Tasuta transport pakiautomaati alates 49 eur

Miks metallist ripats ei ole hea?

Tagasi lehele Tervisenurk
metallist ripats vs kummist ripats

Miks metallist ripats ei ole hea?

Meie otsustasime enda koertel vahetada metallist ripatsid välja peale seda, kui nii Fentonil kui Pekwal õnnestus see ripats nii õnnetult terassi vahele jätta, et ei saanud enam pead püsti tõsta. Kuna meie sakslastel on kaelas tavaliste kaelarihmade asemel ketid, siis ei olnud nende puhul lahenduseks ka kaelarihmale info graveerimine. Seega hakkasime uurima lahendusi ning hea tuttava kaudu jõudsime sellise leheni nagu www.silidog.com. Ripatsid on tehtud kummist, seega see ei kolise kui koer jookseb. Lisaks ei jää see ka terassilaudade vahele kinni. Tänaseks on need meil kasutusel olnud 11 kuud ning näevad välja nagu uued. Seega kvaliteedi mõttes julgen neid igati soovitada.

Ma tean, et väga paljud ütlevad, et neile meeldib metallist ripats just seetõttu, et kuulevad kus koer on. Ma saan sellest aspektist aru, aga toon allpool ära Marc Bekoff, Ph.D. kirjutatud artikli teemal “Ripatsid võivad tekitada tahtmatut valu koerte kõrvadele”. Marc Bekoff on Colorado ülikooli Boulderi ülikooli ökoloogia ja evolutsioonibioloogia emeriitprofessor.

Marc Bekoff ütleb, et meie kui omanike kohustus on säästa oma lemmikuid liigse kuulmiskoormuse, sealhulgas ripatsite poolt tekitatud heli eest.

Liigne kuulmiskoormus ehk mürasaaste

Me omanikena tegelikult ei mõtle väga sellele kuidas koerad helisid kuulevad ning kas meie poolt “tekitatud” helid võivad neid häirida ja ometigi enamus meist tahab oma lemmikutele kõige paremat. Paneme ju ka ripatsid neile kaela nende enda ohutuse tagamiseks.  Küll aga ei mõtle me sellele, et koerad kuulevad tunduvalt paremini kui inimesed ning pidev metallikolin võib olla nende jaoks häiriv.

Meie maailm võib kohati olla koerte jaoks niigi väga vali ning lärmakas ning teatud helid võivad meie lemmikutele olla väga häirivad, seega on Marc Bekoffi arvates oluline arvestada koera vaikuse vajadusega ning vältida liigset kuulmiskoormust. Ta leiab, et kuigi meile inimestena võib meeldida keerata kodus AC/DC või Spinal Tap põhja, kuid suure tõenäosusega on selline kriiskav rokkmuusika koera kõrvadele tegelikult valus. Tema soovitus – kui sulle meeldib mängida muusikat valjult või teed midagi, mis tekitab väga valjut ja kõrge sagedusega müra (nt tolmuimeja, elektrilised tööriistad jms), veendu alati, et koeral oleks koht, kuhu heli eest varju pugeda.

Ta kirjeldab oma artiklis ka olukorda, kus koer võeti kaasa välikontserdile, kus muusika oli nii vali, et isegi inimese kõrvadele oli see valus. Koer oli selgelt erutatud, kõrvad olid pead ligi tõmmatud, saba oli sorus ning koer hingeldas. Omanikud ei pööranud aga koera ebamugavustundele tähelepanu ning neil polnud kavatsustki lahkuda. Seega rõhutab Marc Bekoff, et on hea tähelepanelikult jälgida koera käitumist ning otsida märke, kus keskkond on koera jaoks liiga mürarikas.

Kuulmisulatus ning võimalikud kuulmiskahjustused

Mürataset mõõdetakse detsibellides. Inimesed suudavad kuulda helisid alates 0 detsibellist, koerad on aga tunduvalt tundlikumad. Nemad suudavad eristada helisid kuni -15 detsibellini. Seetõttu on mõistlik võtta kasutusele vähemalt samad ettevaatusabinõud mis sa enda puhul võtaksid. Enamus koeri väldib juba iseenesest valjut müra. Kui paljusid koeri sina tunned, kellele meeldivad äikesetormid, tolmuimeja heli või ilutulestik?

Inimeste puhul on öeldud, et helid üle 85 detsibelli võivad põhjustada püsivat kuulmiskahjustust. Mida lähemal sa helile oled ning mida kauem sa sellele helile allutatud oled, seda suurem on kahjustuse tõenäosus. Paljud igapäevased helid on valjemad kui sulle tundub, seega tasub olla ettevaatlik.

Mõned näited:

  • tavapärane vestlus 60 dB
  • äratuskell 70 dB
  • liiklusmüra 85 dB
  • muruniiduk 95 dB
  • kõrvaklappidega kuulamine 100 dB
  • lähedalasuv müristamine 120 dB
  • püssilask 140 dB
Sarnaselt inimestele, on tõenäoline, et ka koerad võivad saada püsivaid kuulmiskahjustusi olles allutatud pikaajaliselt valjule mürale. Kahjuks ei ole uuritud müraga seotud koerte kuulmislangust, kuid paljud uuringud kinnitavad mõju inimese kuulmisele ning ei ole põhjust arvata, et koerte kõrvad oleksid kahjustuste suhtes vähem tundlikud. On muuhulgas hästi teada, et jahikoerad võivad kogeda mürast põhjustatud kuulmiskaotust. Nimelt, isegi ühe lasu või plahvatuse heli tulemusena võib lõhkeda kuulmekile või kahjustada sisekõrva (kui see toimub koerale liiga lähedal). Püsivat kuulmislangust võivad põhjustada ka kõrvapõletikud, kui neid ei ravita õigesti.

Metallist ripats kui tahtmatu heli koera kõrvadele

Omanikena peame pöörama suurt tähelepanu kõikidele helidele, mis meie koeri igapäevaselt “ohustavad” ning tegema kõik endast oleneva nende pikaajalise tervise kaitsmiseks. Marc Bekoffi arvates võib olla just ripatsi hääle “vaigistamine” olla kõige lihtsam abi, mida oma koerale pakkuda. Ning tema arvates võib just ripatsi heli olla koerte kõige suurem mürakaebus.

Nimelt see pidev kõlisemine võib segada teda ümbritseva maailma kuulamist, eriti kui nad kõnnivad, jooksevad või mängivad ning see takistab neil kasutada oma suurepärast kuulmist ümbritseva tajumiseks. Marc Bekoff ütleb, et kui kasutad metallist ripatseid, siis osta sellele neopreenist ümbris. Ta ütleb ka, et me ise ka ju ei tahaks kanda “asju”, mis takistavad meil maailma tajumist.

Kokkuvõtteks

Ilmselt osadel võib tekkida küsimus, et kas see pole veidi topelt standard, et ripats ei tohiks metallist olla, kuna koliseb, aga metallist rihm ei kolise. Aga tegelikult nii ongi – kuna rihm on ümber kaela ning karva sees, siis rihm joostes tõesti ei kolise. Mul mõnikord tekib lausa küsimus, et kas mu koertel ikka on rihmad kaelas. Ainsad korrad, kui ma reaalselt rihma kuulen, on hetkel, kui Faddy ennast magama keerab ning see rihm vastu põrandat läheb. Seevastu metallist ripatsiga käis kaasas konstantne metallikolin.

Marc Bekoff ütleb, et me võlgneme igale koerale kõik endast oleneva, et anda neile parim elu. Üks võimalus seda teha on võimaldada neil kasutada oma meeli viisil, milleks need on mõeldud. On ebatõenäoline, et koerad on kohanenud ripatsite kandmisega või suudavad nende häält enda jaoks vaigistada või et see juhtuks peagi.

Marc Bekoff leiab, et koerte meelte kaaperdamine ning olulise sissetuleva koeraga seotud teabe kättesaadavuse häirimine ei sobi koertele. Nad peaksid saama kasutada oma kõiki meeli nii nagu need on algselt mõeldud kasutamiseks.

 

Kasutatud allikad:

Jaga see postitus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tagasi lehele Tervisenurk