Proteiin koeratoidus

Lugemisaeg: umbes 9 min

Koeratoidu pakil võib seista uhke „26% proteiini”, aga see ei vasta veel küsimusele, millist valku toit sisaldab ega kui hästi koer seda kasutada saab. Olen FendaF-is korduvalt rääkinud, et proteiinil ja proteiinil on vahe. Sama hästi võiks öelda, et veisel ja veisel on vahe: lihaskude, maks, süda, nahk ja sarved pärinevad küll ühest loomast, kuid nende toiteväärtus ei ole kaugeltki sama.

See artikkel keskendub just loomsete toorainete erinevustele ja sellele, mida me koostisosade loetelust järeldada saame. Loomse ja taimse valgu üldist võrdlust oleme käsitlenud eraldi artiklis Loomne valk sinu lemmiku toidus. Siin läheme ühe sammu sügavamale: mis loomse valgu sees tegelikult peitub?

Mis on proteiin ja miks ei piisa ühest protsendist?

Valgud koosnevad aminohapetest. Koer vajab toidust kümmet asendamatut aminohapet: arginiini, histidiini, isoleutsiini, leutsiini, lüsiini, metioniini, fenüülalaniini, treoniini, trüptofaani ja valiini. Kuid oluline ei ole ainult see, kas aminohappeid leidub, vaid ka nende kogus ja vahekord ning see, kui hästi seedeelundkond suudab neid kätte saada.

Pakendil märgitud toorvalk on analüütiline näitaja. See tuletatakse üldjuhul lämmastikusisalduse põhjal ning ei ütle üksinda, kui täisväärtuslik või seeduv see valk on. Ka taimsete ja loomsete valguallikate vahel ning loomsete allikate omavahel võib olla suuri erinevusi. Koertel tehtud toitumiskatsed on näidanud, et valguallika valik võib muuta seeduvust ja mõningaid ainevahetusnäitajaid ka siis, kui söödaratsioonid on sarnase valgusisaldusega.

Kaks toitu, mille mõlema toorvalgusisaldus on 26%, ei pruugi seetõttu olla organismi jaoks samaväärsed. Ja see kehtib isegi siis, kui mõlemas on kasutatud loomset valku.

Liha, organid ja kõrvalsaadused: miks üks nimetus ei räägi kogu lugu?

Kui räägime loomsetest koostisosadest, kujutatakse sageli ette ühtainsat asja: liha. Tegelikult koosneb loom väga erinevatest kudedest ning paljud neist võivad olla toitaineliselt väärtuslikud. Sellepärast on ekslik võtta sõna „kõrvalsaadus” automaatselt halva kvaliteedi sünonüümina.

Lihaskude Lihaskude on üldiselt hea asendamatute aminohapete allikas, samuti võib see anda rauda, tsinki ja B-rühma vitamiine. Toitaineline koostis varieerub loomaliigi, lõike, rasvasisalduse ja töötlemise järgi. Värske liha sisaldab palju vett ning seetõttu ei saa värske liha ja kuivatatud lihajahu protsente üks ühele võrrelda.

Organid Maks, neerud, süda ja põrn ei ole mingi „teisejärguline ollus”. Need võivad olla väga väärtuslikud: maks annab näiteks A-vitamiini ja vaske, süda sisaldab valku ning muid toitaineid. Samal ajal ei tähenda see, et mida rohkem organeid, seda parem. Eriti maksaga võib üle pingutades mõne toitaine tasakaal paigast minna. Oluline on kogu retsept, mitte ühe koostisosa maine.

Nahk, sidekude ja kollageen Nahk ja sidekude sisaldavad palju kollageeni. Kollageen võib täita oma toitumuslikke ja tehnoloogilisi rolle, kuid tema aminohappeline profiil ei ole lihasvalguga samaväärne. Näiteks puudub kollageenis trüptofaan ja selles on teistsugune asendamatute aminohapete osakaal. Seetõttu ei saa kollageenirikast koostisosa lihtsalt vahetada sama koguse lihaskoe vastu ning eeldada identset toiteväärtust.

Keratiin: karvad, suled, sõrad ja sarved Keratiin on tugev struktuurvalk, mis teeb muu hulgas karvad, suled, sarved ja sõrad vastupidavaks. Töötlemata kujul on selle kasutatavus toiduna piiratud. Erilised töötlemis- või hüdrolüüsimeetodid võivad seeduvust parandada, kuid see ei võrdsusta aminohappelist profiili lihavalguga. Kõiki neid materjale ei kasutata automaatselt koeratoitudes; nende kasutamine sõltub ka söödatooraine ja loomsete kõrvalsaaduste õiguslikest nõuetest.

See on põhjus, miks ma küsin toidu koostist uurides alati: millisest loomse tooraine osast see valk tuleb? Sõnad „loomne” ja „proteiin” üksi ei anna vastust.

Mida tähendab „liha ja loomsed saadused” Euroopa pakendil?

Euroopa lemmikloomatoitude märgistuses võib tootja esitada koostisosi konkreetsete nimetuste või lubatud kategooriate kaudu. Üks selline üldkategooria on „liha ja loomsed saadused”. See sõnastus ei tähenda automaatselt, et toidus kasutatakse viletsat toorainet, kuid tarbija jaoks jääb täpne kudede jaotus vähem nähtavaks.

Näiteks „liha ja loomsed saadused (sealhulgas 4% veiseliha)” ei tähenda, et kogu loomset toorainet on toidus ainult 4%. Protsent käib selles näites nimetatud koostisosa kohta. Mida täpselt ülejäänud loomne osa sisaldab, ei pruugi selliselt märgistuselt selguda.

Minu jaoks ei ole lahendus kõigi üldnimetuste demoniseerimine, vaid suurem läbipaistvus. Kui tootja ütleb selgelt, millist liha, organeid ja loomseid jahusid kasutab, saab ostja teha paremini põhjendatud võrdluse. Kui seda infot pakil ei ole, võib tootjalt küsida.

Mis on lihajahu ja kuidas kuumutamine kvaliteeti mõjutab?

Inglise keeles kasutatakse kuivatatud loomsete toorainete kohta sageli sõna meal. Lihajahu või muud loomsed jahud on enamasti kuumtöödeldud ja kuivatatud tooted, millest on eemaldatud suur osa vett ning tihti osa rasvast. See teeb valgu kontsentreeritumaks ja aitab säilitada koostisosa tööstuslikuks kasutuseks sobival kujul.

Kuumtöötlemine ei tee toorainet automaatselt halvaks. See aitab ka toiduohutust tagada. Samas võivad liiga tugevad või ebasobivad protsessitingimused muuta mõne aminohappe kasutatavust. Mõju oleneb konkreetsest toorainest, tehnoloogiast ja tootmise kontrollist.

Koertega tehtud katses erines eri loomsete kõrvalsaaduste seeduvus ning mõne koostisosa puhul mõjutas kuumtöötlemine peensoole seeduvust. See on parem alus kvaliteedist rääkida kui väita, et kõik „jahud” on alati halvad või et kõik värsked koostisosad on alati paremad.

Integratiivsete veterinaararstide kriitika on siin siiski oluline. Judy Morgan liigitab üldnimetusega „meat and bone meal” (liha-kondijahu) nende koostisosade hulka, mida ta soovitab vältida: tema peamine etteheide on ebaselge loomne päritolu ja võimalik väga kõikuv tooraine kvaliteet. Peter Dobias kritiseerib tugevalt töödeldud tooraineid ning ei soovita tavapärast kuumtöödeldud kondijahu koera kaltsiumiallikana, viidates muu hulgas omastatavuse ja võimaliku saastumise küsimustele. Need on nende integratiivsed hinnangud, mitte järeldus, et kõigi loomsete jahude toiteväärtus oleks teadusuuringutega olematuks tunnistatud.

Ma olen nõus, et me peame tegema vahet nimetul liha-kondijahul, konkreetsest loomaliigist valmistatud lihajahul ja eraldi kaltsiumiallikana kasutataval kondijahul. Neil võib olla erinev tooraine, mineraalainete sisaldus ja kasutusotstarve. Nii tootja läbipaistvus kui ka aminohapete koostis, seeduvus ning saasteainete kontroll loevad. See, et tehnoloogia võimaldab söödas kasutada odavamat või kehvema kvaliteediga materjali, ei tähenda veel, et iga seda tehnoloogiat kasutav tootja nii toimib. Siiski on minu valik mitte anda oma koertele toitu, kus on kasutatud lihaja/või kondijahu.

Kas kõrvalsaadustes võivad olla ohtlikud või keelatud materjalid?

Siin on väga oluline eristada USA turgu, Euroopa Liidu õigusruumi ning reaalseid kvaliteedijuhtumeid. USA-s on tõepoolest dokumenteeritud juhtumeid, kus lemmikloomatoidus tuvastati eutanaasiaravimina kasutatavat pentobarbitaali. Näiteks teatas USA FDA 2018. aastal koeratoidu tagasikutsumisest pärast selle aine avastamist tooraineks kasutatud loomses rasvas. See ei tõenda, et kõik USA-s valmistatud toidud oleksid ohtlikud või et vastavad partiid jõudsid Eesti turule, küll aga näitab, miks tooraine jälgitavus ja kontroll on põhjendatud küsimused.

Euroopa Liidu loomsete kõrvalsaaduste süsteemis on kolm riskikategooriat. Lemmikloomatoidu tootmiseks kasutatakse üldjuhul nõuetele vastavat 3. kategooria materjali. Näiteks võib see hõlmata ka inimtoiduks kõlbmatuks tunnistatud osi, kui tapaloom on läbinud nõutava tapaeelse kontrolli ja materjal ei näita selle kaudu edasi kanduva haiguse tunnuseid. Farmis surnud või nakkushaiguse tunnustega loomade materjali ei saa aga lihtsalt nimetada 3. kategooria tooraineks ja tavapärases lemmikloomatoidus kasutada.

See ei tähenda, et kvaliteediprobleeme või pettusi ei võiks esineda. Pigem tähendab see, et kriitikat tuleb esitada täpselt: millist õigusruumi, koostisosa, tootjat või tõendatud juhtumit käsitleme? Üks dokumenteeritud saastumisjuhtum ei õigusta kõigi tootjate ühesugust hindamist, kuid seda ei tasu ka maha vaikida.

Mis saab aga siis, kui USA-s valmistatud koeratoitu müüakse Eestis? EL-i turule toodav loomseid koostisosi sisaldav töödeldud lemmikloomatoit peab vastama EL-i nõuetele sõltumata tootjariigist. Impordi eelduseks on muu hulgas nõuetekohane päritolu ja tootmiskoht ning saadetisega kaasnev veterinaarsertifikaat. USA ametiasutus USDA APHIS annab EL-i eksportimiseks välja sertifikaate, milles kinnitatakse muu hulgas, millistest lubatud loomsetest kõrvalsaadustest toit valmistati ja millistele töötlusnõuetele see vastab.

Importijal on kohustus veenduda sööda nõuetekohasuses ning säilitada jälgitavus. EL-i piiripunktis kontrollitakse asjaomaste saadetiste dokumente; identsus- ja füüsilised kontrollid, sealhulgas vajaduse korral laboriproovid, on riskipõhised. See ei tähenda, et igale partiile tehakse eraldi analüüs kõigi võimalike ravimijääkide suhtes või et sertifikaat tõendaks laboratoorselt iga keelatud aine puudumist. Kui kaup on juba nõuetekohaselt EL-i turule lubatud, võib see liikuda liikmesriikide vahel, kuid kõigil turustajatel säilivad oma tegevust puudutavad söödakäitleja kohustused.

Kui tootja või maaletooja rõhutab eriti kõrget kvaliteeti, pean täiesti põhjendatuks küsida lisaks seadusega nõutavale kontrollile ka tarnijate auditeerimise, partiipõhiste analüüside ning näiteks ravimijääkide riskikontrolli kohta. Vastutustundlik import on rohkem kui lihtsalt koti üle piiri toomine.

Tooraine hind ja kvaliteet: kas tootja saab valikud lihtsalt ära kaotada?

Kui ühe retsepti toorainele saab kulutada oluliselt rohkem kui teisele, annab see tootjale eri võimalused. Ent kvaliteeti ei saa arvutada pelgalt liha hinna või protsendi järgi. Tähtsad on tooraine konkreetne koostis, tarnija usaldusväärsus, partiide stabiilsus, kuumtöötluse sobivus, aminohapete ja mineraalainete kontroll ning lõpptoote ohutus.

Mõtle tavalistele viineritele. Ühes võib olla palju lihaskude ja teises rohkem odavamaid komponente ning sidekude. Mõlemal on toitumisalases tabelis valk, aga see ei tee retsepte automaatselt identseks. Samas ei saa üksnes viinerite lihaprotsendi põhjal arvutada nende seeduvust või kõigi aminohapete omastatavust. Näide aitab küsida õigeid küsimusi, mitte anda laborivastust ilma laborita.

Seda, miks tooraine hinna ja koera tervise teemat tuleb vaadata suuremas pildis, käsitlen eraldi artiklis Miks toidu kvaliteet rolli mängib?.

Mida ütleb integratiivne veterinaaria?

Integratiivse veterinaaria käsitlustes, näiteks Judy Morgani ja Peter Dobiase kirjutistes, tõuseb sageli esile küsimus, kui kvaliteetseid ehitusmaterjale organism igapäevaselt saab ning kuidas toit mõjutab seedimist, nahka ja üldist taastumisvõimet. Minu jaoks on selles väga oluline mõte: koer ei söö pakendil olevat protsenti, vaid päris toitu.

Samas ei tähenda see, et koer peaks valgu saamiseks sööma tingimata toorest toitu. Tasakaalustatud kuiv-, märg-, kodu- või toortoit võivad olla erinevates olukordades sobivad

lahendused. Toortoidul on omad mikrobioloogilised ja tasakaalustamise riskid; halvasti koostatud kodumenüü võib tekitada puudujääke ka siis, kui koostisosad on värsked ning annad endast parima.

FENDAF-I KULLATERA: Valguprotsent vastab küsimusele „kui palju“. Seeduvus ja aminohappeprofiil vastavad küsimusele „mida koer sellest päriselt kätte saab“.

FendaF-i praktiline soovitus

• Ära võrdle kahte toitu ainult toorvalgu protsendi järgi. Uuri, millistest loomsetest ja taimsetest allikatest valk tuleb.

• Erista lihaskude, organeid, sidekude ja spetsiaalselt töödeldud valguallikaid. Neil ei ole alati sama toiteväärtus.

• Ära järelda üldnimetusest „loomsed saadused”, et tooraine on halb. Küsi vajadusel tootjalt täpsemat koostise ja kvaliteedikontrolli infot.

• Ära võrdle värske liha protsenti kuivatatud jahuga, arvestamata veesisaldust.

• Vaata koera tervikuna: lihasmass, kehakonditsioon, seedimine ja vajadusel veterinaarsed näitajad aitavad hinnata sobivust, kuid ei asenda koostise analüüsi.

Kokkuvõtteks

Proteiin ei ole pelgalt number pakil ja loomne päritolu ei ole veel täielik kvaliteeditõend. Lihaskude, organid, kollageen ja keratiin annavad väga erineva aminohappelise ja toitumusliku pildi. Kõrvalsaadus võib olla väärtuslik; mõni kallilt kõlav koostisosa aga ei pruugi kogu retsepti parandada.

Mina soovin, et loomaomanikul oleks rohkem infot ja vähem vajadust usaldada ainult pakendi esikülge. Sest oluline pole lihtsalt see, et toit sisaldab valku, vaid see, millist valku ta sisaldab ja kuidas organism saab seda kasutada.

Kasutatud allikad

[1] Evaluation of high-protein diets differing in protein source in healthy adult dogs (2023): https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10066725/ [2] Raw and rendered animal by-products as ingredients in dog diets (1997): https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9303468/ [3] Euroopa Komisjon, Animal by-products: https://food.ec.europa.eu/food-safety/animal-products_en [4] FEDIAF, Pet Food Labelling: A Guide for Customers: https://europeanpetfood.org/wp-content/uploads/2022/02/fediaf_Pet_Food_Labeling_4_1.pdf [5] FEDIAF, Animal Proteins: https://europeanpetfood.org/pet-food-facts/fact-sheets/nutrition/animal proteins/ [6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32009R1069 [7] Judy Morgan, Choosing the Right Pet Food: https://drjudymorgan.com/blogs/blog/choosing-the-right pet-food [8] Peter Dobias, Finances behind the processed pet food industry: https://peterdobias.com/blogs/blog/finances-behind-the-processed-pet-food-industry [9] FEDIAF, Home Made Diets: https://europeanpetfood.org/pet-food-facts/fact-sheets/nutrition/home made-diets/ [10] Judy Morgan, 20 Harmful Ingredients in Pet Food (integratiivne seisukoht): https://drjudymorgan.com/blogs/blog/20 harmful-ingredients-in-pet-food [11] Peter Dobias, 5 Things You Need to Know About Bone Feeding and Dogs (integratiivne seisukoht): https://peterdobias.com/blogs/blog/bone-meal-for-dogs [12] USA FDA, Pentobarbital Contamination in Canned Dog Food (2018): https://www.fda.gov/animal-veterinary/outbreaks-and-advisories/fda-alerts-pet-owners-about-potential-pentobarbital contamination-canned-dog-food-manufactured-jm [13] USDA APHIS, EU Processed Pet Food Other than Canned, Chapter 3(B): https://www.aphis.usda.gov/animal-product export/export-animal-products-european-union/european-union-processed-pet-food-other [14] Euroopa Komisjon, Imports (entry) into the Union: https://food.ec.europa.eu/food-safety/animal-products/imports entry-union-including-transits_en [15] Määrus (EL) 2017/625, artikkel 54 (piirikontrolli sagedus): https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2017/625/oj/est [16] Määrus (EÜ) nr 178/2002, artiklid 15, 17 ja 18 (söödaohutus, ettevõtja vastutus, jälgitavus): https://eur lex.europa.eu/eli/reg/2002/178/oj/est [17] Määrus (EL) nr 142/2011 (lemmikloomatoidu impordinõuded ja veterinaarsertifikaadid): https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2011/142/oj/est

🐾 FendaF usub teadlikesse valikutesse

Me ei arva, et üks toidutüüp sobiks kõigile. Jagame teadust, integratiivseid vaatenurki ja kogemusi, et saaksid hinnata oma koerale sobivaid valikuid. Tervisemure korral ei asenda see artikkel veterinaararsti nõu.