Tasuta transport pakiautomaati alates 35 eur

Kääritatud köögiviljad

kääritatud köögiviljad

Kääritatud köögiviljad

Kääritatud köögiviljad ei kuulu ilmselt enamus lemmikute toidulauale. Äärmisel juhul me anname neile küll hautatud ja püreestatud köögivilju, aga reeglina sellega see ka piirdub. Selgub, et taimel on sarnaselt meile 6 staadiumit (sünd, noorukiiga, täiskasvanuiga, paljunemine, surm ja lagunemine) ning iga staadium mõjutab taime üldisi toiteomadusi. Erinevates staadiumites kasutab taim energiat erinevate ülesannete täitmiseks võimaliku paljunemise jaoks. Kui me ühendame uurimistöö taime staadiumitega näeme, et taime energia väljendub seeditavate toitainete kaudu.

Taime noorus – mikrogeenid ja idud

Seemnetel on toitainevastased omadused nagu fütiinhape ja ensüümi inhibiitorid, mis hoiavad neid võrsumisel kuni ideaalsete kasvutingimuste saavutamiseni. See hoiab koera kehas osa toitaineid seedimata ja mõnel juhul võib siduda ka mineraale. Idandavad seemned vähendavad kahjulikke aineid.

Taime kasvama hakkamisel kulutatakse suur kogus energiat, mis muudetakse toitaineteks ja antioksüdantideks. Taimel on kõige rohkem toitaineid just kahel esimesel “elunädalal” – vitamiine on 40-400 korda rohkem kui “täiskasvanuna”. Lisaks on idudes ja mikrogeenides tavaliselt ka palju kõrgemad karoteenide, fütotoitainete, antioksüdantide ja mineraalide kontsentratsioonid. Nt brokkoli idud sisaldavad täiskasvanud taimede sulforafaani (sulfaatühend, mis on leidnud tõestust võitluses vähiga) 10-100 kordset kogust. Teised suurepärased näited on ristik, lehtkapsas, lutsern ja päevalill.

Keskiga – täiskasvanud taimestik

Täiskasvanud taimestikus on kõige vähem toitaineid, kuid see on kättesaadav igast toidupoest. Värske orgaaniline taimestik säilitab endiselt suure osa toitainesisaldusest ning lisaks on see suurepärane kiudaineallikas.

Kiudaineid jagatakse oma olemuselt kaheks – lahustumatud ja lahustuvad. Lahustumatu ei lahustu vees ning kiirendab toidu seedetrakti läbimist. Lahustuv on vastupidise mõjuga ehk lahustub veel ning aeglustab toidu seedetrakti läbimise kiirust. Nagu üldiselt kõigega, on ka kiudainete puhul oluline õige tasakaal.

Kiudained on õige seedimise vajalik osa ning see toidab jämesoole mikrofloorat. Parimad variandid koerale on madala süsivesikusisaldusega köögiviljad nagu nt roheline salat, spargel, seller, suvikõrvits, porgandi- ja peedipealsed.

Paljunemine – orgaanilised marjad

Marja kandvad taimed paljunevad oma marjade kaudu. Reproduktiivtoidud (nagu toorpiim ja munad) on toitainerikkamad, kuna need säilitavad elu täielikult. Marjadel puudub teiste reproduktiivtoitude toitainete sisaldus, kuid antioksüdantide osas neile taimemaailmas vastast ei ole. Erinevat värvi marjade kasutamine tagab koerale antioksüdantide mitmekesisuse. Parimate laialdaselt saadavate valikute hulka kuuluvad nt goji marjad, mustikad, jõhvikad ja murakad.

Küll aga ei tohi ka marjadega üle pingutada, kuna marjad on reeglina kõrge suhkrusisaldusega. Kuigi nad on ka väga kiudainerikkad, mis aitavad kontrollida veresuhkru taset, kasuta vähesel määral.

Lagunemine – kääritamine

Köögiviljade kääritamisprotsess on lihtne ja tõhus. Selle eelduseks on toidu nakatamine heade bakterite ja pärmiga ning seejärel julgustatakse neid kasvama, viies nad kasvu soodustavasse keskkonda – tavaliselt toatemperatuurile. Bakterid ja pärmid hakkavad suhkrut ümber töötlema – suhkrud muudetakse piimhappeks ning eemaldatakse süsivesikud (köögiviljade söömisega kaasnev negatiivne mõju). Erinevalt värsketest ja hautatud köögiviljadest ei ole kääritatud köögivilju vaja enne nende söömist peenestada, kuna neid on palju lihtsam seedida. Needsamad bakterid ja pärm, mis suhkrut ümber töötlevad, toodavad ka täiendavaid vitamiine ja ensüüme. Lisaks muudetakse need bakterid söögi ajal väga efektiivseteks probiootikumideks. See protsess sarnaneb hundile, kes sööb muuhulgas looma mao sisu :).

Kääritatud köögiviljad on vaieldamatult kõige tervislikum ja tõhusam viis oma koera toitumise täiendamiseks köögiviljadega. Parimaid tulemusi annab, kui sa pakud aeg-ajalt oma koerale vaheldust ehk kasutad erinevaid köögivilju. Mahe või talupoodidest on suure tõenäosusega võimalik leida naturaalset hapukapsast (ilma igasuguste lisanditeta), aga väga lihtne on ka ise köögivilju kääritada.

Ettevalmistus

Nagu me oleme juba rääkinud, siis koera seedetrakt on lühem kui inimese oma. Ning lihasööjatena on nad kohanenud sööma enamasti loomi ja loomseid proteiine, mille toitained on tõhusamad ning vajavad vähem muundamist. Kuna koera seedimine ei suuda lagundada taimse raku seinu, nõuab enamik taimset toitu korralikuks seedimiseks eeltöötlemist.

Erinevad taimede eluetapid vajavad enne koerale andmist erinevat tüüpi ettevalmistusi:

  • idusid ja täiskasvanud köögivilju tuleb püreestada (tooreid eriti peeneks), et saavutada kõrgeim biosaadavus;
  • marju võib sööta tervelt või lõigata pooleks;
  • kääritatud köögivilju ei ole vaja enam peale esialgset tükeldamist püreestada, kuna need on bakterite poolt juba seeditud.

Toidu külmutamine on toortoidu tootmisel ainus viis säilitada toitu piisavalt kaua ning kahjustab toitu kõige vähem. Kääritatud köögiviljad on ka suurepärane võimalus värske toidu lisamine lemmikule. Samuti säilivad need väga pikka aega. Säilita paar purki külmikus ning kasuta alati, kui soovid.

Kääritamine – alustamine

Lõika köögiviljad väiksemateks viiludeks või tükkideks. Ettevaatlikult lisa näputäis soola (Himaalaja sool on parim, kuna on üsna kuiv ning tõmbab seega köögiviljadest vett välja). Hõõru sool umbes 2 minuti jooksul köögiviljadesse. Arvesta, et vähem soola on rohkem – sa saad alati juurde panna, aga ära võtta enam ei saa. Kui sa näed peale 2 minutilist hõõrumist vedelikku, siis ära rohkem soola lisa. Kata köögiviljade kauss õrnalt ning jäta umbes 20 minutiks seisma. Peale seda hõõru neid korralikult ning vaata kas vedelikku on juurde tekkinud.

Kui vedelikku on juurde tekkinud võrreldes varasema 20 minutiga, siis pane köögiviljad klaaspurki. Kui täiendavat vedelikku ei ole juurde tekkinud, siis lisa veel hästi natuke soola (vähem, kui alguses panid) ning 1/4 supilusikatäit vett ning hõõru neid hoolega veel 2 minutit, kata õrnalt ning jäta 20 minutiks seisma.

Nüüdseks peaks olema tekkinud küll korralik kogus vedelikku ehk soolvett. Lisa köögiviljad ja soolvesi purki ning suru köögiviljad korralikult alla. On väga oluline, et köögiviljad surutakse korralikult kokku ning kogu õhk surutakse välja. Kui oled tulemusega rahul, pühi purgi siseseinad puhtaks ning lisa raskus. Kindlasti jäta purki ca 2-3 cm ruumi, kuna köögiviljad jätkavad paari päeva jooksul soolvee tekitamist purki.

20 päeva kääritamist

Pane kaas peale ning keera kinni. Säilita pimedas kohas ühtlase temperatuuri käes. Ideaalselt võiks temperatuur pimedas olla 21 kraadi, aga üldiselt sobib vahemik 16-21 kraadi.

Lase 2 päeva olla, siis vaata purki ning veendu, et kõik läheb korrektselt ning vedelikku pole purgist välja surutud. Kui kasutad õhulukkudeta meetodit, siis peaks nüüd toimuma esimene pööre. Keera purki aeglaselt, et köögiviljad ja soolvesi saaksid liikuda, kuid purki ei tohi ümber pöörata või sisu tugevalt loksutada (võib põhjustada õhu sissepääsu). Pööra purki iga kahe või kolme päeva järel.

Köögiviljade ja purgi ülaosa vahel peab olema tihe tõke, mis hoiab raskust paigal. Kui mõni köögivili pääseb pööramise käigus põgenema või kaal liigub, ära paanitse. Ava lihtsalt purk ja puhasta see. Suru köögiviljad alla isegi kui nad ei näe välja nii nagu vaja, pane oma kaal tagasi ning sulge purk uuesti.

Selliselt peaks köögiviljad olema valmis 17 päevaga, kuigi ideaalselt võiks oodata 20 päeva (konkreetsete köögiviljade kääritamise aja kohta vaata infot netist). Seejärel hoiusta külmkapis.

Teine viis fermenteerimiseks:

  • kasuta köögikombaini, purusta köögiviljad peaaegu püreeks ning sega kokku.
  • umbes 1 liitri kääritatud köögiviljade kohta lisa 1-2 supilusikatäit soola.
  • sega sool hoolega köögiviljade hulka
  • kui segu tundub peale soola sisse segamist kuiv, on võib-olla vajadus lisada väike kogus filtreeritud vett
  • pannes köögiviljad purki, peab vedelik köögiviljad ära katma
  • kui kasutad purke, siis ära pane purki ääreni täis
  • kääritamise protsess paneb vedeliku mullitama, seega kui paned purgi liiga täis, võib rõhk purgi katki lüüa. Jäta purk toatemperatuurile seisma 2-3 päevaks
  • kord päevas ava purk ning lase rõhk välja

Öeldakse, et kääritamise protsess on kiirem, mida peenemaks on köögiviljad hakitud.

Kui sul on olemas konkreetne kääritamiseks mõeldud nõu, võid jätta suuremad köögivilja tükid ning teha nad suupärasemaks peale käärimisprotsessi lõppu. See võib aega võtta 10-14 päeva. 

Mina proovisin selle viisi järgi köögivilju kääritada, aga ütlen kohe, et 2-3 päeva on selgelt liiga vähe. Mina lõpuks lasin käärida 7 päeva, aga tegelikult oleks isegi võinud veel lasta. Ja ilmselt kui ma järgmine kord teen, siis ma ikkagi eelistan panna köögiviljadele raskuse peale (seekord lihtsalt surusin kord päevas köögivilju kokku).

Milliseid köögivilju võiks kasutada?

  • Seller – abiks neerude tervise tagamisel, suure C vitamiini sisaldusega, mis on kasulik immuunsüsteemile.
  • Porgand – suure A vitamiini sisaldusega, toetab silmade tervist. Pikad juured ulatuvad sügavale tervislikku pinnasesse, et tagada mineraalide kõrge sisaldus.
  • Brokkoli – sisaldab palju toitaineid, mis võivad võidelda vähi, põletiku, allergiate ja toksiinidega.
  • Kõrvits – suurepärane kiudainete allikas, mis on väga hea nii seedimiseks kui väidetavalt ka parasiitide ärahoidmiseks. Sisaldab tugevaid antioksüdante ja palju vett.
  • Küüslauk – suurepärane looduslik antibiootikum ning parasiitide ärahoidja. 1 küüs ca 14 kilo kehakaalu kohta päevas.
  • Petersell (ära anna tiinetele koertele!), võilille lehed või muud rohelised lehtköögiviljad – suure C, A ja K vitamiini ning klorofülli sisaldusega. Aitab hoida rakkude tervist.

Kokkuvõtteks

Sarnaselt proteiinide vahetamisega on oluline mitte ainult taimsete proteiinide tüüpide vahetamine, vaid ka taimestiku erinevad staadiumid.

Ka väikesest kogusest on abi. Paku oma koerale mõni ülaltoodud valikutest päevas – 1/2 kuni 1 teelusikatäis 10 kilo koera kehakaalu kohta.

Kuskilt on hakanud levima info, et kääritatud köögivilju ei tohi anda, kui koer on hädas pärmseenega. Tegelikkuses võib kääritatud köögiviljadest hoopis sel juhul abi saada. Pärmseen armastab süsivesikuid ja suhkrut. Kuna käärimisprotsess töötleb köögiviljades sisalduvat suhkrut, on kääritatud köögiviljad oluliselt paremad kui kääritamata köögiviljad.

Roteeri nii palju kui võimalik kääritatud köögiviljade ja mikrogeenide (idude) vahel.

Osta orgaanilisi, hooajalisi ja võimalikult kohalikke tooteid. Uuri, kuidas on kasvatatud ning jälgi, et ei oleks kasutatud keemilisi väetisi, herbitsiide ja pestitsiide. Lisaks kas talunik kasvatab samal asukohal erinevatel aastatel erinevaid kultuure – see aitab säilitada mullas sisalduvaid toitaineid.

 

Refereeritud artiklitest:

Jaga see postitus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.