Tasuta transport pakiautomaati alates 49 eur

Toidu hind ja selle kujunemine

Tagasi lehele Tervisenurk
toidu hind

Toidu hind ja selle kujunemine

Antud postitust pani mind kirjutama juba teist aastat toimuv hinnaralli. Vaatasime hiljuti Irenega koertele mõeldud kuivtoitude hindu ning avastasime, et paljude toitude hinnad on tõusnud kohati isegi 30-40%. Meie oleme viimase 1,5 aasta jooksul tõstnud hindu kuni 20%. Kui me 2019. aastal alustasime, oli Winner Plus toit võrreldes paljude teiste toitudega oluliselt kallim. Algusest peale on meie eesmärgiks ajada äri ausalt ja läbipaistvalt ning muuhulgas oli selle mõtteks, et me ei lähtu mitte teiste toitude hindadest vaid toidu sisseostuhindadest, transpordihindadest kui ka kaasnevatest kuludest. Nii holistilised veterinaarid kui ka me ise rõhutame kui suurt rolli mängib toidu kvaliteet. Kahjuks on enamus toite valmistatud toorainest, mida ei peeta inimestele ohutuks. Nagu ma alati küsin – siis kuidas toit, mis minu jaoks ei ole ohutu, on ohutu mu lemmiku jaoks? Seekordses blogis üritan võimalikult lihtsalt selgitada mida täpselt mõjutab toidu hind ning kuidas see hind kujuneb.

Mida rohkem ettevõtteid on tootja ja müüja vahel, seda kallim on toidu hind

Alustame sellest kus toitu müüakse ning mitu ettevõtet on selles müügietapis. Meie eeliseks on see, et meil ei ole toidu tootja ja müüja (meie ise) vahel mitte ühtegi teist ettevõtet, kes peab ära katma enda kulud ning teenima kasumit. Igal ettevõttel on alati nii otsesed kui ka kaudsed kulud. Otsesed kulud on materjal (tooraine), elekter, masinate amort, otsesed tööjõukulud, transpordikulud, pakendamise kulud jne. Kaudsed kulud on üüri või amortisatsiooni kulud, kontoriinimeste palgakulud ning samuti ka kõik kommunaalkulud. Kui otsesed kulud arvestatakse kõik konkreetselt hinna sisse, siis reeglina kaudsed kulud kantakse tootele lisatava üldise marginaali arvelt.

Reeglina on miinimum marginaaliks 20%, suurte ettevõtete puhul võib see olla isegi 35-40%. Oletame, et tootja ja müüja vahel on lisaks veel maaletooja. See tähendab, et toote lõpphind võib olla isegi kuni 30-40% kallim kui see, mis hinnaga see lemmikloomapoes müügil on. Tihtipeale selle edasimüügi marginaali peab aga juurde lisama juba maaletooja, sest müüja ei taha osta toodet sama hinnaga, millega maaletooja seda enda juures müüb. Müüja tahab reeglina siiski enda marginaali katta juba maaletooja allahindluse arvelt.

Riigile makstav käibemaks

Kuna eraisikutena on käibemaks meie jaoks tavapärane kulu ehk me ei saa seda kuskilt tagasi, siis ei pööra inimesed reeglina sellele tähelepanu. Küll aga mängib käibemaks siinkohal väga suurt rolli ning eriti just erinevate riikide puhul. Kui Eestis peab iga ettevõtja igalt tootelt ära maksma 20% käibemaksu (100 eurot maksva toidu puhul sisuliselt 17 eurot), siis nt Saksamaal on lemmikloomatoidule kehtestatud käibemaks 7%! Oletame, et Eestis oleks käibemaks 20% asemel 7%. Sellisel juhul maksaks 100 eurot maksev toit ca 89 eurot! Kui osta mitu kotti korraga, on see hinnavahe juba väga märgatav. Siiski soovitan ma seda meeles pidada kui keegi ütleb, et kõik ettevõtjad on ahned ning “röövivad” inimesi.

Transpordikulud

Paratamatult on üheks väga suureks kuluartikliks ka transpordikulu. Taaskord, mida rohkem on ettevõtteid tootja ja müüja vahel, seda suuremad on ka transpordikulud. Nt meil moodustavad transpordikulud tänaseks lausa 7-8% sisseostuhinnast. Veel ca 1,5 aastat tagasi oli see alla 5%. Ükskõik kui palju me ettevõttena ka ei tahaks hindu tõsta, ei ole võimalik neid hinnatõuse kanda enda marginaali arvelt.

Toote hinnale juurde lisatav marginaal ei ole sama mis maha arvestatav marginaal

See puudutab eelkõige allahindlusi. Nimelt on erinevates gruppides inimesed pahased miks Eestis tehakse nii väikeseid allahindlusi. Võtame kasvõi Musta Reede, kus nt USA-s on tüüpiline, et allahindlused on vahemikus 60-80%. Asi, millest paljud aru ei saa on see, et selleks, et teha 60% allahindlust, tähendab, et ettevõtte poolt juurde lisatav marginaal peab olema vähemalt 160% ning sellisel juhul on ettevõtte marginaal sisuliselt 0. Seda aga ei ole võimalik ühelgi ettevõttel teha, sest siis oleks tegemist heategevusega ning ettevõte peab ise omast taskust kinni maksma kõik otsesed ja kaudsed kulud.

Toon lihtsa näite – selleks, et ettevõte saaks teha 60% allahindlust ning et tema enda marginaal jääks ka peale allahindlust 20%, peab ta sisseostuhinnale lisama 200%! Eesti mastaabis ei ole see reeglina võimalik, sest meie mahud on võrreldes ülejäänud maailmaga nii väikesed, et meil reeglina ei ole võimalik saada ka mahu pealt täiendavat allahindlust. Sellepärast on ka Eestis tehtavad allahindlused reeglina 20% kanti.

Toidu hind, tooraine hind ja tootmiskulud

Loomulikult on esimene toidu hinna mõjutaja nii tooraine hind kui ka tootmiskulud. Minu soovitus – kui saaksid osta toidu otse maaletoojalt ning toidu kilogrammi hinnaks tuleb sealt ostes koos käibemaksuga 2 eurot või alla selle, siis jäta see toit parem ostmata. Mõtle korra mis kvaliteediga saab see tooraine olla, mille tootmiskulud + transpordikulud + muud kulud + marginaal maksab kokku 1,67 eurot (ilma käibemaksuta). See reaalselt on kas saepuru või siis olematu kvaliteediga tooraine, mis ei anna su lemmikule mitte midagi (ammugi ei aita see tugevdada tema tervist, vaid pigem vastupidi).

Jälgi toidukoti kaalu

Väga tihti vaatame me ainult hinda, süvenemata sellesse kui palju toitu me selle raha eest saame. Enamus suured toidukotid on täna 12 kilo, mitte aga 18 kilo. Võrreldes 12 kilo hinda 18 kilo hinnaga on sama mis võrrelda õunu banaanidega ning imestada miks ma ühe eest pean rohkem raha välja käima. Alati tasub arvestada välja 1 kilo hind või 12 kilose toidukoti hinna puhul arvuta hinnale juurde 1/3 hinnast ning siis saad võrrelda toidukottide hindu. Kui vaatasime Irenega erinevaid toite, avastasime, et tänaseks maksavad enamus 12 kiloseid toidukotte 80-90 euro ringis. See teeb 18 kilo hinnaks kokku 120-135 eurot. Ja enamus neist toitudest on valmistatud sellest toorainest, mida ei peeta inimestele tarbimiseks ohutuks. Seega järgmine kord kui hakkad toitu ostma, võta kõik need aspektid arvesse.

Kokkuvõtteks

On ka meil õnnestunud teha allahindlusi 30-40%. Küll aga oleme me siis reeglina saanud kas tooted tootjalt oluliselt soodsama hinnaga sisse osta või siis on meil laos tooted, mis hakkavad aeguma ning mis meil on mõistlik omahinnaga maha müüa. Enamus ettevõtteid saavad seda aga lubada endale võib-olla 1-2 korda aastas.

Mina soovitan välja arvutada oma lemmiku igapäevase toidu maksumuse, teisendada see enda kaalule vastavaks ning siis mõelda kas sina ise saaksid sama summa eest päevas söönuks. Ja kui saaksid, siis mida sa selle summa eest endale lubada saaksid? Psühholoogiliselt võibki tunduda keeruline korraga välja käia 100 eurot, eriti arvestades, et on võimalik toidupoest osta “toitu”, mis maksab oluliselt vähem. Küll aga ma soovitan välja arvutada kui kaua su lemmik selle toidukotiga hakkama saab – 1,5 kuud, 2 kuud või lausa 3-4 kuud? Võta arvesse nii hind, tooraine kvaliteet kui ka toidukoti suurus. Kvaliteetsema tooraine kasud on nii parem tervis kui ka väiksem toidu tarbimine, rääkimata väiksematest väljaheite hunnikutest. Muuhulgas ütlevad ka holistilised veterinaarid, et me peaksime alati eelistama inimtoidu kvaliteediga toorainet. On ju ka ütlus, et me oleme need, mida me sööme.

Kuigi toidu hinda mõjutab otseselt tooraine kvaliteet, ei tähenda see automaatselt seda, et mida kallim on toit, seda parem on kvaliteet. Tee endale selgeks mitu ettevõtet on tootja ja müüja vahel, sest iga etapp on lisanud oma kulud ja marginaali. Kui võrdled toidu hinda Eesti ja mõne teise riigi e-poes, tee endale selgeks mis on antud riigis kehtiv käibemaks ehk kui Eestis oleks sama käibemaksuprotsent, mis oleks siis toidu hind Eestis. Ära unusta, et selle summa maksab iga ettevõtja ära riigile. Ja kui vähegi võimalik, siis pigem toeta Eesti ettevõtteid mitte ära osta toitu välismaalt. Mitte ükski Eesti ettevõte ei saaks jääda ellu kui me eraisikutena hakkaksime kõike sisse ostma mõne teise riigi ettevõtete käest.

Jaga see postitus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tagasi lehele Tervisenurk