Šokolaad koerale: kui ohtlik see on ja mida teha?

Koer sõi šokolaadi. Esimene mõte on tavaliselt: kui hull see nüüd on? Vastus sõltub kolmest asjast rohkem kui millestki muust – millist šokolaadi, kui palju ja kui suur koer. Üks väike tükk piimašokolaadi suure koera puhul ja tahvel tumedat šokolaadi väikese koera puhul ei ole sama olukord.

Šokolaadi oht tuleneb eelkõige metüülksantiinidest, peamiselt teobromiinist ja kofeiinist. Koerad lagundavad neid aeglasemalt kui inimesed ning suurema annuse korral võivad kannatada seedetrakt, süda ja närvisüsteem.

Kõige olulisem praktiline reegel on lihtne: kui sa tead või kahtlustad, et koer sõi märkimisväärse koguse šokolaadi, ära oota sümptomite teket. Kogu info kokku ja võta loomaarstiga ühendust.

Koer sõi šokolaadi – mida teha kohe?

Enne helistamist või kliinikusse minekut kogu võimalikult täpselt kokku:

• koera kehakaal;
• šokolaadi tüüp ja võimalusel kakaosisaldus;
• umbkaudne söödud kogus grammides;
• millal söömine toimus;
• kas tootes oli lisaks rosinaid, makadaamiapähkleid, kohvi/kofeiini või ksülitooli.

Pakend tasub hoida alles või teha sellest foto. Šokolaadi liik muudab riskihinnangut väga palju ning lisandid võivad tekitada täiesti eraldi mürgistusriski.

Ära kutsu oksendamist omal käel esile, kui veterinaar pole seda konkreetselt soovitanud. 3% vesinikperoksiidi kasutatakse mõnes olukorras koertel oksendamise esilekutsumiseks, kuid vale patsient, vale aeg või vale kogus võib põhjustada lisakahju. Kassile ei tohi vesinikperoksiidi oksendamise esilekutsumiseks anda.

Samuti ei soovitaks ma anda omal käel aktiveeritud sütt ega bentoniitsavi. Aktiveeritud süsi võib teatud raskete mürgistuste puhul olla kasulik, kuid šokolaadi korral tuleb arvestada dehüdratsiooni ja hüpernatreemia riskiga. Bentoniitsavi ei kuulu šokolaadimürgistuse tõenduspõhisesse raviskeemi.

Miks on tume šokolaad ohtlikum?

Mida suurem on kakaosisaldus, seda rohkem on tavaliselt teobromiini ja kofeiini. Seetõttu on küpsetusšokolaad ja tume šokolaad koerale märksa riskantsemad kui piimašokolaad. Valges šokolaadis on metüülksantiine väga vähe, kuid suur kogus rasva ja suhkrut võib ikkagi põhjustada seedetrakti häireid ning mõnel koeral soodustada pankreatiiti. Seega ei peaks ükski šokolaad kuuluma sinu koera toidulauale.

Metüülksantiinide sisaldus eri šokolaaditüüpides

Merck Veterinary Manual annab ligikaudseks metüülksantiinide sisalduseks:

Šokolaadi tüüp	Metüülksantiine ligikaudu
Magustamata küpsetusšokolaad	15,5 mg/g
Poolmagus / magus tume šokolaad	5,3–5,6 mg/g
Piimašokolaad	2,3 mg/g
Valge šokolaad	0,04 mg/g

Need arvud on ligikaudsed. Konkreetse toote kakaosisaldus ja retsept võivad erineda, mistõttu on pakendi info riskihindamisel väga oluline.

Kui suur annus võib sümptomeid tekitada?

Riskihindamisel loeb metüülksantiinide kogus milligrammides koera kehakaalu kilogrammi kohta, mitte lihtsalt „mitu ruutu šokolaadi”. Mercki järgi võivad koertel:

• umbes 20 mg/kg juures tekkida kerged nähud, näiteks oksendamine, kõhulahtisus, janu ja rahutus;
• umbes 40–50 mg/kg juures suureneda südamega seotud risk, sealhulgas tahhükardia ja rütmihäired;
• 60 mg/kg ja suuremate annuste juures suureneda värinate ja krampide risk.

Teobromiini ja kofeiini kirjeldatud suukaudne LD50 koertel on ligikaudu 100–200 mg/kg, kuid see ei ole „ohutu piir”. Rasked nähud ja surm võivad tekkida ka väiksema annuse juures ning individuaalne tundlikkus erineb. Seetõttu ei tasu kodus arvutatud numbrit kasutada põhjendusena abi otsimata jätmiseks.

Millised on šokolaadimürgistuse sümptomid?

Sümptomid ei pruugi alata kohe. Need võivad ilmneda alles 6–12 tunni jooksul pärast söömist ning raskematel juhtudel püsida mitu päeva. Jälgida tasub eriti järgmisi märke:

• oksendamine ja kõhulahtisus;
• suurenenud janu ja urineerimine;
• rahutus, hüperaktiivsus või tugev hingeldamine;
• kiire või ebaregulaarne südametöö;
• lihastõmblused ja värinad;
• koordinatsioonihäired, krambid või kokkuvajumine;
• kehatemperatuuri tõus.

Kui koeral on juba värinad, krambid, kokkuvajumine, tugev rahutus või ebanormaalne südametöö, on tegemist kiiret veterinaarabi vajava olukorraga.

Mida loomaarst saab teha?

Ravi sõltub sellest, kui kaua söömisest on möödas, kui suur oli hinnanguline annus ja kas koeral on sümptomid. Hiljutise söömisjuhtumi korral võib veterinaar otsustada esile kutsuda oksendamise. Aktiveeritud sütt kasutatakse šokolaadi puhul tänapäeval valikulisemalt, sest kasu tuleb kaaluda dehüdratsiooni ja elektrolüütide häirete riskiga.

Sümptomitega koer võib vajada veenisiseseid vedelikke, südamerütmi jälgimist, ravimeid värinate või krampide kontrollimiseks, kehatemperatuuri korrigeerimist ja vajadusel muud intensiivsemat toetavat ravi. Metüülksantiinid võivad uriinist uuesti imenduda, mistõttu on raskematel juhtudel oluline ka regulaarne põie tühjendamine ja jälgimine.

Aga kui koer sõi ainult natuke?

Väike kogus piimašokolaadi ei põhjusta suurel koeral automaatselt mürgistust. Samas on „natuke” väga suhteline. 5-kilose ja 45-kilose koera risk ei ole sama ning tumeda šokolaadi puhul võib väike kogus sisaldada oluliselt rohkem teobromiini kui piimašokolaad.

Kui kogus on tõesti minimaalne, koer on suur ja tegemist oli väikese kakaosisaldusega šokolaadiga, võib veterinaar soovitada lihtsalt kodust jälgimist. Selle otsuse mõte on aga teha riskihinnang enne, mitte oodata seni, kuni koer hakkab värisema.

Ära vaata ainult šokolaadi

Šokolaadimaiustes võib olla veel koostisosi, mis muudavad olukorda:

• ksülitool võib põhjustada koeral kiiret veresuhkru langust ja suuremate annuste korral maksakahjustust;
• rosinad ja viinamarjad võivad põhjustada ägedat neerukahjustust ning nende ohutut annust ei ole võimalik usaldusväärselt ette ennustada;
• makadaamiapähklid võivad põhjustada nõrkust, värinaid ja muid neuroloogilisi nähte;
• kohvi, espresso või energiatoodetega maiused lisavad kofeiini ning võivad metüülksantiinide kogukoormust märgatavalt suurendada.

Kui tahad üle vaadata teised sagedased toidud, mis võivad koerale probleeme põhjustada, vaata ka FendaF-i artiklit „10 ohtlikku toiduainet sinu lemmiku jaoks”.

Kus on siin integratiivse lähenemise koht?

Ägeda šokolaadimürgistuse puhul on esimene küsimus toksilise aine kogus, imendumise piiramine ja elutähtsate funktsioonide stabiliseerimine. See ei ole olukord, kus proovida kodus „detox”-skeeme, savi, ürte või muid toetavaid vahendeid lootuses, et need neutraliseerivad teobromiini.

Integratiivne vaade võib tulla mängu hiljem, kui koer on stabiliseeritud ja vajab taastumise ajal individuaalset seedetrakti, toitumise või üldseisundi tuge. Kuid ka siis peaks see käima koos konkreetse koera seisundi ja veterinaarse raviplaaniga, mitte selle asemel.

Kokkuvõtteks

Šokolaadimürgistuse puhul ei otsusta ohtu see, kas koer „sõi šokolaadi”, vaid millist šokolaadi ta sõi, kui palju, kui suure koeraga on tegu ja kas maiuses oli veel teisi ohtlikke koostisosi. Tume šokolaad ja küpsetusšokolaad on palju kontsentreeritumad kui piimašokolaad ning sümptomid võivad alata alles mitu tundi pärast söömist.

Kõige parem kodune esmaabi on sageli mitte hakata kohe midagi sisse andma, vaid koguda pakend, kogus, aeg ja koera kaal ning helistada loomaarstile. Kui oksendamine või muu dekontaminatsioon on vajalik, saab selle otsuse teha konkreetse olukorra põhjal.

Kasutatud allikad

• Merck Veterinary Manual: Chocolate Toxicosis in Animals
• ASPCA: What to Do If Your Pet Gets into Chocolate
• ASPCA: Is It Ever Safe to Induce Vomiting?
• Pet Poison Helpline: Can Dogs Have Chocolate?
• ASPCA: People Foods to Avoid Feeding Your Pets

---

---