Pärmseen koeral: kuidas Malasseziat ära tunda ja mida päriselt teha?

Pärmseen võib olla üks neist probleemidest, mis näeb väljastpoolt väga allergia moodi välja. Koer sügab, lakub käppasid, kõrvad lähevad punaseks või mustaks, nahk muutub rasuseks, tekib ebameeldiv lõhn ja mõnikord hakkab karv hõrenema.

Seejärel võib kogu probleem saada sildi „atoopiline dermatiit“ ning koerale määratakse sügelust vähendav ravim.

Aga siin tuleb küsida üks oluline küsimus: kas me oleme kontrollinud, kas nahal või kõrvades vohab samal ajal pärmseen?

Apoquel võib sügelust väga hästi vähendada, kuid see ei ole seenevastane ravim. Kui koeral vohab Malassezia, tuleb seda käsitleda eraldi. Ka allergiliste nahahaiguste tänapäevased juhised soovitavad otsida ja ravida sekundaarseid infektsioone, mitte eeldada, et kogu sügelus tuleb automaatselt atoopiast.

Mis asi Malassezia üldse on?

Koertel on kõige olulisem pärmseen Malassezia pachydermatis. See ei ole tavaliselt mingi väljast „külge saadud“ nakkus. Malassezia kuulub terve koera naha ja limaskestade normaalse mikrofloora hulka. Selle hulk erineb aga tugevalt nii kehapiirkondade, tõugude kui ka üksikute koerte vahel ning tavapäraste proovivõtumeetoditega ei pruugi seda igalt normaalselt nahapiirkonnalt üldse kätte saada. Seega ei ole küsimus ainult selles, kas Malassezia on nahal olemas, vaid kui palju seda konkreetses piirkonnas on ja kuidas koera nahk sellele reageerib.

Probleem tekib siis, kui naha mikrokeskkond muutub selliseks, et pärm saab hakata liigselt paljunema või koera immuunsüsteem reageerib sellele tavalisest tugevamalt. Malassezia dermatiiti nähakse sageli koos allergiliste haiguste, toidureaktsioonide, keratiniseerumishäirete, hormonaalsete probleemide ja nahavoltidega.

Seega ei ole kõige kasulikum küsimus ainult „kuidas pärm ära tappa?“.

Palju huvitavam küsimus on: miks suutis koera nahk varem pärmi kontrollida ja järsku enam ei suuda?

Kuidas pärmseen koeral välja näeb?

Tüüpilised kohad on käpad ja varbavahed, kõrvad, kaenlaalused, kubemepiirkond, kael, nahavoldid ja suu ümbrus.

Pärmseenele võivad viidata tugev sügelus ja lakkumine, punetus, rasune või ketendav nahk, pruunikas nahk või eritis, ebameeldiv kopitanud või rääsunud lõhn, karvakadu ning kroonilise probleemi korral naha paksenemine ja tumenemine.

Need sümptomid ei tõesta aga otseselt pärmseene vohamist. Väga sarnase pildi võivad anda ka bakteriaalne infektsioon, allergia, parasiidid ja mitmed muud nahahaigused.

Kõige lihtsam kontroll: tsütoloogia

Malassezia tuvastamiseks ei ole tavaliselt vaja keerulist laboriuuringut. Veterinaar saab probleemset piirkonda uurida näiteks teibiriba, nahakaape või kõrva puhul vatitikuga võetud proovi abil ning vaadata materjali mikroskoobi all.

World Association for Veterinary Dermatology peab tsütoloogiat tavapraktikas Malassezia hindamise põhiliseks diagnostikavahendiks.

See on oluline just sügeleva „allergilise“ koera puhul.

Kui koer saab ainult sügelusevastast ravi, kuid pärm jääb ravimata, võib koeral küll sügelus mõneks ajaks taanduda, aga päris probleem ei ole kogu ulatuses lahendatud.

Allergia ja pärmseen võivad eksisteerida korraga

Siin tekib väga sageli vale kas-või-loogika.

Koeral võib olla atoopiline dermatiit ja Malassezia infektsioon. Samuti võib tal olla toidureaktsioon ja pärmseen.

Allergiline põletik muudab naha kaitsebarjääri ja mikrokeskkonda ning see võib omakorda soodustada Malassezia vohamist. Pärm võib seejärel nahapõletikku ja sügelust omakorda võimendada.

Seetõttu soovitavad allergiliste nahahaiguste juhised hinnata sekundaarseid bakteriaalseid ja pärmseene infektsioone ning neid vajadusel eraldi ravida.

Aga toit?

Meie arvates on see pärmseene puhul väga oluline teema. Vanasti kirjutati sageli, et „pärm toitub suhkrust ja süsivesikutest“ ning seetõttu tuleb lihtsalt süsivesikud koera toidust eemaldada. Naha Malassezia puhul on see liiga lihtne seletus.

See aga ei tähenda, et toit ei mängi rolli.

Koerale mittesobiv toidukomponent võib põhjustada või üleval hoida toidureaktsiooni ja nahapõletikku. Toidureaktsiooniga koertel esineb väga sageli sügelust just käppadel, näos, kõrvades ja kõhualusel, ehk täpselt piirkondades, kus kohtame sageli ka sekundaarset pärmseent. Toidureaktsiooni usaldusväärseim diagnostiline meetod on endiselt korralik eliminatsioonidieet koos hilisema provokatsiooniga.

Ja siin tuleb mängu ka FendaF’i aastatepikkune praktiline tähelepanek: oleme näinud koeri, kelle naha ja kõrvade probleemid süvenevad väga selgelt pärast neile mittesobiva toidu söömist ning rahunevad sobiva toidu leidmisel.

See ei tõesta, et konkreetne toiduaine „toitis pärmi“. Palju tõenäolisem rada võib olla:

mittesobiv toit → põletik või immuunreaktsioon → naha mikrokeskkonna muutus → Malassezia saab paremad kasvutingimused.

Kui koera probleem kordub pidevalt, tasub vaadata toitu täiesti tõsiselt.

Kuidas teha toidukatset nii, et sellest midagi päriselt teada saaks?

Kõige kehvem eliminatsioonidieet on selline, kus põhitoit vahetatakse ära, aga samal ajal saab koer edasi kümmet erinevat maiust, närimiskonti, teise koera kausist ampsu, inimese toidulaualt jääke ja maitsestatud toidulisandeid.

Kui tahad päriselt teada, kas toit mõjutab koera nahka, peab katse olema kontrollitud.

Meie soovitame eelistada hoolikalt valitud uudse valgubaasiga toitu. Ka lihtsa koostisega täisväärtuslik toit võib olla praktiline variant, kui tead täpselt, milliseid proteiine koer varem saanud on.

Oluline pole niivõrd silt „toores“, „kuiv“ või „märg“, vaid see, et katseperioodil oleks võimalikult vähe muutujaid. Kui kasutatakse kodust või toortoitu pikemalt, peab see olema toitaineliselt tasakaalustatud.

Loe lisaks meie artiklit „Toiduallergia – mida võiks teada?“

Kas antibiootikumid võivad pärmseent mõjutada?

Siin tasub olla täpne.

Veterinaardermatoloogia konsensus ütleb, et antibiootikumravi ei ole uuringutes tõestatud Malassezia dermatiidi iseseisva riskifaktorina. Samas kirjeldavad veterinaarid praktikas pärmseene dermatiidi või kõrvapõletiku tekkimist mõnikord üsna varsti pärast antibiootikumravi.

Üks bioloogiliselt usutav seletus on mikroobide omavaheline konkurents: antibiootikum muudab bakteripopulatsiooni ja sellega kogu naha mikroökoloogiat. Aga seda mehhanismi ei saa praegu esitada tõestatud põhjusliku seosena.

Ehk me ei kirjutaks „antibiootikum tekitab pärmseene“. Aga samuti ei viskaks me omaniku tähelepanekut prügikasti, kui koeral tekib iga kord pärast antibiootikumikuuri sama probleem.

Just sellised korduvad mustrid tasub üles kirjutada. Loe lisaks: „Antibiootikumid ja mida neist teadma peaks?“

Faddu kogemus ravimite järel

Faddul tekkis aastaid tagasi pärast leptospiroosi ravi ja üsna suurt ravimikoormust kaenlaalustesse tugev punetus ning sügelus. Tol ajal käsitlesime seda pärmseene vohamisena ning lisasin tema toidule õunaäädikat. Mõne nädalaga nahk rahunes.

See on meie kogemus, mitte kontrollitud uuring. Meil ei olnud tollal tsütoloogiat, millega tõestada, et põhjustajaks oli just Malassezia, ega saa tõestada ka seda, et paranemise põhjustas õunaäädikas.

Aga see on hea näide sellest, miks omaniku ajajoon võib olla oluline: mis toimus enne seda, kui probleem algas?

Kuidas pärmseent ravitakse?

Kui tsütoloogia kinnitab Malassezia vohamist, on kõige loogilisem vähendada pärmikoormust otse seal, kus probleem asub.

Kerge või mõõduka nahaprobleemi puhul kasutatakse sageli paikset ravi. Raskemate, väga ulatuslike või paiksele ravile halvasti reageerivate juhtude puhul võib veterinaar kasutada süsteemseid seenevastaseid ravimeid.

World Association for Veterinary Dermatology leidis kõige tugevama kliinilise tõenduse 2% mikonasooli ja 2% kloorheksidiini sisaldavale šampoonile. 3% kloorheksidiini šampoonil on samuti kontrollitud uuringu tõendus.

Aga siia tuleb oluline aga.

Kloorheksidiin võib aidata, kuid ei sobi igale nahale

„Kõige paremini uuritud“ ei tähenda „kõige paremini talutav iga koera jaoks“.

Randomiseeritud Malassezia uuringus vähendas 3% kloorheksidiini šampoon pärmide hulka efektiivselt, kuid 22 koerast neljal kirjeldati ravi ajal kõrvaltoimeid.

Teises randomiseeritud uuringus kasutati pindmise püodermaga koertel 4% kloorheksidiini šampooni ja lahust. 31 koerast kaks katkestasid ravi kõrvaltoimete tõttu, milleks olid punetus, ketendus ja sügelus.

Ka 2025. aasta ISCAID juhis märgib, et paiksete antimikroobsete toodete järel võib tekkida punetus ja sügelus, tavaliselt kiiresti pärast manustamist, ning korduva kasutamise järel võib harva tekkida kontaktdermatiit. Probleemse reaktsiooni korral soovitatakse kaaluda teist formulatsiooni, toimeainet või kontsentratsiooni.

FendaF’i kogemus kloorheksidiiniga

Oscaril tekkis pärast kloorheksidiini sisaldava šampooni kasutamist väga tugev sügelus. Pesin ta kohe uuesti teise šampooniga ning intensiivne sügelus lõppes.

Ka ühe meie kliendi koeral on pärast kloorheksidiini sisaldava šampooni kasutamist tekkinud samasugune tugev nahareaktsioon.

Me ei saa nende juhtumite põhjal öelda, kas põhjustajaks oli kloorheksidiin ise, mõni šampooni abiaine või nende kombinatsioon. Kuid meie kogemus sobib kokku teadmisega, et sarnaseid reaktsioone on nähtud ka kontrollitud koerauuringutes.

Seetõttu ei soovita me kloorheksidiini sisaldavat šampooni automaatselt igale pärmseenega koerale.

Kui koer hakkab pärast pesemist järsku palju tugevamalt sügelema, nahk muutub punasemaks või tekib lööve, ei tasu šampooniga lihtsalt vapralt jätkata sellepärast, et toimeaine on teaduskirjanduses efektiivne.

Mis siis, kui kloorheksidiin ei sobi?

Kloorheksidiin ei ole ainus tee Rooma.

Näiteks 2% climbazole’i sisaldava šampooni väikeses uuringus vähenes Malassezia hulk oluliselt juba pärast esimest pesu ning toime oli mõõdetav veel pärast teist kasutuskorda. Uuring oli väike, kõigest 11 koera, seega ei anna see kloorheksidiiniga võrreldavat tõendibaasi, kuid näitab, et alternatiivseid seenevastaseid toimeaineid on olemas.

Samuti on väikeses randomiseeritud platseebokontrollitud uuringus näidatud Malassezia vähenemist paikse mitte-asoolse veterinaartoote kasutamisel käppadel.

Praktikas võib veterinaar valida sõltuvalt piirkonnast ja koerast mikonasooli, ketokonasooli, climbazole’i või muu seenevastase toimeainega toote. Oluline on vaadata kogu koostist, mitte ainult üht toimeainet.

Aga tüümian ja teised taimed?

Siin muutub asi päris põnevaks.

2019. aasta uuringus testiti koerte väliskõrvapõletikest eraldatud mikroobide vastu tüümianiõli, puneõli, tümooli ja karvakrooli. Kõik neli näitasid laboritingimustes aktiivsust ka Malassezia pachydermatis’e vastu.

Sarnaseid laboritulemusi on saadud ka hilisemates uuringutes.  See on ühtlasi ka põhjus, miks ma ei viskaks tüümiani vana artiklit lihtsalt ajaloo prügikasti.

Aga siin tuleb eristada kahte täiesti erinevat asja.

Laboris pärmi pärssiv tüümiani eeterlik õli ei tõesta, et toidule puistatud tüümian ravib Malassezia dermatiiti.

Tüümiani võib väikese koguse maitsetaimena koera toidule lisada, kui koer seda talub. Sellel võib olla koht integratiivses toitumises, kuid ma ei nimetaks seda pärmseene raviks.

Eeterlike õlide puhul oleksin veel ettevaatlikum. On olemas isegi väike kliiniline uuring spetsiaalselt formuleeritud eeterlike õlide seguga Malassezia kõrvapõletikuga koertel, kuid kontrollitud veterinaartoode ei ole sama mis kodus suvalise eeterliku õli veega segamine. Eeterlike õlide lahjendamine käib konkreetsete reeglite järgi ning neid tuleb väga täpselt järgida.

Aga õunaäädikas?

Õunaäädikas on integratiivses praktikas populaarne just naha happelise keskkonna toetamise tõttu ning meil on endal olnud sellega positiivseid kogemusi.

Samas pole mul põhjust esitada seda kliiniliselt tõestatud Malassezia ravina.

Veel olulisem: happeline lahus võib põletikulisel, marrastatud või katki kratsitud nahal väga tugevasti kipitada ja osadel ka ärritada.

Kui koer reageerib valulikult või nahk muutub punasemaks, ei ole „see tähendab, et töötab“ hea tõlgendus. Siis lõpetatakse kasutamine.

Kõrva sisse ei soovitaks ma koduseid happelisi ega eeterlike õlide lahuseid enne, kui veterinaar on kõrva üle vaadanud ja kuulmekile seisund on teada.

Mida saab omanik kodus päriselt teha?

Kõigepealt hoia pärmile sobivad niisked piirkonnad kuivad. Kuivata käpad pärast märga jalutust, ujumist ja pesemist korralikult, eriti varbavahed ja nahavoldid. Pese koera magamisasju ning hoia probleemsed piirkonnad puhtad.

Loe lisaks: „Sügelev nahk: 10 looduslikku abivahendit“.

Kui kasutad paikset seenevastast toodet, jälgi esimeste kasutuskordade järel koera nahka tähelepanelikult. Sügeluse järsk süvenemine pole asi, mida peab lihtsalt taluma.

Kui probleem kordub, vaata tervikpilti: toit, allergiad, kõrvade seisund, naha barjäär, ravimid, niiskus ja võimalikud hormonaalsed haigused.

Ja kui sama probleem tuleb pärast ravi alati tagasi, ei ole järgmine küsimus ainult „millega seekord pärm maha võtta?“.

Küsimus on: miks ta tagasi tuleb?

Millal peaks kindlasti veterinaari poole pöörduma?

Kui nahk on märg, valulik, veritsev või haavanditega, koer on väga tugevas valus, kõrvas on rohke eritis või tugev lõhn, pea on viltu, tekivad tasakaaluhäired või probleem ei reageeri lühikese aja jooksul paiksele ravile, on vaja diagnostikat.

Samuti tasub tsütoloogiat korrata, kui ravi ei tööta. See, et koeral oli kolm kuud tagasi pärmseen, ei tähenda automaatselt, et tänane sügelus on samuti pärmseen.

Kokkuvõtteks

Malassezia ei ole vaenlane, mis tuleb koera kehast igaveseks hävitada. Ta on normaalne nahaelanik, kes võib sobivates tingimustes hakata liigselt vohama.

Seetõttu on hea ravi kaheosaline.

Kõigepealt tuleb saada pärmikoormus kontrolli alla.

Seejärel tuleb küsida, miks pärm üldse vohama hakkas.

Mõnel koeral on põhjus allergiline nahahaigus. Aga mõnel toidureaktsioon. Ning mõnel hoopis niisked nahavoldid või krooniline kõrvaprobleem. Mõnikord on ajajoonel ravimid või antibiootikumikuur. Sageli on korraga mitu tegurit.

Sügeluse vähendamine võib olla koera heaolu jaoks väga oluline. Aga sügeluse vaigistamine ja selle põhjuse leidmine ei ole üks ja sama asi.

Ja just seda tasub pärmseene puhul meeles pidada.

Kasutatud allikad

• Bond R, Morris DO, Guillot J, et al. (2020). Biology, diagnosis and treatment of Malassezia dermatitis in dogs and cats: Clinical Consensus Guidelines of the World Association for Veterinary Dermatology.
• Miller J, Simpson A, Bloom P, et al. (2023). 2023 AAHA Management of Allergic Skin Diseases in Dogs and Cats Guidelines. 
• Udraite Vovk L, Mueller RS. (2026). Adverse Food Reactions in Dogs and Cats.
• Maynard L, Rème CA, Viaud S. (2011). Comparison of two shampoos for the treatment of canine Malassezia dermatitis: a randomised controlled trial. 
• Borio S, Colombo S, La Rosa G, et al. (2015). Effectiveness of a combined (4% chlorhexidine digluconate shampoo and solution) protocol in MRS and non-MRS canine superficial pyoderma: a randomized, blinded, antibiotic-controlled study.
• Loeffler A, Cain CL, Ferrer L, et al. (2025). Antimicrobial use guidelines for canine pyoderma by the International Society for Companion Animal Infectious Diseases (ISCAID). 
• Cavana P, Petit J-Y, Perrot S, et al. (2015). Efficacy of a 2% climbazole shampoo for reducing Malassezia population sizes on the skin of naturally infected dogs.
• Sjöström Y, Mellor P, Bergvall K. (2018). A novel non-azole topical treatment reduces Malassezia numbers and associated dermatitis: a short term prospective, randomized, blinded and placebo-controlled trial in naturally infected dogs. 
• Sim JXF, Khazandi M, Chan WY, et al. (2019). Antimicrobial activity of thyme oil, oregano oil, thymol and carvacrol against sensitive and resistant microbial isolates from dogs with otitis externa. 
• Gómez-García M, Madrigal I, Puente H, et al. (2022). In vitro activity of essential oils against microbial isolates from otitis externa cases in dogs.
• Nardoni S, Pistelli L, Baronti I, et al. (2017). Traditional Mediterranean plants: characterization and use of an essential oils mixture to treat Malassezia otitis externa in atopic dogs. 

---

---