemus sõltub muu hulgas kasutatavast meetodist ja haigusest, mille vastu kaitset hinnatakse.

Mina näen tiitritestis siiski väärtuslikku võimalust, eriti koerte puhul, kellel on varem esinenud raske vaktsiinireaktsioon või kelle terviseseisund muudab järgmise vaktsineerimise problemaatiliseks. Kui meil on võimalik koguda konkreetse looma immuunkaitse kohta täiendavat teavet, miks ei võiks see olla osa meditsiiniliselt põhjendatud otsusest? See ei tähenda, et antikehade määramine lahendaks kõik küsimused. Kuid see võib aidata muuta otsustamise teadlikumaks.

Mida saab koeraomanik teha?

Vaktsineerimisele minnes ei pea omanik vaikides ootama, kuni süstal välja võetakse. Ka tavapärasel kordusvaktsineerimise visiidil tasub küsida otse: kas minu koera terviseseisundit on enne vaktsineerimist päriselt hinnatud? Kas tema praegune seisund lubab vaktsineerida ja kas just täna on selleks sobiv aeg?

Kui visiit kipub piirduma kiire süstiga, on täiesti põhjendatud paluda enne otsuse tegemist koer üle vaadata ja võimalikud riskid läbi arutada. Omanik ei pea selles vestluses olema pelgalt passiivne kuulaja. Veterinaaril on meditsiinilised teadmised; omanik tunneb oma koera igapäevast olemust ja märgatavaid muutusi. Need teadmised täiendavad teineteist ning murest rääkimine on osa heast koostööst, mitte arsti pädevuse kahtluse alla seadmine.

Loomaarst ei pruugi teada, et olete hiljuti kolinud, koer on mitu päeva olnud tugevas stressis, maganud halvasti, söönud tavapärasest vähem või käitunud ebatavaliselt. Just omanik teab sageli kõige paremini, mis on koera viimastel päevadel mõjutanud. Sellest tasub rääkida ise, ka siis, kui arst eraldi ei küsi.

Tugev stress ei tähenda automaatselt, et vaktsineerimine oleks keelatud, kuid see on teave, mida otsuse tegemisel arvestada. Kui koeral on krooniline haigus, käimasolev ravi või varasem vaktsiinireaktsioon, tuleks ka need asjaolud enne vaktsineerimist läbi arutada ja dokumenteerida. Eriti oluline on varasematest võimalikest kõrvaltoimetest teatamine, et nende kohta koguneks usaldusväärset teavet.

Lisaks saab iga loomaomanik tõstatada meditsiiniliste erandite küsimuse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ees. Mina olen seda teinud, kuid ühe inimese mure võib jääda üksikjuhtumiks. Kui samu küsimusi esitavad kümned või sajad inimesed, saab otsustajatele selgemaks, et probleem vajab läbimõeldud lahendust.

Kokkuvõtteks

Ma ei ole vaktsineerimise vastane. Ma olen selle vastu, et vaktsineerimisotsus tehakse automaatselt, arvestamata konkreetse looma tervist, varasemaid reaktsioone ja tegelikku olukorda.

Vaktsiinid kaitsevad koeri raskete nakkushaiguste eest. Samal ajal ei tähenda see, et iga vaktsiin oleks igale koerale igas terviseseisundis ühtviisi sobiv. Judy Morgani ja teiste integratiivsete veterinaaride ettevaatlik lähenemine ei ole kõigis üksikasjades teadusuuringutega kinnitatud, kuid nende tõstatatud küsimused looma terviseseisundi, stressi ja ajastamise kohta väärivad sisulist tähelepanu.

Minu jaoks taandub kogu teema ühele põhimõttele: enne vaktsineerimist peaksime olema veendunud, et tegemist on konkreetsele koerale sobiva vaktsiini, põhjendatud vajaduse ja õige ajastusega. Looma tervis ei tohiks kaduda kalendrisse märgitud kuupäeva taha.

Kasutatud allikad

Bioveta. Biocan Novel R: ravimi omaduste kokkuvõte (eestikeelne), p 4.2, 4.3, 4.4 ja 4.9. https://medicines.health.europa.eu/veterinary/en/documents/download/5c328eff-953f-4432-b575-e804661c2f20

Maaeluminister. Marutaudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed, § 3 lg 6; kehtiv 13.12.2024 redaktsioon. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/110122024008

WSAVA Vaccination Guidelines Group. 2024 Guidelines for the vaccination of dogs and cats. Journal of Small Animal Practice (2024). DOI: 10.1111/jsap.13718. https://doi.org/10.1111/jsap.13718

Moore GE jt. Adverse events diagnosed within three days of vaccine administration in dogs. JAVMA 2005;227:1102–1108. PMID: 16220670. DOI: 10.2460/javma.2005.227.1102. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16220670/

Moore GE jt. Breed, smaller weight, and multiple injections are associated with increased adverse event reports within three days following canine vaccine administration. JAVMA (2023). PMID: 37451674. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/37451674/

Banyard MR. Prevalence of intercurrent disease in dogs and cats presented for vaccination at a veterinary practice. Australian Veterinary Journal 1998;76:600–601. PMID: 9791709. DOI: 10.1111/j.1751-0813.1998.tb10236.x. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9791709/

Dodds WJ, Larson LJ, Christine KL, Schultz RD. Duration of immunity after rabies vaccination in dogs: The Rabies Challenge Fund research study. Canadian Journal of Veterinary Research 2020;84:153–158. PMID: 32255911. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7088826/

Morgan J, Fox B. EP 83: The Truth About Vaccines – what your vet won’t tell you (podcast ja transkript), 07.07.2026, umbes 33.–34. minut. https://www.drjudyu.com/podcasts/naturally-healthy-pets-podcast/episodes/2149225464

Rasmusen J. Vaccinating A Sick Dog: Why It’s Dangerous. Dogs Naturally Magazine, uuendatud 26.01.2022; sisaldab Tamara Hebbleri, Jean Hofve ja Stephen Blake’i käsitlusi. https://www.dogsnaturallymagazine.com/vaccinating-unhealthy-pets/

Põllumajandus- ja Toiduamet. Loomataudide ennetamine: Eesti viimane marutaudijuhtum 2011, taudivabaks kuulutamine 2013. https://pta.agri.ee/loomataudide-ennetamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. VTA: Eesti on ametlikult marutaudivaba maa, 04.04.2013. https://www.agri.ee/uudised/vta-eesti-ametlikult-marutaudivaba-maa

Põllumajandus- ja Toiduamet. Marutaud: metsloomade suukaudne vaktsineerimine ja ennetus. https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/lemmikloomad/marutaud

---

---