Tasuta transport pakiautomaati alates 49 eur

Kollane väljaheide koeral – millest see räägib?

Tagasi lehele Tervisenurk
koera kollane väljaheide ja millest see räägib

Kollane väljaheide koeral – millest see räägib?

Koera väljaheide on omamoodi seedesüsteemi raport, aga mitte laboritulemus. Üks kollane hunnik ei tähenda automaatselt, et koeral on maksa-, sapi- või kõhunäärmehaigus. Samamoodi ei tõesta tume roe üksi verejooksu. Värvi mõjutavad toit, sapipigmendid, soole läbimise kiirus ja see, mis seedetraktis parasjagu toimub.

Toidu mõju võib olla päris suur. Kui koer läheb üle heledamale toidule, võib ka roe muutuda heledamaks. Maksa söömine võib teha rooja väga tumedaks, porgand jätta oranže tükke ja klorella anda roheka tooni. Seetõttu on esimene küsimus alati väga lihtne: mida koer viimase 24-48 tunni jooksul sõi?

Samas on üks oluline erand: must, kleepuv ja tõrvataoline roe ehk meleena võib viidata seedunud verele ning vajab kiiret veterinaarset hindamist. Väga tume toit ja meleena ei ole sama asi.

Miks on koera väljaheide tavaliselt pruun?

Maks toodab sappi, mis jõuab sapiteede kaudu peensoolde ja aitab muu hulgas rasvu seedida. Sapp on kollakasroheline. Soole läbimise ajal muutuvad sapipigmendid ning lõpuks kujuneb välja roojale tüüpiline pruun värvus. Kui soolesisu liigub tavapärasest kiiremini, võib värv jääda kollakamaks või rohekaks, sest pigmendid ei jõua samal määral muutuda.

See tähendab, et kollane roe võib olla seotud lihtsalt kiirema sooletransiidiga. Põhjuseks võib olla näiteks ajutine seedeärritus, toiduvahetus või stress. Üksik kollane roe koeral, kes sööb, joob, liigub ja käitub tavapäraselt, ei ole enamasti põhjus paanikaks.

Millal võib kollane väljaheide olla suhteliselt süütu?

  • Koer sõi midagi kollast, oranži või rohelist või sai tavapärasest rohkem konti.
  • Toit või maiused vahetusid hiljuti ja seedetrakt kohaneb.
  • Koeral oli lühiajaline seedeärritus ning roe liikus soolestikus tavapärasest kiiremini.
  • Stress, reis, uus keskkond või muu rutiinimuutus mõjutas ajutiselt soolemotoorikat.
  • Värvus muutus ainult korra ja koera enesetunne on muus osas täiesti tavapärane.

Winner Plus tootja esindaja on meile rääkinud, et nende külmpressitud toidu puhul jälgis veterinaar ühel koeral toidu liikumist läbi seedetrakti ning täheldas kiiremat läbimist. See on tootja vahendatud üksikvaatlus, mitte avaldatud võrdlev uuring, seega ei saa sellest teha üldreeglit, et külmpressitud toit liigub kõigil koertel alati kiiremini. Küll aga on see üks võimalik seletus, mida konkreetse koera puhul tasub arvesse võtta, kui rooja värvus või konsistents toiduvahetuse järel muutub.

Kui kollane roe kordub, tasub vaadata põhjust sügavamalt

Püsiv või korduv kollane, väga hele, rasvane või muidu ebatavaline roe on sümptom, mitte diagnoos. Siin muutub oluliseks see, mis toimub värvi kõrval: kas koeral on kõhulahtisus, oksendamine, kaalulangus, kõhuvalu, suurenenud või vähenenud isu, palavik, kollasus, loidus või muutus roojamise sageduses.

Parasiidid ja seedetrakti infektsioonid

Giardia ja teised sooleparasiidid võivad põhjustada vahelduvat või püsivat kõhulahtisust. Väljaheite värv võib muutuda, kuid värvi järgi parasiiti diagnoosida ei saa. Sümptomitega koera puhul võib vaja minna roojauuringut ning Giardia korral kasutatakse sõltuvalt olukorrast kombinatsiooni roojaflotatsioonist, antigeenitestist või PCR-ist.

Krooniline enteropaatia

Kui probleem kestab nädalaid, kordub või sellega kaasneb kaalulangus, oksendamine, kõhuvalu või halb isu, tuleb mõelda ka kroonilisele soolehaigusele. Tänapäeval kasutatakse sageli laiemat terminit krooniline enteropaatia. Mõnel koeral on oluline toidule reageeriv komponent, mõnel immuunvahendatud põletik ja mõnel mitu tegurit korraga. Kollane roe üksi ei ütle, millise variandiga on tegemist.

Pankreatiit ja EPI ei ole üks ja sama asi

Pankreatiidi ehk kõhunäärmepõletiku korral võivad koeral esineda oksendamine, isutus, loidus, kõhuvalu, dehüdratsioon ja kõhulahtisus. Kollane roe võib mõnel juhul kaasneda, kuid see ei ole pankreatiidi diagnostiline tunnus. Diagnoos pannakse kliinilise pildi, pildidiagnostika ja pankreasespetsiifiliste lipaasitestide, näiteks cPLI, kombinatsiooni põhjal.

Eksokriinse pankrease puudulikkuse ehk EPI puhul on väljaheite muutus palju iseloomulikum: roe on sageli kahvatu, lõtv, mahukas ja halvalõhnaline ning koer võib samal ajal kaalust alla võtta hoolimata heast või isegi suurest isust. EPI diagnoosimiseks on vere TLI-test oluliselt täpsem kui rooja “seedimata toidu” vaatamine.

Maks, sapipõis ja sapiteed

Maksa- ja sapiteede haiguste puhul on samuti oluline vältida liiga lihtsat loogikat “kollane roe = maks”. Kui sapp ei pääse soolde, näiteks täieliku sapijuha obstruktsiooni korral, võib roe muutuda hoopis väga kahvatuks või savivärvi. Mõne kollatõve vormi korral võib roe olla oranžikam või rohekam. Kui kollaka või väga heleda roojaga kaasneb silmavalgete või igemete kollasus, oksendamine, isutus, kõhuvalu või kõhu suurenemine, vajab koer kiiret kontrolli.

Teiste värvide ja muutuste kiirspikker

Väljaheidet hinnates vaata korraga nelja asja: värvi, konsistentsi, sisu ja pealispinda. Lisaks loeb sagedus. Üks kummaline roe on teine olukord kui viis kummalist roojamist ühe päeva jooksul.

  • Must ja tõrvataoline: võib olla meleena ehk seedunud veri. See on kiire kontrolli põhjus, eriti kui koer on nõrk, oksendab või ei söö.
  • Punane või verine: värske veri pärineb sagedamini alumisest seedetraktist. Väike triip võib kaasneda jämesooleärritusega, kuid rohke veri, oksendamine, loidus või väga sage vesine kõhulahtisus vajavad kiiret abi. Ägedat rohket verist kõhulahtisust nimetatakse tänapäeval AHDS-iks, mitte lihtsalt “hemorraagiliseks gastroenteriidiks”.
  • Väga hele, hallikas või savivärvi: võib tekkida siis, kui sapi jõudmine soolde on häiritud. Kui roe on samal ajal rasvane ja mahukas, tuleb mõelda ka maldigestioonile, sh EPI-le.
  • Roheline: võib tulla rohust, köögiviljadest või muudest pigmentidest, kuid võib kaasneda ka kiire sooletransiidiga. Roheline värv üksi ei diagnoosi sapipõiehaigust ega bakteriaalset infektsiooni.
  • Sinine või erksalt värvunud: väljaheite värvi järgi ei saa määrata, millist mürki koer võis süüa. Kui on vähimgi kahtlus mürksöödale või muule toksilisele ainele, on see erakorraline olukord sõltumata värvist.
  • Valged täpid või tükid: need võivad olla seedimata kondiosakesed, kuid riisiterasid meenutavad liikuvad või korduvad tükid võivad viidata paelussi lülidele.
  • Lima: väike ühekordne kogus võib kaasneda ajutise jämesooleärritusega. Korduv rohke lima, veri, sage roojamisvajadus või valu vajavad põhjuste otsimist.

Millal peaks loomaarstiga kiiresti ühendust võtma?

  • Koer on apaatne, nõrk, kokkuvajuv või tal on selgelt valud.
  • Esineb korduv oksendamine, koer ei suuda vett sees hoida või tekivad dehüdratsiooni tunnused.
  • Roe on must ja tõrvataoline või verine kõhulahtisus on rohke.
  • Silmavalged, igemed või nahk muutuvad kollaseks.
  • Kõht on valulik või paisunud.
  • Tegemist on kutsika, eaka koeraga või tal on mõni muu haigus ning on olemas seedetrakti sümptomid.
  • On võimalik võõrkeha, mürgi söömine või ravimi üleannustamine.
  • Kollane või muu ebatavaline roe püsib üle 24-48 tunni, kordub või sellega kaasneb kaalulangus või isu muutus.

Mida veterinaar võib uurida?

Uuringute valik sõltub kogu kliinilisest pildist. Võimalikud uuringud on:

  • roojauuring parasiitide suhtes, vajadusel Giardia antigeenitest või PCR;
  • vere üld- ja biokeemiline analüüs, sealhulgas maksa ja sapiteede markerid;
  • pankreatiidi kahtlusel pankreasespetsiifilise lipaasi test ehk cPLI;
  • EPI kahtlusel TLI ning sageli ka B12 ehk kobalamiini hindamine;
  • vajadusel kõhuõõne ultraheli või muu pildidiagnostika;
  • uriinianalüüs või muud testid siis, kui üldpilt viitab süsteemsele probleemile.

Mida saad kodus jälgida?

Kõige kasulikum kodune “test” on hea vaatlus. Tee ebatavalisest roojast foto, märgi üles uus toit, maiused, närimised, ravimid, toidulisandid ja stressirohked sündmused. Kui probleem kordub, võta veterinaari juurde võimalusel kaasa värske roojaproov puhtas suletavas anumas.

Ma ei soovitaks automaatselt iga kõhulahtisuse või kollase rooja järel koera pikalt söömata hoida. Samas on integratiivsete veterinaaride soovitus kergemate kõhuhädade puhul panna koer 12-24 tunniks paastule. Siiski tuleb arvestada, et see sõltub konkreetsest indiviidist ja olukorrast. Kutsikat, eakat või või mõne haigusega kimpus olevat koera ei tohiks panna automaatselt paastule.

Tänapäevane tavapärase veterinaarmeditsiini seedetrakti käsitlus soosib paljudes olukordades pigem varasemat, väikeste kogustena ja hästi talutavat toitmist.

Kui sinu koeral kipuvad seedeprobleemid korduma, vaata ka FendaF artiklit Koera seedeprobleemid ei teki üleöö.

Praktilist tuge tundliku kõhu puhul leiad artiklist Tundliku seedimisega koer: kuidas kõhtu rahulikult toetada?.

Kui kollase roojaga kaasneb oksendamine, vaata ka Koer oksendab: millal saab kodus jälgida ja millal vajab ta loomaarsti?.

Kokkuvõtteks

Meie enda koertega on aastate jooksul ette tulnud nii heledamat, tumedamat, limasemat kui ka pehmemat rooja ning enamasti on üksik muutus läinud sama kiiresti kui tuli. Faddu suutis kunagi ka 1,5 päeva vabatahtlikku “toidustreiki” pidada, kuni mina lõpuks murdusin ja maksa appi võtsin. Selline isiklik kogemus on kasulik kontekst, aga see ei tõesta, et sama muutus toimuks ka teise koera puhul samamoodi.

Meie enda koerte põhjal on mulle aastatega jäänud mulje, et mida paremas tasakaalus on koera üldtervis, soolestik ja immuunfunktsioon, seda harvem kipuvad tekkima juhuslikud seedeprobleemid. See sobib integratiivse veterinaaria käsitlusega, kus seedetrakti, mikrobioomi, soolebarjääri ja immuunsüsteemi vaadatakse ühe süsteemina. See ei tähenda, et tugev immuunsus välistaks seedehäired või et iga kõhuprobleemi põhjus oleks nõrk immuunsus.

Kõige tähtsam on vaadata mustrit. Kas muutus oli ühekordne või korduv? Lisaks kas koer sööb, joob ja käitub tavapäraselt? Ja kas lisandusid oksendamine, valu, kaalulangus, kollasus või veri? Väljaheide annab palju infot, kuid kõige rohkem ütleb ta siis, kui paneme selle kokku koera ülejäänud enesetundega.

Kasutatud allikad


🐾 FendaF usub teadlikesse valikutesse

FendaF’i blogi eesmärk ei ole öelda, mida sa pead tegema. Meie eesmärk on jagada teadmisi, tutvustada erinevaid teaduspõhiseid ja integratiivseid vaatenurki ning aidata sul teha oma lemmiku jaoks teadlikumaid otsuseid.

Iga loom on ainulaadne ning ükski artikkel ei saa asendada veterinaararsti konsultatsiooni, diagnoosi ega ravi. Kui sinu lemmikul on tervisemure või vajad personaalset nõu, pöördu alati veterinaari poole.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tagasi lehele Tervisenurk