Tüümian ja koera pärmseen: mida tümool tegelikult tõestab?

Lugemisaeg: umbes 5 min

Rääkisin mõni aeg tagasi ühe kliendiga sellest, kui kergesti unustame vanavanemate teadmised ravimtaimedest. Olen ise samuti huvitatud sellest, mida tavalised maitsetaimed lisaks aroomile sisaldavad. Üks selline taim on tüümian, mille üheks tuntumaks ühendiks on tümool. Aga kui keegi ütleb, et tümool pidurdab pärmseent, tekib mul kohe järgmine küsimus: kus ja millisel kujul? Seda vahet on eriti tähtis teha siis, kui räägime koera kõrvast. Olen Ossuga pärast ujumist tekkinud kõrvapõletikku kogenud ning mäletan hästi, kui väga soovisin vältida tarbetut süsteemset antibiootikumikuuri. Tol korral aitasid kohaliku toimega kõrvatilgad. See ei tähenda, et kõrvaprobleemi oleks saanud ravida lihtsalt köögikapist võetud ürdiga.

Mis on Malassezia ja miks see mõnikord vohama hakkab?

Malassezia pachydermatis on pärmseen, mida võib leiduda ka terve koera nahal ja kõrvades. Kui naha kaitsebarjäär või kõrva keskkond muutub, võib see hakata vohama ning tekitada sügelust, punetust, lõhna ja põletikku. Probleem on seega sageli enamas kui pärmseen ise. Üheks soodustavaks teguriks võivad olla allergiad, liigne niiskus, kõrvakanali anatoomia või muu nahahaigus. Kui kõrvapõletik kordub, küsiksin kõigepealt, miks keskkond pärmseenele soodsaks muutub. Ainult mikroobi mahasurumisest võib jääda väheks, kui algpõhjus püsib. See on integratiivse lähenemise tugev osa, kuid põhjuse otsimine ei tohi asendada väliskõrvast võetud proovimaterjali hindamist ega vajadusel veterinaarset ravi.

Mida 2019. aasta tüümiani ja tümooli uuring näitas?

Ajakirjas Veterinary Dermatology avaldatud 2019. aasta katses uuriti tüümiani- ja puneõli ning nende ühendeid tümooli ja karvakrooli. Kasutati 100 bakteriaalset või seenelist isolaati, mis olid pärit kõrvapõletikuga koertelt. Nende hulgas oli 20 Malassezia pachydermatis’e isolaati. Katsematerjaliga töötati laboris ja mitme aine puhul nähti mikroobide kasvu pidurdavat või neid hävitavat toimet. See on päris uuring ja päris bioloogiline signaal. Kuid see ei olnud katse, kus koertele pandi tüümiani toidu sisse või tilgutati tüümianiõli kõrva ning mõõdeti paranemist. Uurijate enda järeldus oli, et aineid tasub uurida edasi elusloomadel. Laboris mikroobi mõjutav kontsentratsioon ei ole automaatselt ohutu koera nahale või kõrva sisemusse. Seetõttu ei ütleks ma, et tüümian ravib koeral tõendatult pärmseent, aga ma ei ütleks ka, et taimedes pole midagi uurimisväärset. Mõlemad väited oleksid tugevamad kui andmed.

Kas tüümiani võib panna toidu sisse?

Tavalist värsket või kuivatatud kulinaarset tüümiani võib tervele koerale pakkuda väikese maitselisandina, kui tal pole teadaolevat sobimatust. Näiteks võib mõni leheke minna koduse puljongi sisse, kui puljong ei sisalda sibulat, liigset soola ega muid koerale sobimatuid lisandeid. See on toidu maitsestamine, mitte pärmseene raviannus. Dr Karen Shaw Becker on kirjutanud tüümiani võimalikest antimikroobsetest omadustest ning toonud esile tümooli. Integratiivne praktiline soovitus uurida menüü terviklikkust võib olla mõistlik, kuid puudub usaldusväärne kliiniline tõendus, et tüümiani söömine raviks Malasseziast põhjustatud kõrvapõletikku. Sama piir kehtib küüslaugu, õunaäädika ja kookosõli kohta: nende kohta käivad labori- või anekdootlikud väited ei asenda haige kõrva diagnoosi.

Miks on eeterlik õli hoopis teine küsimus?

Tüümiani eeterlik õli on väga kontsentreeritud segu, mitte sama mis mõni ürdileht toidus. Õli sattumine nahale, suhu või kõrva võib põhjustada ärritust või mürgistust. Ma ei soovitaks seda koera kõrva valada ega lahjendada

kodus juhusliku arvu tilkade kaupa. Ka katkise trummikilega kõrva korral võivad mõned vedelikud teha suurt kahju. Looduslik ei võrdu ohutu. Kui tahame taimset ühendit päriselt ravimiks taandada, tuleb kontrollida annust, preparaadi vormi, koerale sobivat manustamist ja kliinilist toimet. See on sama standard, mida peaksime nõudma igalt uuelt raviaine kandidaadilt.

Mida teha korduva kõrvapõletikuga?

Esimene samm on vaadata kõrva ja võimalusel teha tsütoloogia, et eristada pärmseent, baktereid või nende kooslust. Ravi valitakse leiu ja kõrva seisundi järgi. Mercki veterinaarkäsiraamat kirjeldab Malasseziast põhjustatud kõrvapõletiku puhul mitut kohalikku seenevastast preparaati. Antibiootikumi ei ole vaja kasutada pelgalt sellepärast, et kõrv sügeleb, kuid bakteriaalse infektsiooni korral võib antibakteriaalne ravi olla põhjendatud. Kumbki äärmus, „alati antibiootikum” või „antibiootikum alles siis, kui kõik muu on läbi proovitud”, ei ole hea raviplaan. Ossu lugu õpetas mulle, et oluline on mõista, mida konkreetne kõrv tegelikult vajab. Aga kui kõrv valutab, koer kallutab pead või sümptomid süvenevad, siis ei ootaks ma ühegi loodusliku vahendi toimimist.

FendaF-i praktiline kontroll. Pane tähele kõrvade lõhna, punetust ja kordumist; lase vajadusel teha tsütoloogia; küsi, milline algpõhjus soodustab pärmseent; erista kulinaarne tüümian kontsentreeritud eeterlikust õlist; ära pane eeterlikku õli ega koduseid segusid koera kõrva; tugeva valu ja pea kallutamise korral pöördu kiiresti veterinaari poole.

Kokkuvõtteks

Mulle meeldib mõte, et vanadel ravimtaimedel võib olla veel uurimata kasutusvõimalusi. Tümool on selle kohta hea näide: laboris on nähtud mõju ka koertelt pärinevale Malassezia’le. Kuid laboris leitud toime ja päriselt paranev koer on kaks erinevat küsimust. Neid ei pea vastandama, küll aga tuleb neid ausalt lahus hoida.

Allikad

• Sim jt (2019). Antimicrobial activity of thyme oil, oregano oil, thymol and carvacrol. Veterinary Dermatology. Ava allikas
• Merck Veterinary Manual. Topical Antifungal Agents for Use in Animals. Ava allikas
• VCA. Essential Oil and Liquid Potpourri Poisoning in Dogs. Ava allikas
• Becker. Can You Feed Thyme to Your Pets? (2023). Ava allikas