Part koeratoidus: millal on see hea valik ja mida allergia puhul silmas pidada?

Lugemisaeg: umbes 5 min

Part ei ole koeratoiduleti kõige tavalisem loomne valk ning just sellepärast tekitab ta sageli huvi, kui koer ei talu mõnda senist toitu. Mõnikord jäetakse part siiski juba ette kõrvale: kui kana ei sobi, kuidas siis teine lind sobida saaks? Päris elu on sellest lihtsast reeglist keerulisem. Koer võib reageerida konkreetsele valgule, mitte kõikidele tiivulistele korraga. Samas ei ole part ka mingi universaalne allergiavaba erand. Aga kuna part ei ole väga levinud allergeen, siis võib see paljudele koertele sobida.

Meie kodus algas pardiga tutvus üsna meeldivalt. Faddy ja Ossu võtsid pardiga toidu kohe omaks, samal ajal kui esimest lambatoitu vaadati alguses niisuguse pilguga, nagu oleksin ma kaussi kogemata midagi sobimatut pannud. Tänaseks söövad nad ka lammast hea meelega. See lugu ütleb palju maitse-eelistuse ja harjumise kohta, aga ei tõesta, et part maitseks kõigile koertele paremini.

Miks võib part olla allergiakahtlusega koerale huvitav?

Allergiat võib tekitada ka väga kvaliteetne proteiin. Küsimus ei ole selles, kas kana, veis või part on iseenesest hea või halb, vaid millisele valguallikale konkreetne koer reageerib ning mida ta on varem söönud. Kui pardiga pole varem kokku puututud, saab sellest mõnikord sobiv uudne valk kontrollitud välistusdieedis.

Muelleri, Olivry ja Prélaud 2016. aasta teaduskirjanduse ülevaates olid naha kaudu avalduvate toidureaktsioonidega koertel kõige sagedamini raporteeritud allergeeniallikad veis, piimatooted, kana ja nisu. See ei tõesta, et part oleks ohutu igale kanale reageerivale koerale. Uuritud koerad, varasemad söömisharjumused ja valkude provokatsioonitestid olid uuringutes erinevad. Sagedusnimekirja ei tohi segi ajada ühe konkreetse koera diagnoosiga.

Ka kana ja pardi vahel ei ole korrektne teha automaatset järeldust kummaski suunas. Erinevad valgud võivad anda erineva reaktsiooni, kuid ristreaktsioonid ja segatoidu muud koostisosad on võimalikud. Kui koeral on korduvad kõrva- või nahapõletikud, sügelus või seedehäired ning toiduallergia on tõsiselt kahtluse all, ei asenda lihtsalt pardimaitselise toidu ostmine diagnostilist dieedikatset.

Mida korralik välistusdieet tegelikult nõuab?

Toidureaktsiooni diagnoosimiseks kasutatakse kontrollitud dieeti ning sellele järgnevat proovilepanekut varasema toiduga. Merck Veterinary Manual toob nahasümptomite puhul välja tavaliselt 8 kuni 12 nädalat ja seedetrakti kaebuste korral lühema katseaja. Kestuse määrab loomaarst koera sümptomite ja ajaloo alusel. Kogu katse jooksul loevad ka maiused, närimised, maitsetatud ravimid ja pereliikmete antavad palad. Kasvõi üks vale suupiste võib tulemuse segaseks teha.

Valida saab hoolikalt koostatud uudse valguga dieedi või hüdrolüüsitud valgul põhineva veterinaardieedi. Pardi nimi pakendi esiküljel ei taga, et seal pole kana rasva, maksa, lihapulbrit või muid proteiine. Lisaks on mõnede tavatoitude puhul probleemiks tootmisliinide kaudu sattunud deklareerimata valgud. Seepärast on diagnoosimise ajal kontrollitav koostis ja stabiilne valmistamine olulisemad kui sõna „monoproteiin” turunduslik mulje.

Mida pardiliha toitainete poolest annab?

Pardiliha annab täisväärtuslikku valku, milles on koerale vajalikke aminohappeid, ning ka B-rühma vitamiine ja mineraalaineid, sealhulgas seleeni. Dr Karen Shaw Becker on juhtinud tähelepanu ka lihas looduslikult leiduvatele ühenditele, nagu karnosiin, kreatiin ja L-karnitiin. Need osalevad organismi ainevahetuses, kuid tõend sellest, et nende olemasolu pardilihas iseenesest parandaks koera sportlikku sooritust või raviks haigust, puudub. Koostise kirjeldus ei ole kliinilise ravitoime katse.

Parditüki tegelik rasva- ja energiakogus sõltub tugevalt sellest, kas kasutad nahaga liha, nahata rinnafileed, koiba või rupsi. Seepärast pole üksainus „pardi rasvaprotsent” praktiline toitumisnõuanne. Nahaga part võib olla väga energiarikas, samal ajal kui nahata lihas on rasva oluliselt vähem. Võrdle päris toote analüüsi ja kcal-näitajaid, eriti kui koeral on ülekaal või vajadus piirata rasva.

Ka omega-3-rasvhapete puhul tasub säilitada täpsus. Pardis võib neid leiduda, kuid see ei tee tavalisest pardilihast automaatselt kalaõli asendajat või kindla EPA ja DHA annuse allikat. Asjakohane on konkreetse toote rasvhappeanalüüs, mitte üksainus linnuliiki puudutav lubadus.

Pardimunad ja kodune parditoit

Dr Becker on soovitanud mitmekesise menüü osana ka pardimune. Need annavad valku ja mitmeid mikrotoitaineid ning võivad sobida tavalise täisväärtusliku toidu kõrvale. Muna on siiski arvestatav toidukogus, mitte kalorivaba „pikaealisuse snäkk”. Koerale andes arvesta muna suurust ja kogu päeva ratsiooni. Kuumtöötlemine vähendab toore munaga seotud mikrobioloogilisi riske, mida rõhutab ka AVMA.

Pardilihast saab teha koerale maitsva toidukorra, ent üksnes pardiliha ja köögiviljade segu ei ole pikaajaliselt täisväärtuslik retsept. Koeral on vajadus ka õiges vahekorras kaltsiumi, fosfori, mikroelementide, vitamiinide ja energia järele. Kui valmistad kodus ise toitu, peab retsept olema konkreetsele loomale tasakaalustatud. Sama põhimõte kehtib siis, kui toidu koostisosad tunduvad väga naturaalsed.

Kas valku tuleb iga kolme-nelja kuu tagant vahetada?

Meie kodus meeldib mulle proteiiniallikaid aeg-ajalt vahetada, kui kõik sujub ja koera seedimine seda lubab. Omal ajal aitas pardiga toit meil Ossu mädaseid nahapõletikke kontrolli alla saada. See on tähtis ja päris praktiline kogemus, kuid kuna me ei teinud kontrollitud välistus- ja provokatsioonikatset, ei saa öelda, kas otsustav tegur oli just part, muu retseptimuutus või mitu asja koos.

Ka kindlat väidet, et proteiini vahetamine iga kolme-nelja kuu tagant ennetab allergiat, ei saa praegu tugevaks koerapõhiseks faktiks pidada. Vaheldus võib olla omaniku teadlik valik, kuid stabiilselt sobivat täisväärtuslikku toitu ei pea hirmust allergia ees meelevaldselt katkestama. Allergiakahtlusega koera korral on juhuslik vaheldamine isegi diagnostikat segav.

Part on niisiis päris alternatiiv, mitte imeproteiini staatusesse tõusnud lind. Tema väärtus tuleb sellest, kas konkreetne koer seda talub, kas retsept sobib tema vajadustega ning kas me teame, millest toit tegelikult koosneb.

Kasutatud allikad

• Mueller, Olivry ja Prélaud (2016). Common food allergen sources in dogs and cats. BMC Veterinary Research.
• Merck Veterinary Manual. Nutrition in Disease Management in Small Animals.
• American Veterinary Medical Association. Raw diets for dogs and cats.
• WSAVA Global Nutrition Committee. Global Nutrition Guidelines.
• Karen Shaw Becker. Can Your Pet Enjoy Duck Meat? (algne artikkel, 2022).