Jahiinstinkt koertel
Tavaliselt seostatakse jahiinstinkti teatud koeratõugudega ning ma olen ka nõus, et osadel tõugudel on kindlasti see instinkt tugevam kui teistel. Siiski, see et sul ei ole jahikoera, ei tähenda, et su koeral puudub jahiinstinkt täielikult. Meil Irenega mõlemal kodus üks jahiinstinktiga koer – minul Faddy ning temal Fenton. See on ka põhjuseks, miks nad ka metsas käivad peamiselt rihma otsas. Nii kui nad lõhna tunnevad, on nad sisuliselt kohe ka läinud. Oscar küll võtab ka lõhna üles (maast, mitte õhust), aga kohe kui ma teda kutsun, tuleb ta tagasi. Ja no oleme ausad, saksa lambakoer ei ole kohe kindlasti tüüpiline jahikoer. Dr. Karen Shaw Becker on kirjutanud selle kohta väga hea artikli, millest teen nüüd ka väikese ülevaate.
Koer ja jahiinstinkt
Koer on siiski pärit hundist ning seega on neil kõigil suuremal või väiksemal määral olemas jahiinstinkt. Kuigi koerad on inimesega koos elades muutunud ning me oleme nad kodustanud, on neil siiski säilinud jahiinstinkt. Tegemist on instinktiivse käitumisega, mis vastab üldiselt allolevale mustrile:
- jaht – koer otsib saaki nuusutades õhku ning maad ja jälgides ümbrust;
- jälitamine – koer märkab saagi, fikseerib temal pilgu, peatub või aeglustab oma liikumist ning läheneb saagile võimalikult maadligi;
- kinni püüdmine – koer võib jahtida saaki, kinni püüda ja teda raputada. Vabas looduses tapab koer ka saagi, aga ka kodustatud koerad võivad osa võtta päris tapatööst;
- söömine – vabas looduses koerad söövad seejärel ka saagi ära. Kodustatud koerad reeglina saaki ära ei söö.
Kui koeral on tugev jahiinstinkt, on hea olla sellest teadlik ning vajadusel võtta kasutusele ka meetodid selle tegevuse peatamiseks. Oluline on segada koera tegevust ning võita tema tähelepanu. On hea kasutusele võtta eraldi käsk, mis annab koerale märku, et ta lõpetab saagi taga ajamise. Tähelepanu kõrvale juhtimisel võib abiks olla ka mänguasi.
Ajalugu ning kas seda saab välja juurida?
Ajalugu läheb tagasi 1800-ndatessse aastatesse, kus Charles Darwin märkas kodustatud koertel jooni, mida metsloomadel ei ole. Kodustatud koerad on kuulekamad, lisaks kipuvad neil olema lontis kõrvad, valged laigus karvas, keerdus saba ning väiksemad pead ja ninad.
Loomade kodustamisega on inimesed proovinud paljudel juhtudel muuta loomade metsikut välimust ja käitumist. Selle hulka käib ka jahiinstinkt, aga tegelikkuses ei ole seda võimalik päris välja juurida. Kuna seda instinkti ei ole siiani välja juuritud, siis enamus koeri praktiseerib jahiinstinkti mingil hetkel. Ja see on tegelikult täiesti loomulik käitumine. Seega me tegelikult ei tohikski seda proovida koertel välja juurida, küll aga tasub uurida kas on tervislikke väljundeid, et koer saaks seda käitumist aktsepteeritaval viisil väljendada.
Tahame me või ei taha, aga koer on oma loomult kiskja. Kuigi meile võib tunduda oma koer nunnu kaisuloomana (eriti väiksemad tõud), siis paljud neist ajaks taga ning võib-olla isegi tapaks metslooma. Tõud käituvad saagiga erinevalt – hurdad näiteks ajavad hea meelega saaki taga, labradorid on tuntud oma võime poolest saaklooma tagasi tuua, terjerid on aga võimelised nii jahti pidama, saaki taga ajama kui ka saaki tapma. On tõud, kellel on tugevam jahiinstinkt kui teistel:
- sportkoerad – nt spitsid, retriiverid ja pointerid
- karjakoerad – nt borderkollid ja Austraalia karjakoerad
- terjerid – nt borderterjerid, Jack russell’id ja westie’d
- hagijad – beagle’id, koonkoerad ja hurdad.
Öeldakse, et husky’d ja malamuudid võivad olla kõige tugevama jahiinstinktiga, sest neid on geneetiliselt kõige vähem modifitseeritud. Muuhulgas meenutavad ka kõige rohkem oma hundist esivanemaid. Seetõttu arvatakse, et need tõud võivad ka kõige tõenäolisemalt läbi viia kõik 4 jahipidamise etappi.
Kuidas jahiinstinkti ära tunda?
Peamised jahiinstinkti märgid on teise kodulooma või metslooma jälitamine, jahtimine ning karjatamine. Osad koerad võivad jälitada ka sõidukeid või muid liikuvaid objekte. Teised märgid on näiteks:
- metsloomade, teiste lemmikloomade, jalgrataste, autode ja rulade jälitamine;
- inimeste või teiste lemmikloomade karjatamine;
- näriliste poolt tekitatud aukudes kaevamine;
- jälgede ajamine;
- lindude jälgimine;
- väikeloomade tapmine.
Asendustegevused
Dr. Becker ütleb, et tegelikult on olemas palju koertele mõeldud mänge, mänguasju ning samuti ka spordialasid, mis võimaldavad koertel oma jahiinstinkti käitumist rakendada. Mängudest on näiteks maiuse ükshaaval väljastamine (nt maiusepall), mõistatusmängud kui ka peida ja otsi mängud.
Sportlikutest tegevustest on sellisteks nt agility, karjatamine, jahi- ja põllukatsed, kui ka jälje ajamine, mis aitab koeral loomuliku instinktiga jahtida ning lõhna ajada. Lisaks tasub võtta iga päev koos koeraga aega selleks, et koos temaga palli mängida, sest ka see aitab koeral oma jahiinstinkti rakendada. Whole Dog Journal selgitab:
“Kui sul on koer, kellel on tugevad kiskja kalduvused, on mõlemal kasulikum leida käitumisele väljund, mitte lihtsalt proovida see välja lülitada. Julgusta oma koera taga ajama ja tooma palle, pulki ja mänguasju ning võta aega, et mängida temaga mitu korda päevas ära toomise mängu.”
Kokkuvõtteks
Jahiinstinkt on normaalne ning tegelikult me ei tohiks jahiinstinkti rakendamisel koera karistada. Kuid sinu, kui lemmikloomaomaniku kohustus on ohjata tema käitumist nii, et see oleks ohutu sinu koerale kui ka teistele loomadele. Kui su aed ei ole kinnine, siis sa ei tohiks teda lubada järelvalveta välja. Kui lähed metsa ja tead, et koer on väga tugeva jahiinstinktiga ning ta ei allu käsklustele, siis hoia oma lemmik rihmas (ära kasuta fleksit). Aiaga piiratud ala puhul on küll sinu koer kenasti piiratud alal, aga oma koeral tasub silma ikka aeg-ajalt peal hoida. Elektripiirde puhul pead kindlasti oma lemmikut jälgima, sest kõrge instinkti puhul võib koer sealt läbi joosta ning lisaks võib saak ise tema territooriumile tulla.
Hea uudis on see, et mida vanemaks koer jääb, seda väiksem on tõenäosus, et ta saagi metsas kätte saab – ta lihtsalt ei suuda saagi järgi nii pikalt nii kiires tempos joosta. Siiski meie enda kogemusel pigem soovitan hoida väga kõrge saagiinstinktiga koer kogu aeg rihma otsas. Meil on kasutusel ca 5-6 meetrised rihmad ehk nad saavad üsna palju liikuda. Lisaks lubame me nad metsas lahti piirkondades, kus loomad tavapäraselt väga ei liigu.
Kuigi paljud arvavad, et koer peab igal juhul saama rihmast lahti joosta, siis mina ei ole sellega päris nõus. Jah, koer vajab palju liikumist ning ka jooksmist aga meil on alati võimalik ise koos koeraga joosta. Minu enda jaoks ei ole see saaklooma taga ajamine kogu seda närvikulu enam väärt. Faddy jooksis kunagi nooruspõlves mingi lõhna järgi metsa ning saabus tagasi ca 20 minutit tagasi. Tal oli küll gps-tracker kaelas, aga see oli veel hirmutavam, sest ma nägin, et ta jooksis suurele sõiduteele üha lähemale. Rääkimata sellest, et kui koer jookseb instinkti najal, siis ta ei vaata kas ja kuhu ta jookseb. Kokkuvõttes võib ta kukkuda ka kuskile auku või joosta endale näiteks mingi oksa rindkeresse. Mina isiklikult enam ei taha seda läbi elada. Aga igaüks peab tegema ise selle otsuse.
Kui su koer aga päriselt metsas kadunuks jääb, siis võid abi saada artiklist “Ellujäämisrežiimil koer”.
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar