Toores kala koerale?!
Minu poisid jumaldavad toorest kala, eriti just kilu või räime. Õnneks on tänaseks poes müügil ka külmutatud kujul räim, seega on kala väga mugav koos enda toiduga poest kätte saada ning samuti ka hoiustada. Ilmselt teavad kõik, et sulatatud kala väga kaua ei soovitata säilitada, sest kala (sarnaselt lihale) hakkab üsna kiirelt riknema. Samas on osad loomaomanikud mures parasiitide pärast, mida toores kala endas võib sisaldada. Tegelikult on siin kaks aspekti, miks me ei peaks väga mures olema. Esiteks ei peaks me koerte puhul usside pärast muretsema, sest kui sinu koera immuunsüsteem toimib korrektselt, siis sinu koer saab ise ussidega võitlemisega hakkama. Teiseks surevad teatud temperatuuril toorest kala külmutades kõik parasiidid. Seega on toore kala andmine koerale väga kasulik. Üksikud omanikud on mures ka raskemetallide pärast, mida kala võib potentsiaalselt sisaldada, aga väike kala sisaldab raskemetalle vähem kui suured. Lisaks aitab nt klorella endaga siduda raskemetalle ja seega ei saa raskemetallid kahju sinu koera kehas teha.
Kas toores kala on ikka ohutu?
Kuna väga paljud koerad on tänaseks toorest ja värskest toidust võõrdunud (mina igati soovitan anda võimalikult vara toorest liha, konti ja ka kala), siis võib paljude jaoks tekitada küsimust, et kas toores kala on ikka koera jaoks ohutu. Hea ja lühike vastus on, et on muidugi ohutu. Toores kala on reeglina ohutu ka enamus inimestele, sööme me ju ka sushit!
Küll on aga inimesed ära hirmutatud parasiitidega. Mina mäletan enda lapsepõlvest kuidas hirmutati, et toorest sealiha ei tohi süüa, sest see sisaldab parasiite. Sama arvatakse ka kala puhul. Tegelikkus on aga see, et nii inimesed kui loomad on juba tuhandeid aastaid söönud toorest kala ilma mingite haigussümptomiteta.
Toores kala on kasulik just oma omega-3 rasvhapete poolest ning seda just rasvased kalad nagu lõhe, skumbria, räim või sardiin. Jah, muidugi peab arvestama, et kala võib sisaldada parasiite, aga seda riski on väga kerge minimiseerida. Tegelikkuses on nii, et kui sinu lemmiku immuunsüsteem on korras ja toimib korrektselt, siis saab su lemmik ise parasiitidega hakkama ning see ei ole murekoht. Seega on parasiidid sinu lemmiku kehas vihje sellele, et su lemmiku immuunsüsteem ei tööta nii nagu peaks.
Kindlasti peavad olema ettevaatlikumad need koeraomanikud, kelle koer on kimpus immuunpuudulikkusega. Samuti kui sul on mitu koera ning nad on pidevalt hädas ussidega, siis tasub arvestada, et probleemi allikas võib olla kala. Küll aga ei tähenda see seda, et sa oma lemmikule toorest kala anda ei tohiks, pigem lihtsalt peaksid võtma kasutusele täiendavad ettevaatusabinõud.
Parasiidid kalades
Imiuss (Trematoda)
Imiusse võib leida nii kala nahas kui ka organites. Üldiselt on need koertele ohutud. Aga on esinenud raporteid, et Vaikse ookeani lõhe, mis kandis endas imiusse, põhjustas koertel mürgistust. Autori märkus – mina soovitan niikuinii vältida USA lähedalt püütud kala andmist koertele (nii toidu kui õlina).
Ainult koerlaste perekonda kuuluvad loomad on ohustatud imiussidest. Kassid, karud ning teised kiskjad ei põe sama haigust nagu koerad, koiotid ja hundid. Õnneks peaks enamus imiusse olema silmaga näha, seega kui peaksid sööma ka Vaiksest ookeanist püütud lõhet, siis imiusside olemasolu korral peaksid sa neid ka nägema. Nad on lamedad ja linditaolised aga võivad olla ka ovaalsed või ussikujulised. Kui sa neid märkad, võid nakatumisohu vältimiseks kala küpsetada.
Mürgistuse sümptomiteks on palavik, söögiisu kadu, oksendamine, kõhulahtisus, loidus ja kiire kaalukaotus. Seega, kui sa oled andnud oma koerale enne nende sümptomite avaldumist kala, mine oma koeraga arsti juurde.
Ümaruss (Nematoda)
Ümarussid näevad välja nagu suured aga lühikesed inimese juuksed (25-150 mm pikad, 2 mm läbimõõduga). Nad asetsevad kalade lihaste vöötmetega risti (lihas olevate vöötmete muster) ning neil on valge pool-läbipaistev läige.
Metsik lõhe võib sisaldada ümarusse, aga kasvanduses kasvatatud lõhe reeglina mitte.
Kahjuks võib kasvanduses kasvatatud lõhele olla söödetud kasvuhormoone ning lisaks võib lõhe sisaldada ravimite jääke, mis on neile antud haiguste vältimiseks. Seega on mõlemal lõhel omad plussid ja miinused.
Paeluss (Cestode)
Paeluss on toore kala kõige suurem oht. Paelussi leidub siseorganites (eriti just soolestikus) ning samuti kala kehaõõnsustes. Seda on võimalik vältida, andes koerale ainult kala liha, vältides kõiki organeid, aga see tähendab ka seda, et su koer jääb ilma elundite rikkalikust toitainelistest eelistest.
Kuidas kalas olevatest parasiitidest lahti saada?
Nii sinu veterinaar kui ka tuttavad võivad sind heidutada mitte andmast oma koerale toorest kala just parasiitide tõttu. Tegelikult on parasiitide hävitamiseks väga lihtne viis – lihtsalt sügavkülmuta!
Kui sa ostad juba sügavkülmutatud kala, siis jälgi, et see oleks sügavkülmutatud vajaliku perioodi. Kui ostad toore kala, siis külmuta kala nädalaks enne andmist ning sa ei pea parasiitide pärast muretsema.
USA Toidu- ja Ravimiamet on andnud järgnevad soovitused, mille puhul nad ütlevad, et need on “piisavad parasiitide tapmiseks”
- sügavkülmuta ja säilita temperatuuril -20°C või madalamal vähemalt 7 päeva
- sügavkülmuta -35°C juures või madalamal kuni kala on tahke ning siis jäta see samale temperatuurile vähemalt 15 tunniks
- sügavkülmuta -35°C juures kuni kala on tahke ning peale seda säilita vähemalt 24 tundi temperatuuril -20°C.
Kalaluud ning kas need võivad kujutada endast ohtu?
Toore kala luud on pehmemad kui küpsetatud luud, seega lähevad need ka oluliselt kergemini alla. Seega enamus koertel ei ole probleeme toore kala luudega. Lisaks koerad ei näri nii palju kui inimesed, seega väikesed luud jäävad reeglina liha sisse ning lähevad kergelt koos lihaga alla.
Kui oled mures kalaluude pärast, siis võib väga hea variant olla anda kala veel külmununa. Sellisel juhu on tegemist ühe krõmpsu tükina ning su koer närib kondid katki koos külmunud lihaga. Muuhulgas võib külmunud kala andmine aeglustada tema söömist.
Kokkuvõtteks
Faddu ja Ossu kohe väga-väga armastavad räime, aga see ei ole alati nii olnud. Mõlemad olid algul väga kahtleval seisukohal aga pakkusin neile kala ka värskena ehk ilmselt see tekstuur oli veider. Ma mäletan, et Faddu puhul kukkus see räim suht kiiresti suust välja ning pidin ikka mitu korda selle uuesti talle suhu panema. Mingi hetk otsustas närida, siis sai maitse suhu ning ülejäänu on ajalugu. Seega, kui su koer kohe ka räime omaks ei võta, siis ära anna kohe alla, vaid proovi edasi :).
Tänaseks on külmutatud räim üks nende vaieldamatu lemmik. Ma isegi enam ei lase sellel üles sulada vaid annangi külmununa. Kuna minu poisid saavad vähemalt 2 korda aastas ka klorellat kuurina, siis ma ei ole mures ka raskemetallide pärast. Nimelt klorella seob raskemetallid endaga ning seega ei lase kehas pahandust teha.
Kui leiad poest kalakonservi (lõhe, sardiin või skumbria), mis on vees, mitte õlis ning kuhu ei ole lisatud soola, siis võid ka seda oma lemmikule anda. Siiski kala puhul ma kindlasti eelistan täiesti toorest ning koos kõigega (silmad, aju, organid jne), sest siis nad saavad kogu kasu. Kalakonserv on siiski reeglina mõeldud inimestele ehk suure tõenäosusega on sealt pooled koerte jaoks head asjad eemaldatud.
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar