Immuniseerimine ei ole sama mis vaktsineerimine

Kuna kohe on jälle käes vaktsineerimise aeg, siis on põhjust see teema uuesti üles tõstatada. Siiski räägime me sel korral vaktsineerimisest veidi teises võtmes ehk läbi immuniseerimise. Väga tihti arvatakse, et immuniseerimine võrdub vaktsineerimine. Ütleb ju ka Wikipeedia, et

Vaktsineerimine (vaccinatio) ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.

Peamine erinevus vaktsineerimise ja immuniseerimise vahel on selles kas vaktsineerimiseks on päriselt vajadus või mitte (jätame kõrvale immuniseerimiskava). Dr. Becker ütleb, et kui lemmikul on juba olemas pikaaegne immuunsus eelmisest vaktsineerimisest, siis ei paku re-vaktsineerimine kasusid, vaid ainult riske. Teen seekord ülevaate dr. Beckeri vastavasisuliselt artiklist ning miks me tegelikult peaksime liikuma vaktsineerimise asemel immuniseerimise poole. Tiitrite teste täna juba tehakse, lihtsalt seadusandlus ei luba testi vaktsineerimise vahele jätmiseks aktsepteerida.

Ülevaktsineerimine

Senikaua kuni me lemmikuid tuimalt vaktsineerimine ehk ei arvesta kas lemmikul on tegelikult juba kaitse olemas või mitte, me tegelikult vaktsineerime oma loomi üle. Eriti ohtlik on see lemmikute puhul, kes ei ole terved. Pea meeles, et vaktsineerida tohib ainult tervet looma (silt pudelil ütleb “for healthy pets”). Terve loom tähendab seda, et ta ei kannata stressi, allergiate, endokriinprobleemide, organite väärtalitluse, vähi või muu terviseprobleemi käes. Ja nüüd mõtle kui palju meil on päriselt terveid loomi? Eriti arvestades, et veterinaarid ütlevad enamus sügelemiste kohta, et tegemist on allergiaga. Neid loomi ei tohiks tegelikult vaktsineerida. Kas seadus lubab tegelikult jätta sellise looma vaktsineerimata? Kahjuks täna ei luba. Küll aga minu arvates peaksime me selle poole püüdlema. Ja lemmikloomaomanikuna saad sina sellele kaasa aidata.

Kui ma suhtlesin aastaid tagasi Maaeluministeeriumiga ning uurisin kuidas ma oma väga tundliku koera tervist säästa saan, siis sain vastuseks, et tore, et te oma looma tervisest hoolite, aga meil on kindlaks määratud vaktsineerimise juhised ning neid tuleb järgida. Maaülikooli Loomakliiniku vaktsineerimisprotokoll on järgmine

Kutsika vaktsineerimisega alustatakse 2-kuuselt, millal vaktsineeritakse looma DHPPi’ga. Booster vaktsiin tehakse 3-kuuselt, kus lisaks kompleksvaktsiinile (DHPPi), vaktsineeritakse kutsikat ka leptospiroosi (L) vastu. Kolmas vaktsineerimine toimub 4-kuuselt, kus lisaks kompleksvaktsiinile ja leptospiroosile vaktsineeritakse koera ka marutaudi (R) vastu. Neljas vaktsineerimine tehakse koera 1-aastaseks saamisel, kus kasutatakse DHPPi+L+R vaktsiini. 

Edasi tuleks parvoviiruse (P), koerte katku (D) ja nakkava hepatiidi (H) vastu vaktsineerida iga 3 aasta tagant. Marutaudi (R) vastane vaktsineerimine on Eestis kohustuslik iga 2 aasta tagant. Soovituslik on ka koerte paragripi (Pi) ja leptospiroosi (L) vastu vaktsineerida iga-aastaselt.

Mitte keegi ei räägi tervest koerast ega ka soovituslikust tiitrite testist ehk et me päriselt selgitaks välja kas lemmik üldse vajab seda vaktsiini või tal on kaitse olemas. Dr. Becker ütleb, et me peaksime arvestama vaktsineerimisel ka sellega kus lemmik elab ning milline on tema elustiil. Näiteks on kasside immuniseerimise vajadused täiesti erinevad olenevalt sellest kas kass elab ainult toas või veedab enamus aega väljas. Lisaks ütleb ta, et rutiinseks on muutunud ka vaktsineerimine kennelköha vastu, kuigi tema arvamusel ei vaja seda mitte ükski koer.

Immuniseerimine ei ole sama mis vaktsineerimine

Dr. Becker ütleb, et immuniseerimine on tõhusa vaktsineerimise tulemus haiguse vastu ja/või kokkupuude haigusega, millest loom paraneb. Muuhulgas ei tähenda vaktsiini manustamine automaatselt, et loomal on nüüd haiguse vastu immuunsus, see on kõigest eeldus. Dr. Becker ütleb

Kui looma on edukalt vaktsineeritud teatud haiguste (koertel katk, parvoviirus ja adenoviirus; kassidel panleukopeenia) vastu ja ta on immuunsuse saanud, siis tal tekib nn steriliseeriv immuunsus. Steriliseeriv immuunsus kestab vähemalt 7-9 aastat, vastavalt tiitrimääramisele võib see olla isegi eluaegne. See tähendab, et loom ei saa haigustusse jääda ega haigustekitajat levitada isegi kokkupuutel. Kuna katk, parvoviirus, adenoviirus ja panleukopeenia on laialt levinud, on kokkupuuteoht pidev.

Teist tüüpi vaktsiinid, tavaliselt mittepõhilised vaktsiinid (bakteriinid) bakteriaalsete haiguste, näiteks borelioosi, leptospiroosi, Bordetella bronchiseptica (kennelköha), koerte gripi (viirus, mis pidevalt muteerub, mistõttu vaktsiin ei ole alati kaitsev) ja teiste vastu, ei anna steriliseerivat immuunsust. Nende vaktsiinide mõju kestab maksimaalselt aasta ja antikehade tase (määratud tiitrimääramisega) nende haiguste vastu iga aastaga langeb, mis tähendab, et eluaegne kaitse on küsitav.

Pange tähele – immuunsus kestab osade haiguste puhul vähemalt 7-9 aastat ometigi meil on kohustus vaktsineerida oma lemmikuid olenevalt haigusest oluliselt tihedamalt. Ja isegi kui teha tiitrite test ning selle kohaselt on su lemmikul immuunsus, siis ei saa sa käia näitustel ega võistlustel ning ammugi ei saa sa koeraga minna välismaale.

Dr. Becker ütleb, et parvo ja katku puhul eelistab tema IFA (immunofluorestsents-antikehade) tiitrimääramist, sest see annab selge vastuse kas loom on või ei ole kaitstud. Seroloogia ja muud meetodid võivad ajada segadusse. Dr. Becker mainib, et madal seroloogia skoor ei tähenda automaatselt, et lemmikul puudub haiguse vastu kaitse. Nimelt võib loom olla kaitstud veel kuni aasta või isegi kauem tänu immuunmälurakkudele.

Dr. Becker võrdleb lemmikute põhivaktsiine (katk, parvo, adenoviirus jne) inimese poliomüeliidi, leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiinidega, mis annavad eluaegse immuunsuse. Mittepõhivaktsiine saab tema hinnangul võrrelda inimesel teetanusevastase vaktsiiniga, mis on oma olemuselt samuti bakteriin ning ei tarvitse eluaegset kaitset pakkuda.

Kuidas siis ikkagi käituda?

USA-s on holistilised veterinaarid üha rohkem levinud ning nemad ei vaktsineeri lemmikuid lihtsalt sellepärast, et peab. Nad lähenevad igale lemmikule individuaalselt ning omaniku soovil viivad läbi ka tiitrite testi veendumaks, et lemmik tõesti vaktsiini vajab. Muuhulgas vaktsineerivad nad tõesti ainult terveid loomi. Kuna Eestis holistilisi veterinaare pole, siis on mõistlik otsida veterinaar, kes on valmis sinuga sel teemal arutlema ning arvestama sinu looma elustiiliga.

Dr. Becker toob välja nõuded, millele su koer või kass peaks vastama vaktsiini saamisel:

• lemmikloom on terve! Vaktsineerimiseks peab loom olema terve, seega loomal ei tohiks olla allergiaid, hormonaalhäireid, elundite väärtalitlust, vähki (muuhulgas ka vähi üleelanud) või mõni muu terviseprobleem;
• vaktsiin on mõeldud kaitseks eluohtliku haiguse vastu;
• lemmikloomal on päriselt võimalik selle haigusega kokku puutuda;
• vaktsineerimine on tõestatult nii tõhus kui ka ohutu (tihti vastavad vaktsiinid ühele, aga mitte mõlemale kriteeriumile);
• ärge vaktsineerige looma, kellel on varasemalt tekkinud vaktsineerimise kõrvalnähte.

NB! Haigeid loomi ei tohiks mitte kunagi marutaudi vastu vaktsineerida!

Kokkuvõtteks

Vaktsineerimine on iga loomaomaniku enda otsus. Küll aga mida rohkem hakkavad loomaomanikud vaktsineerimise osas küsimusi küsima, seda suurem on tõenäosus, et ühel hetkel muutuvad ka nõuded. Ma ei ole vaktsineerimise vastane, aga ma usun, et me peaksime liikuma tiitrite testi suunas ning selgitama välja kas meie lemmik ikka päriselt vajab seda vaktsiini. Muuhulgas ma ise ei vaktsineeriks ka seeniorkoera (eriti kui ta on saanud senini kõik oma vaktsiinid nagu kord ja kohus). Suure tõenäosusega on su seeniorkoeral olemas immuunsus ning vaktsineerimisega sa kurnad niigi juba vananevat keha.

Dr. Becker ütleb, et vaktsineerimised on kliinikutele väga kasumlikud. Näiteks USA’s on marutaudi vaktsiinil juurdehindlus paljudel juhtudel 2400 kuni 6200%! Eeldatakse, et kui jätta vahele ühe aasta marutaudi vaktsineerimised, kukuksid aasta tulud ca 25-30%. Ühe konservatiivse hinnangu kohaselt üle poolte koerte visiitidest ning umbes 3/4 kassi visiitidest veterinaaride juurde on vaktsineerimised. Loomulikult ei ole veterinaarid ainsad, kes selle pealt teenivad. Sama palju teenivad ka vaktsiinitootjad. Kui neid numbreid vaadata, kõlab üsna loogiliselt, et keegi ei ole huvitatud immuniseerimisest ega vaktsineerimisprotokolli üle vaatamisest. Kujutage päriselt ette kui palju hakkaks vaktsiinide hulk vähenema kui me enne vaktsineerimist hakkaksime päriselt veenduma, et meie loom seda vaktsiini vajab?!

Toakasside vaktsineerimise osas ma otsiksin kohe kindlasti veterinaari, kellega saad vestelda vaktsineerimise teemal kui võrdne võrdsega. Kui kass elab 100% ainult toas, siis kui suur on risk, et ta saab kuskilt endale nt marutaudi? Väikeste koerte puhul ma pigem oleksin ka vaktsineerimise osas ettevaatlikum, sest arvesta, et vaktsiinidoos on sama nii 2 kilose kui 70 kilose koera puhul! Kindlasti otsi veterinaar, kes oskab ja tahab su muredele leida individuaalset lahendust!

Kasutatud allikad:

• https://et.wikipedia.org/wiki/Vaktsineerimine
• https://www.barkandwhiskers.com/2015-08-01-nl-pet-immunization/