Tasuta transport pakiautomaati alates 35 eur

Stress ja koer

stress

Stress ja koer

Mul on parasjagu käsil Eva Selhubi raamat “Stressijuhtimise käsiraamat” ning seetõttu mõtlesin, et uurin kas stress kimbutab ka meie lemmikuid ning kas me peame neid kuidagi omalt poolt aitama. Kindlasti nad ju stressi tunnevad aga küsimus on pigem selles kuidas nad sellega hakkama saavad ning kas nad oskavad ka stressi maandada. Või on hoopis meie ülesanne aidata neil stressi maandada?

Mis asi on stress?

Mulle väga meeldib mida Eva Selhub oma raamatus stressi kohta kirjutab. Stress on vorm, millega meie keha meiega räägib. Stress on põhjus miks me üldse enamus asju teeme – olgu see siis nt maratoni jooksmine või ametikõrgenduse taga ajamine. Muuhulgas on just stress see, mis paneb meid hommikul voodist välja tulema ning motiveerib pingutama, et toit oleks laual. Soov muutuste järele on ajendatud stressist.

Tuleb aga meeles pidada, et stress ei ole tingimata halb. Stress aitab meil elada, kohaneda ja ellu jääda, kuna stressi all mõistetakse mistahes katsumust kehas valitsevale stabiilsele keskkonnale (see võib olla nt lihtsalt ilmamuutus, saabuv tähtaeg, külmetus, unepuudus, nälg, väsimustunne või kohutavad uudised). Aju nimelt peab kõike stressiks, mis viib keha homeostaasist välja (katsumus kehas valitsevale stabiilsele keskkonnale) ning pole üldse tähtis kas see on füüsiline, psühholoogiline, emotsionaalne või isegi väljamõeldud. Kuni aju tajub, et meie tasakaaluseisund on häiritud, peab aju seda stressiks ning vallandub füsioloogiline stressireaktsioon, et probleem saaks lahendatud ning meie saaksime kohaneda ning tänu sellele ellu jääda.

Inimestel on erinevaid viise kuidas stressiga toime tulla. Osad võivad otsida tuge mõnelt sõbralt, mõnda võib-olla aitab rutiinne tegevus nagu näiteks koristamine, mõni võib tegeleda mõne füüsilise tegevusega ja mõni võib mediteerida. Aga koertel ju selliseid võimalusi ei ole – nad ei saa endale sobival ajal minna külla mõnele sõbrale või minna jalutama/jooksma ning veel vähem oskavad nad mediteerida :).

Kindlasti on oluline aru saada, et koertel tekib samamoodi stress nagu ka inimestel. Ning kui me saame aru kuidas stress meid emotsionaalselt mõjutab (mina nt ei talu üldse hästi stressi), võiksime kindlasti anda endast parima, et vähendada meie lemmikute stressi. Küsimus on aga selles, et kuidas aru saada kas mu lemmikul on stress? Nimelt on koerte ärevuse tunnused sageli raskesti ära tuntavad ning mõned stressiga seotud käitumisharjumused on väga sarnased tavapärasele käitumisele. Seega on minu enda soovitus õppida oma koera käitumist päriselt tundma! Näiteks Faddyl on stressiolukorras hästi selged märgid – minu najale üles hüppamine, vaevumärgatavalt värisemine, kõrvade taha ja peadligi suunamine, vigisemine (see on väga spetsiifilise tooniga) ning haigutamine. Ossu puhul ma veel ei ole päris aru saanud kuidas tema stressiolukorras käitub :).

10 võimalikku stressi indikaatorit koera puhul

Rütmiliselt ringi tammumine või raputamine.

Kindlasti oled sa märganud kuidas su koer kogu oma keha raputab (peale vanni) või siis rullivad ennast (Faddu nt armastab seda teha õues muru peal). Reeglina ei ole tegemist stressiolukorraga vaid see on koera jaoks lõbus ning täiesti normaalne tegevus. Küll aga kui see toimub nt peale veterinaari külastamist, võib tegemist olla stressi “maha raputamisega”. Osad koerad kipuvad stressiolukorras ka käima mööda sama rada – taaskord nt veterinaari juures, kus nad võivad liikuda pidevalt mööda sama trajektoori.

Vingumine või haukumine

Häälitsemine on koerte jaoks normaalne eneseväljendus, aga stressi korral võib see muutuda intensiivsemaks. Nimelt kartvad või pinges olevad koerad võivad sinu tähelepanu saamiseks või enda rahustamiseks vinguda või haukuda (jälgi hääletooni).

Haigutamine, ilastamine või limpsimine

Koerad väidetavalt haigutavad kui nad on väsinud või neil on igav, aga samuti ka siis, kui nad on stressis. Kusjuures mina väga seda väsimuse tõttu haigutamist ei ole näinud, sest minu kogemusel, kui koer on väsinud, siis ta keerab magama :). Igavuse tõttu võib aga koer haigutada küll. Stressiolukorras haigutamine on pikem ning intensiivsem kui muul põhjusel haigutamine. Ja seda ma olen ka Faddy puhul märganud – stressi tõttu haigutus on ma julgeks isegi öelda, et poole pikem kui tavaline haigutus. Muuhulgas võivad koerad ka ilastada (koerad, kes muidu ei ilasta) või siis ila kogus suureneb ning lisaks võivad ka limpsida rohkem kui tavapäraselt!

Muutused silmades ja kõrvades

Stressis koertel (nagu ka stressis inimestel) võivad pupillid laieneda ning nad võivad oma silmi kiirelt pilgutada. Nad võivad oma silmad teha väga suureks (rohkem valget hakkab paistma), muutes nende näoilme üllatunuks. Ning tavaliselt lõdvestunud või püstised kõrvad liigutatakse suunaga taha ning vastu pead.

Muutused kehahoiakus

Koerad reeglina jagavad oma kehakaalu võrdselt nelja käpa vahel. Kui aga terve koer (ilma ortopeediliste probleemideta) liigutab oma keharaskuse tagumistele käppadele või hakkab kükitama, võib tal olla stress. Kui stress on tingitud hirmust, siis võivad koerad panna ka saba jalge vahele või muutuda üsna jäigaks.

Karva ajamine

Stressiolukorras on koera karv üsna lahti. Tõmba näiteks koeral veterinaari juures üle selja ning saad koheselt aru, et karv on lahti, seda ka muuhulgas koertel, kes arsti juures käimist iseenesest ei karda. Mul on nt Faddyga täpselt nii – ta läheb väga hea meelega arsti juurde ning ta reaalselt ei karda sinna minna, aga no karv läheb täielikult lahti kohe kui me kliiniku uksest sisse astume. Sama võid märgata ka nt uue koerapargi külastamisel, kuigi välitingimustes või see olla vähem märgatav.

Hingeldamine

Koerad hingeldavad kui neil on kas palav, nad on erutatud või stressis. Seega, kui su koer hingeldab, kuigi ta ei ole just tulnud suvekuumuses jooksmast, võib tal olla stress.

Muutused kehafunktsioonides

Sarnaselt inimestele võivad närvilised koerad tunda ootamatut vajadust minna oma hädasid tegema. Nt kui su koer pissib üsna pea peale uue neljakäpalise sõbraga tutvumist, võib ta ühelt poolt küll märgistada oma territooriumit aga teisalt võib see olla ka reaktsioon pingele/stressile. Stressi ilmingud on ka näiteks toidust keeldumine ning soolestiku funktsiooni kaotus (koer ei tunne, et tal on vajadus minna õue hädasid tegema).

Olukorra vältimine

Ebamugavas või stressiolukorras võivad koerad “põgeneda” keskendudes millelegi muule. Nad võivad sellises olukorras keskenduda maa nuusutamisele, lakkuda oma suguelundeid või lihtsalt pea ära pöörata. Kui sinu koer väldib olukorda ehk suhtlemist kas teiste koerte või inimestega, ära sunni teda, vaid austa tema valikut.

Peitumine või põgenemine

Mõned pinges olevad koerad ronivad sõna otseses mõttes omanike taha peitu. Nad võivad isegi oma omanikke ninaga togida liikuma, et nemad ise saaksid edasi liikuda. Osade koerte jaoks võib põgenemistegevuseks aga olla hoopis kaevamine või ringiratast liikumine. Muuhulgas võivad koerad peituda ka puu või pargitud auto taha.

Kuidas aidata lemmikul stressiga toime tulla?

Nagu juba varem mainitud, siis koeral stressi tuvastamiseks pead sa õppima oma koera tavapärast käitumist tundma. Alles siis sa saad aru kas koer limpsib oma huuli, kuna ta on närviline või kuna ta tahab hoopis maiuseid.

Esimene soovitus stressi vähendamiseks on koera eemaldamine stressorist ehk võimalusel vii ta stressiolukorrast minema. Kindlasti ära lohuta teda, kuna see ainult kinnitab talle, et tema hirmud on õigustatud ning see võib vähendada tema enesekindlust veelgi. Kui sa tõesti tahad teda paituste, hellituste või maiustega “üle külvata”, siis pane ta seda välja teenima tehes mõnda rutiinset tegevust, kasvõi istumine. Rutiinsete käskude täitmine hajutab koera tähelepanu ning pakub normaalsuse tunnet. Pinges või mures oleva koera jaoks on uskumatult rahustav käsu peale kas istuda, lamada või kõrval kõndida.

Kui su koer on aga pidevalt stressis, siis tasub rääkida veterinaariga. Tasuks välistada, et su koera käitumisel ei ole meditsiinilisi põhjuseid!

Nagu ka inimeste puhul, on liikumine suurepärane stressi leevendaja. Füüsiline aktiivsus, nagu jalutamine või palli toomise mängimine, aitab nii sinul kui ka su koeral pingeid leevendada. Lisaks pakub see sinu lemmikule turvalist kohta kodus, kus ärevatest situatsioonidest põgeneda.

Ja lõpetame sama mõttega nagu alustasime – stress ei ole alati halb. Hirm on stressiga seotud emotsioon, mis hoiatab meid potentsiaalselt ohtlike situatsioonide eest. Seega võib stress olla ka meie kaitsja. Ükskõik mis juhul, on aga stress osa nii meie kui ka meie lemmikute igapäevaelust, seega me peaksime õppima kuidas sellega kõige paremini toime tulla.

Kasutatud allikad:

  • Eva Selhub “Stressijuhtimise käsiraamat”
  • https://vcahospitals.com/know-your-pet/signs-your-dog-is-stressed-and-how-to-relieve-it

Jaga see postitus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.