Koerad ja ujumine: kuidas teha veega tutvumine turvaliseks?

Lugemisaeg: umbes 5 min

Minu enda koertega on ujumise osas olnud päris erinev kogemus. Faddy jaoks on vesi alati olnud ahvatlus, kuhu võiks minna peaaegu ükskõik millal. Oscar seevastu uurib olukorda veidi ettevaatlikumalt aga kui Faddy ees läheb, siis ega Oscar maha ei jää. Kunagi arvasin, et ujumine on kõigil koertel lihtsalt veres. Tegelikult tuleb teha vahet sellel, kas koer suudab vees ujumisliigutusi teha, kas ta püsib turvaliselt pinnal ja kas talle üldse meeldib ujuda.

Ujumine võib olla tore liikumisviis, kuid hästi ujuv koer ei ole uppumisohu eest kaitstud. Turvalise kogemuse aluseks on rahulik harjutamine, sobiv koht ja võimalus igal hetkel veest välja tulla.

Kas kõik koerad oskavad loomulikult ujuda?

Paljud koerad teevad vette sattudes instinktiivseid sõudmisliigutusi, kuid see ei tähenda, et nad liiguksid tõhusalt edasi või suudaksid pead kaua vee kohal hoida. Ujumisoskus erineb koerati. Labradorid ja kuldsed retriiverid tunnevad end vees sageli hästi, kuid tõug ei anna garantiid. Ka väikest kasvu koer võib olla tubli ujuja, kui tingimused sobivad.

Lühikese koonu ja hingamisteede eripäradega koertel, näiteks mopsidel ja buldogidel, võib vees hingamine ning kehaasendi hoidmine olla raskem. Pika kere ja lühikeste jalgadega koerad, näiteks mõned taksid, võivad vajada rohkem tuge. Väiksemad koerad ja õhukese karvaga koerad võivad külmetada kiiremini; tugev hoovus, laine ja jahe vesi suurendavad riski igale koerale. Seega ei ole õige väita, et mõni tõug kindlasti „ei oska“ või kõik suured koerad kindlasti oskavad ujuda.

Kuidas koera veega samm-sammult harjutada?

Veega tutvumine võiks alata võimalusest ise valida. Parim koht on madal, rahulik ja laugja põhjaga veekogu või ohutu madal bassein, kust koer saab iseseisvalt välja tulla. Ära viska koera vette ega tõmba teda jõuga sügavamale. Hirmukogemus võib jääda kauaks meelde.

Alusta kuivalt kaldalt ja lase koeral nuusutada ning uurida. Kui ta tuleb ise mõne sentimeetri sügavusse vette, kiida teda ja paku vajadusel maiust. Esimesed katsed võivad kesta vaid minuti või paar. See on harjutamise näide, mitte kohustuslik treeningaeg: lõpeta enne, kui koer väsib või ehmub.

Järgmisel korral võib liikuda veidi sügavamale, kui koer säilitab rahuliku hingamise ja kehaasendi. Püsi tema kõrval ning kasuta vajadusel korralikult istuvat käepidemega päästevesti. Vest toetab keha, kuid ei asenda sinu järelevalvet. Kui koer hakkab esikäppadega paaniliselt vett peksma, vajub tagakehaga alla, hingeldab raskelt või proovib meeleheitlikult kaldale pääseda, aita ta kohe välja. Eesmärk ei ole ühe korraga koer ujuma õpetada.

Kutsikat võib veega positiivselt tutvustada juba sotsialiseerumise ajal, kuid tema keha jaheneb kiiresti ja võime pikalt ujuda on piiratud. Väga noore koera puhul piisab sageli sellest, et ta saab turvaliselt madalas vees käpad märjaks teha. Ka täiskasvanud või eakas koer võib veega harjuda, kuid mõnele ei hakkagi ujumine meeldima ja see on täiesti normaalne.

Miks päästevest on kasulik ka kogenud ujujale?

Päästevest aitab hoida keha pinnal, vähendab koormust ning annab omanikule võimaluse koera hädaolukorras käepidemest toetada. Vesti tuleks kindlasti enne proovida: see ei tohi kaenla alt hõõruda ega takistada jäsemete tööd, kuid ei tohi ka nii suur olla, et koer sellest välja libiseb. Eriti mõistlik on vest paadis, sügavamas looduslikus vees, lainetuse korral ja alustava ujuja puhul.

Veekogusse valides vaata enne sisse- ja väljapääsu. Järsu kaldaseina, libedate kivide ja tugeva vooluga paigad pole head õppimiseks. Ära lase koeral mänguasja järele nii kaugele ujuda, et tal võib tagasiteeks jaks otsa saada. Pika nööri kinnitamine võib mõnes kontrollitud harjutuses abiks olla, kuid vees lohisev või takerduv rihm võib ise ohtu tekitada; seega ära jäta koera sellega omapäi ujuma.

Kui kodus on bassein, peab koeral olema hästi leitav väljapääs, näiteks kaldtee või sobivad astmed. Aed aitab vältida olukorda, kus koer satub basseini järelevalveta. Kuigi koer võib basseinis edukalt ujuda, ei tähenda see, et ta leiab paanikas automaatselt väljapääsu.

Vee kvaliteet: sinivetikad, merevesi ja liiga palju vett

Looduslikus veekogus ei saa hinnata ohutust ainult silma järgi. Sinivetikate ehk tsüanobakterite võimalikule vohamisele viitavad näiteks ebatavaline rohekas kiht, värvunud vesi või halb lõhn, kuid kõiki mürgiseid õitsenguid ei pruugi näha. Kontrolli avalikke suplushoiatusi ning ära lase koeral kahtlasest veest juua, kahtlases vees ujuda ega ranna ääres vetikamassi lakkuda. Kui koer on sellise veega kokku puutunud, loputa karv kiiresti puhta veega ja väldi lakkumist. Oksendamise, jõuetuse, värinate, tasakaaluhäire või krampide puhul pöördu kohe veterinaari poole. Mõned toksiinid võivad mõjuda väga kiiresti.

Merevees võib koer mängides liiga palju soolast vett alla neelata ja saada soolamürgistuse. Ka magevee väga suur allaneelamine lühikese ajaga võib olla ohtlik. Paku joogiks eraldi värsket vett, tee aktiivse toomismängu ajal pause ja jälgi, et koer ei ahmiks korduvalt vees mänguasja haarates vett sisse.

Pärast meres, järves või basseinis ujumist tasub koera vajaduse korral puhta veega loputada ning eriti pikem ja tihedam karv korralikult kuivatada. Märg aluskarv võib soodustada nahaärritust ja hotspoti teket. Kontrolli ka kõrvu: pidevalt niiske kuulmekäik võib soodustada põletikku. Kõrvaava ümbruse võib õrnalt kuivatada, kuid ära torgi vatitikkudega sügavale kuulmekäiku ega kasuta ärritavaid koduseid lahuseid.

Millal ei ole ujumine koerale sobiv?

Ujumine on füüsiline koormus, mitte automaatselt kerge taastusravi. Kui koeral on südame- või hingamisprobleem, äge valu, lahtine haav, nahainfektsioon, tasakaaluhäire või ta taastub operatsioonist, tuleb sobivus enne veterinaariga läbi arutada. Ka liigeseprobleemide korral ei ole sügavas vees vabalt ujumine alati sama mis juhendatud vesiteraapia. Liigeseprobleemidest koertel rääkivas loos selgitame lähemalt liikumise ja koormuse rolli.

Vesiteraapias saab spetsialist valida harjutuse, koormuse ja vee sügavuse. Veealune jooksulint ning ujumine ei ole sama: esimene võimaldab liigutusi palju täpsemalt kontrollida. Kui koer ujub rõõmuga, on see tore, kuid kui ta vett kardab, ei pea teda ujumisega „ära harjutama“ iga hinna eest. Lühike jalutuskäik kaldal võib olla sama väärtuslik ühine tegevus.

Kasutatud allikad

• CDC. Preventing illnesses caused by harmful algal blooms
• CDC. Harmful algal bloom-associated illnesses: information for veterinarians
• Cornell University. Itchy ear problems: swimming precautions
• American Kennel Club. Hydrotherapy for dogs: veterinary perspectives
• Pet Poison Helpline. Sodium toxicity symptoms in pets
• Bark & Whiskers. Can all dogs swim? (lähteartikli varasem allikas)