Võilill koerale: kasulik taim, aga milleks ja kui palju?

Lugemisaeg: umbes 6 min

Võilill on üks kummaline taim. Murus peame teda umbrohuks, kuid meie vanavanemate jaoks oli ta tuttav toidu- ja ravimtaim. Ka mina olen võilillest kirjutanud varem Dogs Naturally Magazine’i käsitluse põhjal ning see teema väärib uut pilku. Mitte sellepärast, et võilill oleks ühtäkki väärtusetu, vaid sellepärast, et vahepeal tuleb küsida: mida me taimelt päriselt ootame ja millise kasutusviisi kohta on üldse andmeid?

Võilill ehk Taraxacum officinale pakub mitut täiesti erinevat kasutusvõimalust. Noori lehti ja õisi saab väikestes kogustes kasutada toidu lisandina, juurt on traditsioonilises taimeravis kasutatud seedimise ja söögiisu toetamiseks ning lehtedele on omistatud uriinieritust soodustavat toimet. Need ei ole aga üks ja sama asi. Ka värske leht, kuivatatud juur ja kontsentreeritud tinktuur ei ole samasuguse tugevuse ega ohutusprofiiliga.

Mida lehed, õied ja juur sisaldavad?

Võilille lehed sisaldavad kaaliumi ning mitut vitamiini ja taimset ühendit; õitest on leitud polüfenoole ja muid antioksüdantsete omadustega aineid. Juures leidub muu hulgas inuliini, mis võib olla osa soolestikubakteritele kättesaadavast kiudainefraktsioonist. See kõlab hästi, kuid toitainete olemasolu taimes ei ütle veel, kui palju neist koer tavapärase väikese portsjoniga saab või kuidas tema organism neid kasutab.

Vahel kirjeldatakse võilille peaaegu täiusliku multivitamiinina või väidetakse, et iga koer peab seda sööma. Sellist järeldust pole põhjust teha. Mõni puhas võililleleht võib olla toidule huvitav lisand, kuid ta ei asenda tasakaalustatud täistoitu. Samuti ei saa ühe taime antioksüdantide põhjal väita, et see hoiab koeral ära vähki, südamehaigust või dementsust. Laboris näidatud antioksüdantne aktiivsus ei ole sama mis koerte kliinilise haiguse ennetamine.

Meil näiteks Faddy sõi väiksena ise vabatahtlikult murust välja nokitud võililli ja ega ma teda ei keelanud ka. Samas ei kuulu täna võilill automaatselt Faddy ja Oscari igapäevasele toidulauale.

Seedimine: miks räägitakse mõrudest taimedest?

Võilillejuurt on Euroopa traditsioonilises taimeravis kasutatud söögiisu ja kergete seedevaevuste puhul. Mõrud taimühendid võivad mõjutada maitse- ja seedeprotsessidega seotud reaktsioone. See on mõistlik mehhanistlik lähtekoht ning aitab mõista, miks võilill on vanades ravimtaimeraamatutes nii sage külaline.

Kuid koertega tehtud korralikke kliinilisi uuringuid, mis kinnitaksid näiteks võilillejuure tee mõju kroonilisele kõhulahtisusele või põletikulisele soolehaigusele, napib. Samuti ei tohi inuliini olemasolust järeldada, et iga koera seedimine saab taime lisamisest paremaks. Mõnele koerale võib võõras kiud või mõru taim hoopis gaase või pehmet väljaheidet tekitada. Seepärast on mõistlik alustada väikesest, mitte teha ühe päeva jooksul mitut suurt muudatust.

Kas võilill on looduslik diureetikum?

See on võilille üks vanemaid kasutusviise ning siin on oluline eristada traditsiooni ja kliinilist tõendust. Euroopa Ravimiameti ravimtaimehinnang kirjeldab võilillelehe traditsioonilist kasutust uriinierituse suurendamiseks. Väikeses 2009. aasta inimuuringus osales 17 inimest; ühe päeva jooksul täheldati pärast leheekstrakti manustamist mõningaid uriinieritusega seotud muutusi. See on huvitav varajane signaal, mitte tõend sellest, et võilill raviks koeral südamepuudulikkusest, neeruhaigusest või muudest haigustest tingitud vedelikupeetust.

Varasemas artiklis oli võilillelehte kirjeldatud ka kui võimalikku kaaliumit säästvat alternatiivi ravimitele. Siin tuleb olla eriti täpne. Võilille kaaliumisisaldus ei tee temast kontrollitavat asendust veterinaarsele diureetikumile. Vedelikupeetuse korral võivad nii liiga suur kui ka liiga väike diureetiline toime, vedelikupuudus ja elektrolüütide muutused olla ohtlikud. Südame-, neeru- või maksahaige koer, kes saab näiteks furosemiidi, spironolaktooni või muid ravimeid, ei ole sobiv kandidaat iseseisvaks koduseks „loodusliku diureetikumi” katsetuseks.

See ei tähenda, et traditsiooniline taimne praktika oleks mõttetu. See tähendab, et tavaline söödav leht ja ravieesmärgil kontsentreeritud ekstrakt tuleb hoida eri riiulitel.

Aga põletiku, mikroobide ja veresuhkru kohta käivad väited?

Võilillest on eraldatud taimseid ühendeid, millel on labori- või loomkatsetes täheldatud põletikumarkeritega seotud, antioksüdantseid või antimikroobseid omadusi. Neid uurimissuundi tasub teada, kuid need ei tõenda, et võilille tee raviks koera infektsiooni või et taime lisamine toidule vähendaks kliinilist liigesevalu. Eriti suure ettevaatusega tuleb suhtuda väitesse, et võilill võiks ravida diabeeti. Koerte diabeedi korral on vajalik veterinaarne hindamine, toitumise ja insuliinravi planeerimine ning veresuhkru jälgimine; ükski siin viidatud taimne uuring ei anna alust neid asendada.

Ka vana soovitus pesta võililleteega haava ei ole sama mis tõendatud antimikroobne haavaravi. Kui tegemist on pindmise kriimustusega, on esmalt tähtis haav puhta vedelikuga puhastada ja jälgida. Sügav, hammustatud või põletikuline haav vajab veterinaari abi, mitte katsetamist taimsete leotistega. Taimetee võib sisaldada osakesi ja mikroobe ega ole steriilne haavalahus.

Kui soovin anda võilille lihtsalt toiduna

Kui koer on terve, ei saa eridieeti ja tal puudub taime suhtes teadaolev reaktsioon, võib puhtast kasvukohast pärit noort võilillelehte või õit käsitleda väikese toidulisandina. See ei ole ravikuur. Lõika taim peeneks või püreesta koos vähese veega, sega näiteks väikese kogusena tavatoidu sisse ja vaata, kuidas koer reageerib. Väikese koera puhul on üks-kaks noort lehekest palju mõistlikum esimene katse kui kange teekruus või supilusikatäis pulbrit.

Kõige olulisem on korjamiskoht. Ära kasuta teedeäärseid, autode heitgaaside või pritsitud muru lähedal kasvanud taimi. Veendu taimeliigis: kollane õis üksi ei ole piisav tunnus. Lehed on kevadel tavaliselt õrnemad ja vähem kibedad; õisi saab korjata õitsemise ajal. Väikese varu võib pärast hoolikat puhastamist külmutada või õhukese kihina kuivatada. Juurt korjatakse traditsiooniliselt hilissügisel, kuid juure kogumine ja töötlemine ei ole koera tavamenüü jaoks vajalik.

Vartest väljuv valkjas piimmahl võib tundlikku magu ärritada, seetõttu ei pea varsi koerale pakkuma. Ka õite ja lehtede puhul on mõistlik kogus väike. Kui koer ei taha võilille maitsta, ei pea teda veenma: selle taime söömine ei ole tervisenõue.

Mida teha vanade annustamissoovitustega?

Vanades ravimtaimeartiklites on toodud suured grammi- ja teekogused, näiteks kuivatatud ürdi teelusikad kehakaalu järgi või tugev tõmmis mitu korda päevas. Need ei ole koerte jaoks hästi kontrollitud kliinilised annused. Taimse materjali tugevus sõltub korjeajast, taimeosast, kuivatusest ja valmistamisviisist, mistõttu ei saa ühest retseptist teha universaalset meditsiinilist soovitust. Eriti kontsentreeritud juurepreparaadi või tinktuuri puhul on ohutum arutada konkreetset toodet ja selle eesmärki looma raviplaani tundva veterinaariga.

Võilill kuulub korvõieliste sugukonda ning tundlikul loomal võivad taimed põhjustada ülitundlikkusreaktsiooni. Ka seedetrakti häired on võimalikud. Kui koeral on sapiteede probleem, neerufunktsiooni häire või tal on vaja piirata kaaliumi- või vedelikukoormust, muutub riskihinnang veel olulisemaks. Need on põhjused, miks „looduslik” ei võrdu automaatselt „sobib piiramatult”.

Võilill ei pea olema imetaim, et olla huvitav

Võilille väärtus on minu jaoks selles, et üks tavaline kevadine taim paneb märkama midagi, mis muidu jääb jalge alla. Ta võib anda menüüsse väikest vaheldust ja avada huvitava vestluse taimede traditsioonilisest kasutusest. Aga väide, et kõik koerad peaksid võilille sööma, on samm kaugemale, kui tõendid lubavad. Veel suurem samm oleks soovitada seda ravimina tõsiste haiguste korral. Võilill võib jääda meie teadmiste ja toidulaua juurde ilma, et temalt nõutaks rohkem, kui ta tegelikult tõestanud on.

Loe lisaks: Kuidas koera toitu mõistlikult vahetada?

Kasutatud allikad

• European Medicines Agency (2022). European Union herbal monograph on Taraxacum officinale, radix

• European Medicines Agency (2011). Assessment report on Taraxacum officinale, folium

• Clare BA, Conroy RS, Spelman K (2009). The Diuretic Effect in Human Subjects of an Extract of Taraxacum officinale Folium over a Single Day. Journal of Alternative and Complementary Medicine

• European Medicines Agency. Taraxaci officinalis radix: herbal medicinal product overview