Kas koeratoidus on päriselt saepuru?

Kas sina oled vaadanud koeratoidu koostist ja leidnud sealt sõnad „cellulose“, „powdered cellulose“ või „lignocellulose“? Esmapilgul kõlab see üsna süütult: tselluloos on ju taimede rakuseina loomulik osa ja seega kiudaine. Teisalt kasutatakse lemmikloomatoidus ka puhastatud tselluloosi, mille tööstuslik tooraine võib pärineda puidust. Sealt tulebki ebamugav küsimus: kas me paneme koera kaussi sisuliselt saepuru?

Lühike vastus: toidukvaliteediga pulbriline tselluloos ei ole sama mis töökoja põrandalt kokku pühitud saepuru. Aga tema puidupäritolu ei ole müüt. Euroopa Toiduohutusameti ülevaate järgi on erinevate toiduks kasutatavate tsellulooside tootmise peamine tooraine puiduhake, millest eraldatakse tselluloos puidumassi tootmise protsessis. Teaduskirjanduses on ka otse öeldud, et lemmikloomatoidus kasutatav tselluloos toodetakse puudest paberimassi valmistamise protsessis. Samal ajal võivad puhta kommertstselluloosi allikad olla ka puuvillakiud ja teised kiulised taimsed materjalid.

FendaF-i põhimõte: küsimus ei ole ainult selles, kas koostisosa on „ohutu“. Küsi ka, mida see koostisosa toidus teeb, kui palju seda on, mida see asendab ja kas sinu koerale oleks olemas toitaineliselt väärtuslikum kiudaineallikas.

Kuidas ma ise selle teemani jõudsin?

Minu jaoks muutus tselluloosi teema konkreetseks Pekwaga. Pekwa oli labrador ja nagu paljudel labradoridel, oli ka temal väga lihtne kaalus juurde võtta. Enne kui me ise lemmikloomatoiduga põhjalikumalt tegelema hakkasime, soovitati talle kliinikust kaalujälgimiseks spetsiaalset toitu. Kaal püsis paremini kontrolli all, aga väljaheite kogused muutusid väga suureks ning Pekwa tundus pidevalt näljane.

Tagantjärele oli see hea õppetund: „kaalulangetustoit“ ei ütle veel, millise mehhanismiga energiatihedust vähendatakse. Üks levinud viis on lisada rohkem kiudaineid, sealhulgas pulbrilist tselluloosi. See võib olla tehnoloogiliselt täiesti toimiv lahendus, kuid see ei tähenda automaatselt, et see on minu eelistatud lahendus igale koerale.

Mis pulbriline tselluloos tegelikult on?

Tselluloos on taimede rakuseina põhikomponent. Pulbrilise tselluloosi ametlik definitsioon on aga täpsem: see on puhastatud ja mehaaniliselt peenestatud alfa-tselluloos, mis saadakse kiulise taimse materjali tselluloosimassist. Euroopa Liidu spetsifikatsioon kirjeldab seda valge, lõhnatu pulbrina, milles on vähemalt 92% tselluloosi.

Oluline vahe on siin sõnal „puhastatud“. Kui lähteaine on puit, ei tähenda see, et toitu lisatakse toorest saepuru koos ligniini, vaigu, mustuse või paberitööstuse suvaliste jäätmetega. Puiduhake töödeldakse, ligniin eemaldatakse ning tulemuseks saadakse tselluloosimass, mida edasi puhastatakse ja peenestatakse. Seetõttu on „saepuru“ hea konks päritolu selgitamiseks, aga keemiliselt ja tehnoloogiliselt ei ole valmis koostisosa sama asi mis saepuru.

Kas väide „tselluloos tuleb puidust“ peab siis paika?

EFSA 2018. aasta ülevaates on tsellulooside tootmisprotsessi juures kirjas, et toorainena kasutatakse peamiselt puiduhaket. USA põllumajandusministeeriumi tehnilises ülevaates märgitakse, et kommertstselluloosi vormid on valdavalt saadud puidumassist pärast delignifitseerimist. Toiduteaduse ülevaate järgi on puidumass ja puuvillakiud puhta kommertstselluloosi peamised allikad; lähteainena võivad kasutada ka põllumajandus- ja aiandustööstuse kiulisi kõrvalvooge, näiteks maisitõlvikuid ja -varsi, kaerakesti, nisupõhku, riisikesti või suhkruroo bagassi.

Head allikad kinnitavad, et kommertstselluloosi peamised lähteallikad on puidumass ja puuvillakiud ning et tselluloosi tootmine kasutab puiduhaket ja puidumassi tootmise tehnoloogiaid. Samuti võib lähteainena kasutada põllumajanduse kiulisi kõrvalvooge. Küll aga ei ole põhjendatud jätta muljet, nagu lisataks lemmikloomatoitu töötlemata sae- või paberitööstuse jäätmeid. Valmis koostisosa on puhastatud tselluloos.

Miks tselluloosi üldse koeratoitu pannakse?

Tselluloos on peamiselt lahustumatu ja halvasti fermenteeruv kiudaine. Koera enda seedeensüümid seda praktiliselt ei lõhusta. Seetõttu annab see väga vähe energiat, suurendab toidumassi ning võib vähendada toidu energiatihedust. Just sellepärast kasutatakse seda sageli kaalulangetus- ja kaalu säilitavates toodetes.

Ning see funktsioon ei ole väljamõeldud. AAHA kaaluhalduse juhised märgivad, et lisatud kiudained võivad vähendada toidu kaloritihedust ja aidata mõnel loomal täiskõhutunnet toetada. Samal ajal rõhutavad samad juhised, et kaalulangetusdieet peab olema toitainetega rikastatud, sest lihtsalt tavalise toidu koguse tugev vähendamine võib vähendada ka oluliste toitainete saamist. Kõrge valgusisaldus aitab kaalulangetuse ajal säilitada lihasmassi.

Seega ei ole aus öelda, et tselluloosil „pole mitte mingit mõtet“. Tal on funktsioon. FendaF-i jaoks on küsimus pigem selles, kas just see funktsioon ja just see kiudaineallikas on konkreetse koera toidus põhjendatud ning kas see toit sisaldab siiski ka piisavalt kvaliteetset valku.

Tselluloos ei ole sama mis tervest taimest saadav kiudaine

Kiudained ei ole üks suur ühesugune grupp. Nende lahustuvus, viskoossus ja fermenteeritavus erinevad ning seetõttu mõjuvad nad seedetraktile erinevalt.

Tselluloos on suhteliselt halvasti fermenteeruv. Koertega tehtud võrdlusuuringus oli tselluloosidieedil väljaheite lühikese ahelaga rasvhapete, sealhulgas jämesoole rakkudele oluliste fermentatsiooniproduktide, kogukontsentratsioon madalam kui peedikiududega toidul. Teises uuringus oli tselluloosi saanud koertel märg väljaheite kogus suurem kui Miscanthus-kiudu saanud koertel ning kuivaine seeduvus madalam kui peedikiu rühmas.

Tselluloosi peamine väärtus on mahu andmine ja kalorite lahjendamine, mitte see, et ta tooks koos kiuga kaasa vitamiine, mineraale, fütotoitaineid või märkimisväärse koguse fermenteeritavat substraati mikrobioomile. Terve taimne tooraine võib lisaks kiule anda ka muid bioaktiivseid ühendeid. Puhastatud tselluloosi puhul on suur osa sellest „pakendist“ eemaldatud.

Kaks toitu võivad mõlemad sisaldada 5% kiudaineid, kuid see ei ütle veel, kas need kiudained käituvad koera seedetraktis ühtemoodi.

Kas suur tselluloosikogus võib seeduvust vähendada?

Uuringutes on tselluloosi lisamine vähendanud koerte toidu kuivaine ja orgaanilise aine seeduvust ning suurendanud väljaheite hulka. Mõju sõltub kogusest: suurema tselluloosisisaldusega dieedid võivad rohkem lahjendada energiat ja suurendada fekaalset massi. Suur kiudainesisaldus võib muuta toidu energiatihedust, seeduvust ja mõnede toitainete kättesaadavust. Hästi formuleeritud terapeutiline kaalulangetusdieet arvestab seda ning sisaldab kalorite kohta rohkem vajalikke mikrotoitaineid ja sageli ka rohkem valku.

Aga kui koer peab kaalust alla võtma?

Ülekaal on koerale päris terviserisk ja mõne koera puhul võib suurema kiudainesisaldusega dieet olla väga kasulik. Uuringutes on kõrge valgu ja kõrge kiudainesisalduse kombinatsioon suurendanud küllastust ning aidanud rasvunud koertel kaalu langetada.

Aga see ei tähenda, et „rohkem tselluloosi“ oleks automaatselt parim vastus. Kaalu langetamisel vaataksin isiklikult korraga vähemalt nelja asja: kaloraaž, piisav kvaliteetne valk, lihasmassi säilitamine ja kiudaine tüüp. Lisaks tuleb arvestada maiuseid, närimistooteid ja kogu päevast energiakogust.

AAHA soovitab olulise kaloripiirangu korral eelistada spetsiaalselt kaalulangetuseks formuleeritud täissööta, sest selles on vitamiinid, mineraalid ja muud olulised toitained kalorite suhtes kontsentreeritumad. See on palju mõistlikum kui võtta tavaline toit ja lihtsalt kogus pooleks lõigata. Siiski tasub hoida silm peal kvaliteetsel valgul ehk kaalulangetus ei tohi tulla sinu koera lihaste arvelt.

Kas seenior vajab tselluloosi?

Vanus üksi ei ole minu jaoks põhjus valida tselluloosirikast toitu. Seeniori puhul võib energiavajadus langeda, aga samal ajal muutub järjest tähtsamaks lihasmassi säilitamine ja piisava valgukoguse saamine. Kui vanem koer on ülekaaluline, võib kaloritiheduse vähendamine olla põhjendatud. Kui ta on aga juba kaotanud lihast, sööb halvasti või vajab võimalikult toitainetihedat toitu, siis ei tahaks ma, et suur osa kausist oleks vähefermenteeruv mahuandja lihtsalt seetõttu, et pakil on sõna „senior“.

Sellest olen pikemalt kirjutanud artiklis „Seeniorkoera toit ehk mida peaks vanema koera kausis muutma?“.

Kas tselluloos on siis „halb koostisosa“?

Puhastatud toidukvaliteediga tselluloosi ei ole põhjust nimetada mürgiseks. EFSA on hinnanud toidus kasutatavaid tselluloose ning ei ole tavapärase kasutuse puhul tuvastanud sellist ohutusprobleemi, mis nõuaks numbrilist lubatava päevase koguse piiri. Aga „ohutu“ ei tähenda automaatselt „toitaineliselt väärtuslik“ ega „minu eelistatud koostisosa“. Minu isiklik eelistus on valida koera igapäevatoidus kiudaineallikaid, millel on lisaks mahule ka muu funktsionaalne või toitaineline väärtus, ning kasutada tugevalt puhastatud tselluloosi vaid siis, kui sellel on konkreetses retseptis arusaadav eesmärk.

Näiteks võivad erinevad toidud kasutada peedikiudu, sigurijuurt/inuliini, psülliumi, köögivilju või erinevaid kiusegusid. Ka neid ei saa automaatselt „heaks“ tembeldada. Kogus, töötlus, kogu retsept ja konkreetse koera taluvus loevad alati.

Mida pakilt vaadata?

• Kus tselluloos koostisosade nimekirjas paikneb? Mida kõrgemal see on, seda rohkem on seda retseptis tõenäoliselt kasutatud.
• Mis on toidu eesmärk? Kaalulangetusdieedis on kalorite lahjendamisel selge funktsioon. Terve aktiivse koera tavatoidus küsin rohkem, miks seda vaja on.
• Kui palju on toidus valku ja kui energiatihe see on? Protsendid üksi ei räägi kogu lugu. Kaalu langetades on eriti oluline piisav valk kalorite kohta.
• Milline on koera väljaheide? Väga suured fekaalikogused võivad viidata sellele, et toidust jääb palju seedimata materjali, kuigi põhjuseid võib olla ka teisi.
• Kas koer püsib heas kehakonditsioonis ja säilitab lihasmassi? Kaalunumber üksi ei ole piisav.
• Kas kiudained tulevad ühest puhastatud allikast või mitmest erineva funktsiooniga allikast? Fermenteeruvad ja mittefermenteeruvad kiudained võivad seedetraktis täita erinevaid rolle.

Koostisosade lugemist käsitleme ka artiklis „Koostisained, mida vältida“ ning konkreetsete retseptide võrdlustes, näiteks „Kuivtoitude koostised vol 3“.

Kokkuvõtteks

Pulbrilise tselluloosi nimetamine „saepuruks“ on korraga nii tabav kui ka liiga lihtne. Tabav sellepärast, et kommertstselluloosi üks peamisi lähteallikaid on tõepoolest puit ning lemmikloomatoidu uuringutes kirjeldatakse tselluloosi kui puudest paberimassi tootmise protsessis saadavat kiudaineallikat. Liiga lihtne sellepärast, et koeratoitu ei lisata töötlemata saepuru, vaid puhastatud ja standardiseeritud tselluloosi.

Minu jaoks jääb siiski alles põhimõtteline küsimus: kui mul on valida kiudaine vahel, mis annab peamiselt mahu ja väga vähe muud, ning kiudaineallika vahel, mis võib pakkuda lisaks fermenteeritavat substraati või muid toitaineid, siis eelistan ma enamasti viimast. Erand on olukord, kus vähefermenteeruval tselluloosil on konkreetne terapeutiline eesmärk ja kogu dieet on selle ümber targalt formuleeritud.

Seega ära jää kinni ainult sõnasse „saepuru“. Vaata tervet toitu. Küsi: miks see koostisosa siin on, mida see teeb, mida see asendab ja kas see aitab just minu koeral paremini süüa, seedida, lihast säilitada ja tervislikku kehakaalu hoida?