Antibiootikumid ja mida neist teadma peaks?

Viimastel aastatel olen ma üha rohkem nõus holistiliste veterinaaridega, kes ütlevad, et antibiootikumi kasutamiseks on vaja võtta kultuur. Kultuur annab teadmise millega tegu ning millist antibiootikumi on vaja kasutada. Ma olen aastate jooksul päris palju kuulnud juhtumitest, kus koerale on pandud üks antibiootikum teise järel, sest kultuuri pole võetud. Tulemuseks on olnud antibiootikumi resistentsus. Üks kõige resistentsemaid baktereid on stafülokokk, seega amoksitsilliini tasub kasutada päriselt ainult siis, kui on teada, et bakter sellele antibiootikumile ka allub. Probleem on nimelt selles, et kui stafülokokk on amoksitsilliinile resistentne, siis on sisuliselt ainult kaks antibiootikumi varianti ning kumbki neist ei ole hea. Vaatasin juba mõnda aega tagasi ühte dr. Judy Morgan’i videot, kus ta räägib erinevatest antibiootikumidest ning mis on kaasnevad riskid. Proovin panna selle info ühte artiklisse, et vajadusel leiad antibiootikumi kohta infot ja saad teha teadliku valiku.

Antibiootikumid ja kasutamise miinuspooled:

• Mikrobioomi hävitamine – nii soolestiku, naha, suu jne mikrobioomi hävimine. Üleüldine katastroof.
• Kaasneb oksendamine, kõhulahtisus, anoreksia. Selle nimekirja tipus on clavamox ja doksütsükliin.
• Antibiootikumi resistentsus. Kui su koeral on krooniline infektsioon (kõrvad, kuseteed jne), siis lase kultuur kasvama panna, sest siis tead mis antibiootikum töötab. Antibiootikumi resistentsus tekib sisuliselt koheselt kui hüppad ühelt antibiootikumilt teisele. Veendu, et kasutad õiget antibiootikumi ning minimaalse võimaliku aja. Kuseteede infektsiooni puhul on reeglina 5 päevane antibiootikumikuur piisav!
• Allergiline reaktsioon ehk anafülaktiline šokk, kokku kukkumine, raskused hingamisel võivad tekkida iga antibiootikumi kasutamisega.
• Pärmseene infektsioonid. Kui sa kasutad Apoqueli, Cytopointi allergia jaoks ning lisaks steroide (immuno-supressant), lõpetad sa ka pärmseene infektsiooniga. Kuna kõik muu on ära hävitatud, on pärmseen ainus, mis suudab elada.
• Kaaliumi puudus. Oksendamine, liigne joogijanu ning liigne pissimine – neerud lasevad liiga palju kaaliumit kehast välja viia.
• Toitainelised puudujäägid. Antibiootikumid pärsivad A ja B vitamiinide, magneesiumi, tsingi ja foolhappe saadavust. Foolhape ja magneesium on väga kriitilised soolestiku töö jaoks. Magneesium on väga kriitiline ka südametöö jaoks. Tsingi puudus on suureks probleemiks nahaprobleemidega (sh allergiad) kimpus olevate loomade jaoks. Mida rohkem me antibiootikume kasutame, seda suuremaks toitaineline puudujääk läheb.
• Lekkiva soolestiku sündroom! Tee maksa detoxit ning anna häid probiootikume. On väga oluline uuesti üles ehitada see, mille me ära hävitasime. Detox on ülioluline, kuna maks ja neerud metaboliseerivad ja elimineerivad toksiine ja ravimeid.

Erinevad antibiootikumid

Amikatsiin – neerupuudulikkus! Tegemist süstitava antibiootikumiga bakteriaalsete infektsioonide jaoks. Ei kasutata väga tihti, sest kipub põhjustama väga palju neerupuudulikkust. Võib põhjustada kuulmise kaotust.

Doksütsükliin – doksütsükliini kasutatakse väga tihti puugihaiguste raviks. Doksütsükliin seob ennast kaltsiumi külge, seega ei tohiks koer tarbida piimatooteid doksütsükliini andmise ajal, sest see vähendab ravimi efektiivsust. Sa ei saa probiootikumina kasutada sel ajal keefiri ega kitsepiima! Kui su koer kipub oksendama clavamoxi või doksütsükliiniga, proovi anda seda koos toiduga. Mõnikord võib aga olla vajalik toit eraldi anda, sest koer keeldub toidust ning lisaks ei püsi tal midagi sees.

Gentamütsiin – süstitav antibiootikum! Kasutatakse nüüd üsna harva, kuna üsna palju tõsist resistentsust! Võib põhjustada kuulmise kaotust!

Klooramfenikool – võib kaasa tuua luuüdi supressiooni. Vanasti jagati nagu kommi, kuni avastati, et tekitab luuüdi supressiooni. Nüüd kasutatakse peamiselt viimase hädaabinõuna väga resistentsete bakterite nagu multiresistentse stafülokoki puhul. Siis on sul variant kas tapad neerud amikatsiiniga või luuüdi klooramfenikooliga.

Penitsilliin ja tsefalosporiin – allergiate oht! Kui su koer on penitsilliinile allergiline, siis on alternatiivideks reeglina amoksitsilliin. Tsefalosporiin võib muuhulgas põhjustada allergiaid!

Enrofloksatsiin – kõhrede hävitamine! Ei tohiks kasutada noorte kasvavate loomade puhul, kuna hävitab kõhred! Suurtel tõugudel ei tohiks kasutada enne 18 kuu vanuseks saamist, teistel tõugudel enne 12 kuu vanuseks saamist! Kassidel võib põhjustada võrkkesta irdumist ja pimedaks jäämist. Väga hea pseudomonas bakteriaalsete infektsioonide puhul.

Metronidasool – neuroloogilised kõrvaltoimed nagu krambid, ataksia, tuikumine, suutmatus kõndida on väga suure tõenäosusega. Tõenäolised ka amikatsiini, gentamütsiini ning sulfoonamiidide puhul.

Tetratsükliin, erütromütsiin, gentamütsiin, sulfoonamiidid – maksa- või neerukahjustus. Teoreetiliselt võib iga antibiootikum põhjustada maksa- või neerukahjustust, aga need antibiootikumid on nimekirja tipus.

Tetratsükliinid – võivad põhjustada karvakadu. Võivad kahjustada hambaemaili, seda eriti loomade puhul, kellel on siiani titehambad. Seega, kui koeral tulevad jäävhambad, on neil kehv email. Seega ei tohiks alla 8-9 kuu vanuseid koeri panna tetratsükliini peale. Aga väga tihti kasutatakse tetratsükliini just noortel koertel, kellel on hingamisteede infektsioonid. Seega me hävitame nende hambad. Amoksitsilliin võib samuti hävitada hambaemaili noortel koertel/lastel.

Sulfoonamiidid – võivad põhjustada aneemiat ning võivad tekitada luuüdi supressiooni sarnaselt klooramfenikoolile. Võivad põhjustada ka liigesevalu ning paistetust ehk liigesepõletikku. Liigesepõletik on liigeses vedeliku tootmine, liiges paistetab üles ning liiges on väga valulik. Esineb rohkem mustadel-pruunidel koertel. Sulfonamiide ei soovitata kasutada rottveilerite, dobermannide, takside ega teiste mustade koerte puhul, kellel on pruune laike. Liigesevalu ja paistetus reeglina kaob kui ravimi andmine lõpetatakse.

Tsefovetsiin (Convenia) – süstitav antibiootikum, mis algselt oli mõeldud abstsessiga kassidele, eelkõige just tingitud hammustusest. Allergilisi reaktsioone tekib mõõduka tihedusega. Kehasse süstides seda enam välja ei saa ning see jääb sinna 8-10 nädalaks. Kirjanduses on öeldud – ainult 1 doos kassidele, ei tohiks kunagi korrata! Ei tohiks kasutada maksa- või neerukahjustusega loomadel. Võib põhjustada ataksiat, tuigerdamist, hüperaktiivsust ning seda eriti just koertel. Mõjutab maksa ning põhjustab maksaensüümide tõusu (toimub aktiivne maksarakkude hävitamine). Toimub luuüdi supressioon. Tegemist on müelotoksilise ravimiga ehk on luuüdile toksiline. Ei tohiks süstida rohkem kui 1 kord. Müelotoksilisuse tekkimisel tekib aneemia, madal valgete vereliblede hulk ning surm. Puudub vastumürk. Kui algselt oli mõeldud abstsesside jaoks, siis täna kasutatakse hingamisteede infektsioonide ja kuseteede infektsioonide korral, kuna see toimib E.coli bakteri vastu. Ravim seob kehas valkude külge, seega kui su koer saab lisaks ka karpofeeni, furosemiini, doksütsükliini või ketokonasooli, suurendab see nende ravimite kontsentratsiooni.

Kokkuvõtteks

Dr. Morgan rõhutab, et kui su loom tarvitab mitut eri ravimit, siis veendu, et keegi kontrollib ravimite koostoimeid ning kuidas see muudab seda, mis kehas toimub.

Kui sa pead kasutama antibiootikume, siis veendu, et sa tead täpselt mille jaoks seda kasutatakse ning kuidas nad veendusid, et just see antibiootikum on vajalik. Jälgi oma lemmikut hoolega, anna infot iga kõrvaltoime kohta ning selgita välja mis on minimaalne kuuri aeg, et mõju saavutada. Nahaarstid reeglina määravad antibiootikumid kohe 4-6 nädalaks ning see on lihtsalt üks hävitamise tsükkel.

Ravimitel ja antibiootikumidel on oma koht ja aeg, sest need suudavad päästa elusid. Küll aga ei tohiks antibiootikume kasutada kergekäeliselt. Kui on vaja, lase panna kultuur kasvama. Kui ei ole eluohtlik olukord, saad paari päevaga vastuse mis bakter välja kasvas ning saad õige antibiootikumi peale. Kõige hullem on see, kui katse-eksitus meetodil proovitakse leida õiget antibiootikumi. Suure tõenäosusega tabab juba peale teist või kolmandat antibiootikumi resistentsus. Nagu enne sai ka öeldud, siis resistentne stafülokokk on ilmselt üks hullemaid. Ja see on asi, mida sa tahad igal juhul vältida!

Krooniliste terviseprobleemide puhul selgita välja juurpõhjus ehk ära proovi lihtsalt “ravida” sümptomeid. Sümptomite “ravimine” on lühiajaline lahendus ning varem või hiljem lõpetad sa antibiootikumi resistentsusega. Ja loomulikult hoolitse oma koera immuunsüsteemi eest, sest ennetamine on alati parem kui ravi.