Tasuta transport pakiautomaati alates 35 eur

Miks toidu kvaliteet rolli mängib?

toidu kvaliteet

Miks toidu kvaliteet rolli mängib?

Need, kes on meiega juba pikalt koos olnud, need teavad millise kirega ma suhtun meie lemmikute toitu ja tervisesse. Mulle tohutult meeldib ütlus, et meie lemmikud on need, keda nad söövad ning mida nemad omakorda söövad. Ehk kanal ja kanal on vahe, olenevalt mida nad söönud on ja kuidas kasvanud. Samamoodi on vahe ka nt veisel, seal ja lambal. Seega toidu kvaliteet on vähemalt minu jaoks ülioluline. Muuhulgas keeldun mina andmast oma koertele toitu, mida ma ise ei julgeks proovida.

Söödav vs mittesöödav toit

Kuigi ametlikult ei tunnistata lemmikloomatoidu puhul definitsiooni “inimtoidu kvaliteediga tooraine”, on see levinud seetõttu, et ametliku definitsiooni kohaselt jaotatakse toidud “söödavateks” ja “mittesöödavateks”. Söödavad toidud on need, mida inimesed tohivad süüa ning mittesöödavad on need toidud, mida tohivad süüa loomad. Tegelikkuses oleks ilmselt hoopis lihtsam kui seadusest tuleneks nõue panna toidule märge kas toidu valmistamisel on kasutatud “söödavat” või “mittesöödavat” toorainet. Kas Sina oleksid valmis ostma toitu, millel oleks märge “valmistatud mittesöödavast toorainest”? Ma kahtlustan, et nii mõnedki vahetaks üsna kiirelt toidu “söödavast” toorainest valmistatud toidu vastu.

Söödav on standard, inimtoidu kvaliteet ei ole. Siiski, toidu puhul, mida peetakse inimestele söödavaks, peavad kõik koostisained olema inimestele söödavad ning toode peab olema toodetud, pakendatud ja säilitatud vastavalt nõuetele. Kui need nõuded on täidetud lemmikloomatoidu puhul, siis võib väita, et toit on inimtoidu kvaliteediga. Kui neid nõudeid aga ei ole täidetud, siis on tegemist valeväitega. Nõuete täitmise kindluse annab nt FSSC 22000 standard, sest seal esitatakse toidule tavapärastest nõudmistest veel kõrgemad nõudmised. Isegi enamustel inimtoidu valmistajatel puudub see sertifikaat, kuna selle saamine on paras peavalu.

Söödavaid toite käideldakse, töödeldakse, transporditakse ja ladustatakse vastavalt eeskirjadele, mis on spetsiaalselt välja töötatud nii, et tooted oleksid nii toitvad kui ka ohutud. Seevastu mittesöödavad toiduained sisenevad eraldi tarnevoogu, millel on selgelt leebemad reeglid toitainete väärtuse säilitamise ja mikroobse saastumise vältimise osas käitlemise ja transpordi ajal.

  • Söödav = väga reguleeritud; ohutu tarbida toiduna; satub reeglina supermarketisse.
  • Mittesöödav = vähem intensiivselt reguleeritud; ei peeta inimestele toiduna tarbimiseks ohutuks; satub lemmikloomatoidu hulka.

Nagu ma olen ka varem maininud, siis mittesöödav tooraine võib sisaldada ka surevate ja haigete loomade osasid. Sisuliselt võib söödavat toorainet süüa toorelt või siis töödelda kergelt, kui mittesöödavat on vaja töödelda potentsiaalsete patogeenide tõttu oluliselt rohkem. Mida rohkem toorainet aga töödeldakse, seda vähem jääb sinna alles kasulikku.

Kas kõrgem toidu kvaliteet garanteerib õiged toitained?

Isegi, kui toidu puhul öeldakse, et see on valmistatud inimtoidu kvaliteediga toorainest, ei tähenda see automaatselt, et selles on olemas kõik vajalikud toitained. Samuti ei tähenda see seda, et tooraine ei ole GMO. Seda tuleb endiselt paki pealt uurida ning seda eelkõige just toitainete poolest. Küll aga on ka siin erisusi, mida tuleb teada – nt kui toit sisaldab rohelisi merekarpe, siis ei ole suure tõenäosusega lisaainete all loetletud glükosamiini ja kondroitiini. Ehk lisaainete all on toodud välja ainult need, mis on täiendavalt toidule lisatud.

Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et looduslik tooraine (ka vitamiin ja mineraal) on alati parem kui sünteetiline, sest keha suudab looduslikku paremini omastada.

Miks kasutatakse kehvemat toorainet?

Tänane lemmikloomatoidu turg on minu arvates üleküllastunud. Me saame pidevalt pakkumisi erinevatelt uutelt toidu tootjatelt, kes reklaamivad oma toitu küll loodusliku ja küll parimana. Kui ma hakkan analüüsima aga koostist, siis selgub, et on tehtud järeleandmisi nii tooraine kvaliteedi kui ka loodusliku osas. Üks tootja nt vastas minu kommentaarile mitte loodusliku osas lihtsalt, et kahju kui teile ei sobi.

Kehvemat toorainet kasutatakse reeglina siiski kasumi pärast. Mida kehvem on tooraine, seda odavamalt saab seda kätte. Ja paratamatult me tarbijatena mõjutame seda millised tooted meie poodidesse müügile jõuavad ja sinna jäävad. Mida odavamat toitu me osta tahame, seda odavamat toitu toodetakse ning seda ei tehta mitte kasumi arvelt, vaid tooraine kvaliteedi arvelt.

Teeme väikese arvutuse – 18 kilo toitu mis maksab nt 90 eurot, tähendab müüja jaoks tegelikult kõigest 75 eurot (sest 15 eurot maksab müüja riigile käibemaksuna ära). Kui see 75 eurot jagada 18 kiloga, tähendab see, et 1 kilo hind on ca 4,2 eurot. Ja nüüd mõtle, et selles hinnas sisalduvad kõik tootmise, transpordi-, pakendamise jm üldkulud. Lisaks arvesta, et 1 kilo liha/subproduktide kuivatamisel jääb järgi kõigest 250-350 grammi liha/subprodukte. Ja nüüd mine vaata mis hinnaga on võimalik liha/subprodukte osta. Erinevalt enamuste arvamusest ei ole lemmikloomatoidu tootmine tohutu suure marginaaliga äri, eriti kui kasutatakse kvaliteetset toorainet.

Palju räägitakse ka koostisest ning reeglina öeldakse, et ära osta toitu, kus liha ei ole esimesel kohal. Ma toon veidi teise aspekti veel juurde – olen näinud koostiseid, kus liha on küll esimesel kohal, kuid järgmised 3-4 on süsivesikud (riis, kaer, nisu või mais) ehk kokkuvõttes on süsivesikute osakaal oluliselt suurem kui proteiini sisaldus. Ja kuigi ma olen printsiibis nõus, et esimesel kohal peaks reeglina olema loomne proteiin, siis ma soovitan siiski lugeda läbi kogu koostise, et aru saada kui palju on seal tegelikult loomset proteiini ja kui palju taimset proteiini.

Potentsiaalsed terviseprobleemid, mis võivad kaasneda kehva dieediga

Mina olen kahjuks kogenud omal nahal kahe koeraga suuri terviseprobleeme, mis on suure tõenäosusega olnud tingitud toidust. Kui Bemmu puhul ma seda veel ei julgenud väita, siis Oscari puhul ma näen kui erinev on tema tervis sõltuvalt sellest mida ta sööb. Kaks aastat tagasi käisin ma Oscariga kliinikus mitmeid kordi aastas, küll nahaprobleemide kui ka kehva pigmendi tõttu. Arvete summad olid oluliselt suuremad kui toidust tulenev hinnavahe. Peale seda, kui Oscar sööb ainult Winner Plus toitu, oleme me temaga kliinikus käinud sisuliselt ainult vaktsineerimas. Toidu kvaliteet päriselt mängib rolli!

Muuhulgas on erinevad allikad toonud välja järgnevad potentsiaalsed terviseprobleemid, mida võib mõjutada kehv dieet:

  • naha tervis – siia alla muuhulgas kuulub see kas sinu koera nahk ja karv haiseb või mitte. Kui Sa pead oma koera üsna tihti pesema, et “halvast” lõhnast vabaneda, siis vaata üle tema dieet. Mina nt ei ole pidanud ühtegi koera pesema seetõttu, et nende nahk haiseb.
  • liigeste tervis – eriti oluline kasvuperioodil. Kui su lemmik (koer või kass) ei saa dieedist kätte kõiki vajalikke mineraale ja vitamiine, võivad tekkida erinevad liigeseprobleemid. Seega koertel kuni 2 aasta vanuseks saamiseni ning kassidel reeglina kuni 1 aasta vanuseks saamiseni (main coonidel kauem), on eriti oluline toidu preemium kvaliteet.
  • seedetrakti tervis – jälgi kui palju ja mis sinu koerast välja tuleb. Fakt on see, et kõik mis sisse läheb, peab välja tulema. Küll aga kui välja tulev kogus on suurem kui sisse söödav, tähendab see seda, et ta ei omista toidust suurt miskit. Üldine reegel – mida kõrgem on toidu kvaliteet, seda paremini seeditavam see on. Seega vähem gaase ning kokkuvõttes ka vähem seedetrakti probleeme. Soolestiku probleemid võivad lõppeda ka haavandite ja neeruprobleemidega.

Väga kulukad terviseprobleemid

  • vähk – üks kõige kulukam ravi + emotsionaalne läbielamine. Olenevalt vähist väga agressiivne (lümfoomi puhul antakse max elueaks ilma ravita 4 nädalat, luuvähi puhul soovitatakse teha eutanaasia otsus esimesel võimalusel jne). Loomade puhul vähki ei ravita, vaid pikendatakse eluiga. Küll aga tasub arvestada väga suurte kuludega – minul läks 2016 aastal 19 nädalat keemiaravi maksma ca 3500 eurot.
  • ortopeedilised probleemid – lonkamised, suurte tõugude puhul käpa läbi vajumine (päka osa vajub laiali) jne.
  • hammaste tervis – see, mida su lemmik sööb, mõjutab kindlasti ka seda kuidas tema hingeõhk lõhnab ning kui terved on tema hambad. Mina ei ole kunagi oma koertel hambaid pesnud vaid lasen neil seda ise teha närides erinevaid maiuseid (nii karvaga kui ilma).
  • allergiad – mingil põhjusel arvatakse siiani, et on okei kui koer sööb terve elu ühte ja sama toitu. Tegelikkuses võib pikaaegne sama proteiini söömine kutsuda esile hoopis allergiaid, sest keha hakkab proteiinile vastu võitlema. Holistilised veterinaarid soovitavad vahetada proteiini (ka kuivtoidu puhul) vähemalt iga 3-4 kuu tagant.
  • nahaprobleemid – need on reeglina reaktsioon sisemistele probleemidele. Tee korda oma koera mikrobioom ning saad suure tõenäosusega lahti ka nahaprobleemidest. Hoiatan, et teekond on pikk ja keeruline!
  • kõrvapõletikud – viimasel ajal on selgunud, et kõik koerad ei talu kõrges kontsentratsioonis proteiini ning see võib väljenduda pärmseenes kõrvas. Kui vähendatakse loomse proteiini kogust, kaob reeglina ka pärmseene probleem. Toidu vahetusega võib algul minna olukord hullemaks ning alles siis paraneda!

Kokkuvõtteks

Hiljuti ütles mu väga hea sõber, et toidu kvaliteet ei mängi enne omaniku jaoks rolli kui meie koeraga päriselt midagi juhtub. Olgu selleks siis nahahädad, allergiad või hoopis midagi karmimat nagu vähk või neeru- või maksakahjustused, mida enam tagasi ei keera. Mina võitlen selle teemaga igapäevaselt tänu Oscarile, kelle puhul tegin ka väiksena valed valikud. Samas aitab tema kogemus mul aidata neid, kes tahavad pakkuda oma lemmikutele parimat, aga ei jõua ise detailidega ennast kurssi viia.

Kuigi odavam lemmikloomatoit võib tunduda hea lahendus, eriti praeguses majanduslikus olukorras, kus kõik hinnad tõusevad (nii ka lemmikloomatoitude hinnad), siis peaksid arvestama pikaajalise mõjuga. Odav toit võib teha kahju pikas perspektiivis ning võid tulevikus kulutada oluliselt rohkem veterinaarkulude peale kui hoidsid kokku raha toidu ostmisel.

 

 

Kasutatud allikad:

 

 

 

Jaga see postitus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.