Tasuta transport pakiautomaati alates 35 eur

Vaktsineerimise kõrvalmõjud

vaktsineerimise kõrvalmõjud

Vaktsineerimise kõrvalmõjud

Ma olen olnud kogu aeg koerte vaktsineerimise pooldaja ning seda väga lihtsal põhjusel – ma liigun oma koertega väga palju looduses ning ma ei ole valmis riskima sellega, et nad kuskilt midagi endale külge korjavad. Samas, Faddu sai ka vaktsineerituna külge leptospiroosi – jah, ma ei tea täna kas ta põdes selle tänu vaktsineerimisele kergemini läbi või mitte, aga see ei oma ka suurt tähtsust. Juba aastaid olen ma oma koertel teinud peale vaktsineerimist detoxit, et puhastada nende organismi raskemetallidest, mis vaktsiinidega nende kehasse viiakse. Aga olen viimasel ajal väga palju mõelnud ka selle peale kas ma oma koeri vaktsineeriksin, kui saaksin olla kindel, et neil on vastavad antikehad olemas.

Paar nädalat tagasi kuulsin healt tuttavalt, et ta pisikesel chihuahual diagnoositi hiljuti vesipea ning tal tekkis küsimus, et kas ta peaks oma koeri edaspidi vaktsineerima. Esimest korda ütlesin ma, et mina ei vaktsineeriks ning seda just seetõttu, et tegemist väikese koeraga, kellega väga palju looduses ei viibita, seega on riskid mingi tõve külge saamiseks tunduvalt väiksemad. Kusjuures tänaseks on mu mõttemaailm nii piisavalt muutunud, et ma ei ole kindel kas ma väikest koera üldse oleksin nõus vaktsineerima (isegi kui ta 100% terve on). Minu jaoks on siiani kõige arusaamatum see, et miks ei mängi vaktsiinidoosi puhul rolli koera suurus ega ajavahemik? Ehk siis pisike chihuahua, kes kaalub 2 kuni 2,5 kilo ning saksa dogi, kelle kaal võib ulatuda ka lausa 90 kiloni, saavad täpselt sama koguse vaktsiini sama ajavahemiku jooksul.

Minu jaoks on kõige suurem autoriteet USA’s väga tuntud holistiline veterinaar Karen Becker, kes on seisukohal, et meie lemmikud on tervikud ning ühtegi organit ei tohiks ilma põhjuseta loomalt eemaldada (ta ei poolda ka tavapärast steriliseerimist ja kastreerimist). Muuhulgas on ta kirjutanud ka vaktsineerimisest, mille põhimõtted üritan allpool ära tuua.

Vaktsineerimiskava

Reeglina, kui sa kutsikale järele lähed (vahet pole kas kasvataja juurde või siis varjupaika), räägitakse sulle ka mis ajal millised vaktsiinid teha tuleks. Kui mingil põhjusel seda infot ei saa kasvataja käest või varjupaigast, siis arst räägib sellest kindlasti. Eestis on tänaseks vaktsineerimiskava selline, et iga aastaselt tehakse leptospiroosi vaktsiin, kahe aastase vahega marutaudi vaktsiin ning kolme aastase vahega kompleksvaktsiin. Kutsikate vaktsineerimisega tuleb alustada 6-8 nädala vanuselt ning seejärel teha seda 3 korda (3-4 nädalaste vahemikega). Viimane vaktsineerimine ei tohiks olla tehtud varem kui 16 nädala vanuses. Kutsikate puhul tuleb esimene kordusvaktsineerimine teha 12 kuud peale viimast kutsikaea süsti.

Toon siin ära ka USA vaktsineerimiskava – iga aastaselt tuleks koeri vaktsineerida marutaudi, parvo, katku, adenoviiruse, paragripi, leptospiroosi, koroonaviiuse, hepatiidi, puukborrelioosi vastu ning mõnikord iga 6 kuu järel kennelköha vastu. Kassidel on ette nähtud iga-aastane marutaud, kasside leukeemia, katk, rinotrahheiit ja kaltsiviirus, sõltuvalt riskist võib lisada klamüüdia, kasside nakkusliku peritoniidi ning kassihaiguse. Paljud veterinaarid soovitavad kutsikatel ja kassipoegadel saada oma põhivaktsiinid vanuses 6 nädalat, 8 nädalat, 10 nädalat, 12 nädalat, 14 nädalat ja 16 nädalat.

USA’s on selline vaktsineerimiskava olnud kasutusel juba üle 20 aasta ning see ei põhine teaduslikel tõenditel, vaid sai alguse soovitustest, millest on välja kujunenud harjumus ning ka protestid ei ole siiani olnud väga suured.

Kõrvaltoimed

Suurbritannias viidi läbi uuring, kus osales üle 2000 kassi ja koera ning 1 loom 10-st näitas vaktsiinide kõrvaltoimete riski. See on aga vastuolus vaktsiinitootjate poolt teatatud kõrvaltoimete määraga, mis on vähem kui 15 kõrvaltoimet 100 000 vaktsineeritud loomal (ehk 0,015 protsenti). Väikeste tõugude kõrvaltoimed on kümme korda suuremad kui suurtel tõugudel ning see viitab asjaolule, et standardsed vaktsiiniannused on väiksemate loomade jaoks liiga suured. Kahjuks on uuringuid tänapäeval veel vähe ning seetõttu on vastuseis suur.

Karen Becker toob välja ka, et vähemalt USA’s on vaktsiinid ka tohutu rahamasin – marutaudi vaktsiin maksab seal 61 senti. Klient ehk lemmikloomaomanik maksab vaktsiini eest vahemikus 15 kuni 38 dollarit + visiiditasu (35 dollarit). Seega on puhtalt vaktsiini kate 2400-6200%. James Schwarts on toonud välja, et 63% koerte ja 70% kasside visiitidest on just vaktsineerimiseks.

Vaktsiini riskid vs hüved

1991. aastal dokumenteeris Pennsylvania ülikooli laboratoorium seose sarkoomide (vähkkasvaja) suurenemise ja kasside vaktsineerimiste vahel. Kohustuslikud iga-aastased marutaudivastased vaktsineerimised tekitasid naha alla põletikulise reaktsiooni, mis muutus hiljem pahaloomuliseks kasvajaks. Samal aastal kinnitasid Davise California ülikooli teadlased, et kasside leukeemia vaktsiinid tekitasid samuti sarkoomid ning seda isegi rohkem kui marutaudivaktsiin. See viis uute uuringuteni, kus täheldati seda sünget statistikat – kassidele, kellel diagnoositi vaktsiinist põhjustatud sarkoomid, hinnati 1/1000 ehk kuni 22 000 uut sarkoomijuhtu aastas.

Ei olnud vaja rohkem uuringuid, et veterinaarid hakkasid pidama vaktsineerimist teiste tõsiste autoimmuunhaiguste riskifaktoriks. Vaktsiinid põhjustasid loomade immuunsüsteemi pöördumise omaenda kudede vastu, mille tulemuseks olid potentsiaalselt surmaga lõppevad haigused (näiteks koertel esinev autoimmuunne hemolüütiline aneemia). Täiendavad uuringud näitasid, et hilinenud vaktsiinireaktsioonid olid nii kasside kui ka koerte kilpnäärmehaiguste, allergiate, artriidi, kasvajate ja krampide põhjuseks.

Need leiud viisid 1995. aasta Ameerika veterinaarmeditsiini ajakirja artiklini, milles jõuti järelduseni “Enamiku vaktsiinide iga-aastaseks manustamiseks on vähe teaduslikke dokumente”. Muuhulgas on veterinaarsetes vaktsiinides endiselt lubatud timerosaali, elavhõbedat ja alumiiniumi sisaldavaid abiaineid. Seega puutub lemmikloom kokku võimalike antigeenidega, mis võivad ebanormaalselt stimuleerida tema immuunsüsteemi, kuid mis püsivad kehas kogu elu ning põhjustavad kroonilisi haigusi. Lemmikloomale vaktsiini andmine, kui lemmikloomal on juba immuunsus, ei suurenda tema immuunsust. See aga suurendab tarbetut riski lemmikule.

Kui kaua vaktsiin ikkagi kaitset pakub?

Tõendid viitavad sellele, et sarnaselt inimestele, võiks ka koeri ja kasse vaktsineerida varases elus teatud vaktsiinidega, mis kaitseks neid kogu elu. Välja arvatud marutaud, kestavad põhivaktsiinid tõenäoliselt vähemalt seitse aastat ning neid ei tohiks manustada sagedamini kui iga kolme aasta tagant. Ühes uuringus mõõdeti parvo ja katku suhtes enam kui 1400 terve vanuse koera antikehade taset. Peaaegu kõik koerad olid immuunsed (95-98 protsenti), mis viitab sellele, et iga-aastane re-vaktsineerimine ei pruugi olla vajalik.

Paljud mitte põhivaktsiinid on loodud mitte-viirusnakkuste (nt puukborrelioos ja klamüüdia) raviks ja võivad olla lühema kestusega ehk umbes üks aasta. Kuid mitte kõigil loomadel ei ole kokkupuute ohtu ja vaktsiinid on osutunud immuunsüsteemi suhtes oluliselt reaktiivsemaks. Seega on riski ja kasulikkuse hindamine väga oluline. Teadlaste sõnul ei ole iga kolme aasta tagant vaktsineerinud koerte seas haigestumiste arv suurenenud. Kindlasti on piisavalt tõendeid selle kohta, et korduvate vaktsineerimiste ohud on tõelised. Purdue 2005. aastal avaldatud uuringus leiti seosed koerte vaktsiinireaktsioonide ja selliste muutujate vahel nagu vanus, suurus ja manustatud vaktsiinide arv.

Uuringu järeldused:

  • Väiksemad koerad on vaktsiinireaktsioonidele altimad kui suuremad koerad
  • Reaktsioonide oht kasvas 27% iga täiendava vaktsiini kohta koertel alla 10 kilo ning 12% koertel üle 10 kilo
  • Kuni 2 aasta vanuste koerte puhul risk suurenes, siis hakkas vähenema
  • Risk suurenes tiinete ning jooksuajaga koerte puhul
  • Leptospiroosi vaktsiini saanud väikeste koerte puhul leiti rohkem reaktsioone. Inimeste puhul – kui me ei toitu tervislikult ja ei kasuta looduslikke toidulisandeid, on inimestel rohkem vaevusi ja haigusi, mistõttu on meil vaja rohkem vaktsiine ja turgutusi. Sama kehtib ka loomade kohta! Koerad ja kassid vajavad vaktsiinikaitset, kui nad ei söö ideaalset toitu. Mida parem on sinu lemmiklooma toitumine, seda tervislikum on tema immuunsüsteem ja ta suudab patogeenirünnakuid paremini tõrjuda.

Karen Beckeri vaktsineerimise soovitused:

  • Iga-aastased veterinaari külastused on olulised muudel põhjustel peale vaktsiinide. Oluline on kontrollida nt südameusside ja kasvajate esinemist ning hinnata lemmiku üldist tervislikku seisundit. Karen Becker soovitab kontrollis käia iga 6 kuu tagant, kuigi ta ei soovita iga-aastaseid vaktsiine.
  • marutaudi vaktsiinid on seadusega nõutavad. USA-s on saadaval 1 ja 3 aastased marutaudi vaktsiinid, mis on tegelikult üks ja sama toode. Kui marutaudi vastu vaktsineerida, tasub küsida 3 aastast vaktsiini. Samuti soovitab ta holistiliselt veterinaarilt küsida homöopaatilist preparaati Lyssin, mis pakub marutaudi vaktsiini detoksit.
  • Küsige vaktsiinitiitri testi: see aitab kindlaks teha, kas lemmikloomal on varasemate vaktsiinide eest piisav immunoloogiline kaitse.
  • Pea oma veterinaariga nõu haiguste riskide ja eeliste osas, mille vastu plaanid lemmikut vaktsineerida. Nt siseruumides elavaid kasse ei peaks igal aastal vaktsineerima, eriti kui nad ei käi kunagi õues ega pääse kokku teiste kassidega.
  • Ärge vaktsineerige oma koera ega kassi, kui tal on olnud tõsine eluohtlik vaktsiinireaktsioon.

     Kokkuvõtteks

Vaktsineerimine on taaskord üks väga palju kirgi küttev teema ning reeglina ongi eri arvamustel väikeste ja suurte koerte omanikud. Nagu uuringud on tuvastanud, siis väikestel koertel esineb kõrvaltoimeid tunduvalt rohkem kui suurtel, seega saan aru ka vaktsineerimise kõhklustest.

Minu enda koertel on vaktsineerimise aeg samuti varsti tulemas ning ütlen täitsa ausalt, et ma ei ole kindel kas ma sel aastal neid vaktsineerin või mitte. Ilmselt kuulan oma sisetunnet ning teen otsuse selle põhjal.

Aga mina siiralt soovitan vaadata üle oma lemmiku toidulaud (mida puhtam ja parem on sinu lemmiku toidulaud, seda suurem on tõenäosus, et ta saab hakkama ka patogeenidega) ning vali ussirohu asemel küüslaugugraanulid (ussirohi ei ole kahjuks ka mitte midagi kui mürk). Ja ma kindlasti ei soovita hakata vaktsineerima kennelköha vastu – tegemist on üldiselt väga kergesti kodus ravitava haigusega (tuleb lihtsalt õigel ajal ravima hakata), seega vaktsineerimise kahju kindlasti ei ületa saadavat kasu!

Karen Beckeri artikli leiad SIIT.

Loe keha detoxist SIIT.

Jaga see postitus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.