Miks koerte eluiga lüheneb?
Ma olen alati öelnud, et meie lemmikud elavad niigi lühikest elu, et me peaksime andma endast alati parima, et tagada neile võimalikult hea ning ilus elu. Mina isiklikult olen endale alati lubanud, et minu koerte heaolu on minust tähtsam. Kui ma näen, et minu koeral on valus ja ta piinleb, siis ma pean ma tegema otsuse, mis on parim tema jaoks (olenemata kui valus see mulle endale võib olla). Küll aga lugesin hiljuti Dr. Karen Shaw Beckeri analüüsi kahe uuringu kohta, mis puudutasid koerte eluiga ja nende tervist. Esimene uuring vaatas miks on populaarsete tõukoerte eluiga 10 aastaga oluliselt vähenenud. Teine uuring keskendus tõu- ja segavereliste koerte tervisele. Vastuse sai ka küsimus kas segaverelised koerad on paremini kaitstud geneetiliste haiguste eest või mitte. Toon allpool ära mõlema uuringu lühiülevaate.
Koerte eluiga ja miks see lüheneb?
Suurbritannias viidi 2014. aastal läbi uuring, mis näitab, et võrreldes aastaga 2004 on koerte eluiga märgatavalt lühenenud. Bullterjerite puhul lausa 3 aastat! Kui võtta arvesse seda kui vähe meie lemmikud elavad, siis see 3 aastat eluea lühenemist on väga hirmutav. Tegelikult on see ju samamoodi ka teiste tõugude puhul. Kui veel aastakümneid tagasi oli saksa lambakoerte puhul tavapärane 15 aastat, siis täna on keskmine 10-12 aastat ning 15 aastat on pigem erand.
2014. aastal läbi viidud Pedigree tõugude terviseuuring on suurim läbi viidud uuring – küsitlus saadeti 385 tuhandele omanikule, kellel on 215 tõugu. Vastused saadi 191 koeratõu kohta, sisaldades vastuseid 43 tuhande elus ja üle 5 600 surnud koera kohta.
Uuringu tulemused:
- üle 65% koertest olid haigustest väidetavalt vabad (dr. Becker küll ütleb, et ilmselt ei pruukinud omanikud lihtsalt haigustest teadlikud olla);
- kõige rohkem esines koertel lipoome ehk healoomulisi rasvkasvajaid, nahatsüste, allergilisi nahaprobleeme, artriiti ja kõrvapõletikke;
- kõige tüüpilisemad surmapõhjused olid vanus, kasvajad, teadmata põhjused, südame ja neeru ülesütlemised.
Uuring leidis muuhulgas, et pedigree andmebaasi tõugude keskmine eluiga Suurbritannias on 10 aastat. Suurbritannia Kennel Klubi 2004. aasta raporti kohaselt oli see 11 aastat ja 3 kuud. Seega lühenes eluiga 10 aastaga 11%! Kui aastal 2004 surid vanusesse 17,8% koertest, siis 2014 aastal oli see number kukkunud 13,8% peale!
Dr. Pete Wedderturn ütleb, et on veider, et ajal, kus meie toitumine ka meditsiin paranevad, elavad meie koerad lühemat elu.
Jemima Harrison ütleb, et tegelikult ei ole see üllatav – eriti kui me lisame tavapärased keskkonna stressorid ja toksiinid.
Kas segaverelised koerad on tervemad?
On üsna levinud arvamus, et segaverelised koerad on tervemad. Üheks põhjuseks on see, et kui kokku segatakse 2 või rohkem tõugu, on väiksem risk, et koer pärib tõule omased haigused.
Siiski, nii veterinaarid kui üks uuring ütleb, et segaverelised koerad ei ole tegelikult tervemad. 5 aasta pikkune uuring, mis viidi läbi California Ülikoolis näitas, et segaverelistel tõugudel ei ole geneetiliste haiguste ees eelist.
Ülikooli teadlased vaatasid läbi 90 000 puhtatõulise ja segaverelise koera andmed, kes olid olnud Ülikooli haigla patsiendid vahemikus 1995-2010. Uuringusse lisati ka “disainer tõud” (labradoodle jne), kuna eeldati, et ristpaaritamine vähendab või lausa elimineerib geneetilised vead nagu näiteks kilpnäärme alatalitlus, epilepsia, puusa düsplaasia ja vähk.
Tulemused – 27 524 koeral oli vähemalt 1 geneetiline haigus 24-st, sealhulgas eri tüüpi kasvajad, südamehaigus, endokriinsüsteemi talitlushäire, ortopeedilised probleemid, allergiad, puhitus, katarakt, epilepsia ja maksahaigused.
Uuringu kohaselt esines 13 geneetilist haigust 24-st nii puhtatõulistel kui segaverelistel koertel. Mõned neist olid nt puusa düsplaasia, Addisoni tõbi, kasvajad ja põlvekedra nihestus. Puhtatõulistel isenditel leiti tihedamini laienenud kardiomüopaatiat, küünarliigese düsplaasiat, katarakti ning kilpnäärme alatalitlust. Segavereliste koerte puhul oli üks haigus rohkem esinev – kraniaalse ristatisideme rebend.
Uurijad leidsid, et geneetiliste haiguste esinemine sõltub spetsiifilisest olukorrast. Lisaks ütleb uuring, et samast sugupuust pärit koertel on suurem eeldus kindlatele pärilikele haigustele. Neli tõugu viiest, kes kannatavad puusadüsplaasia käes, olid berni alpi karjakoerad, Newfoundlandi koer, mastifid ja rotveilerid. Kõik need tõud on sisuliselt pärit mastifi sugupuust. Uurijad ütlesid, et see viitab sellele, et need tõud jagavad küünarliigese düsplaasia geenimutatsioone ning seda tänu oma esivanematele.
Kokkuvõtteks
Tegelikult on koerte eluea lühenemine päris hirmutav. Kui me samamoodi jätkame ning iga 10 aastaga väheneb meie lemmikute eluiga 11%, siis varsti meil polegi enam nendest rõõmu. Tegelikult tasub meeles pidada, et meie enda valikud ja otsused mõjutavad otseselt meie lemmikute tervist. See, mida me neile süüa anname ning kui palju me nendega liigume, on otseses seoses nende tervise ja tõenäoliselt ka eluea pikkusega. Seega meil kõigil on võimalus seda mõjutada. Jah, keegi küll ei tea kui palju, aga mõjutada on võimalik. Minu enda jaoks on sisuliselt kasvõi 1 koerale juurde antud päev neid valikuid igati väärt.
Kindlasti tasub meeles pidada, et haiguseid esineb nii tõupuhastel kui ka segaverelistel koertel. Puhtatõulistel tunduvad haigused pärinevat geenimutatsioonidest, mis on levinud üle kogu koerte populatsiooni. Nendeks on puusadüsplaasia, kasvajad ja kardiomüopaatia.
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar