Glükosamiin koerale – miks see vajalik on?

Glükosamiin on üks tuntumaid koerte liigeseid toetavaid toidulisandeid. Seda leidub tablettides, pulbrites, komplekssetes liigesevalemites ja mõnikord on see koos kondroitiiniga. Samal ajal leidub glükosamiini lähteaineid loomulikult kõhres ja sidekoes ning rohekarp sisaldab tervet kompleksi liigeste seisukohalt huvipakkuvaid ühendeid.

Aga kas glükosamiin päriselt töötab?

Sellele küsimusele ei ole aus vastus lihtsalt „jah“ ega „ei“.

Palju täpsem küsimus on: millist glükosamiini, millise eesmärgi jaoks, millises preparaadis, millise annusega ja millise ülejäänud koera kõrval me üldse hindame?

Sest liiges ei ela vaakumis. Ja ta ei ela ka purgis.

Mis glükosamiin üldse on?

Glükosamiin on organismis looduslikult esinev aminosuhkur, mida leidub muu hulgas kõhre ja teiste sidekudede struktuurides. Kondroitiinsulfaat kuulub glükosaminoglükaanide ehk GAG-ide hulka ning on samuti kõhre rakuvälise maatriksi komponent.

Laboratoorsetes ja prekliinilistes uuringutes on glükosamiini ja kondroitiiniga seostatud mitmeid mehhanisme, mis võiksid mõjutada kõhre ainevahetust ja põletikulisi protsesse.

Siin tuleb aga teha oluline vahe.

Bioloogiliselt usutav mehhanism ei tähenda automaatselt, et aine parandab päris koeral valu, liikuvust või liigese funktsiooni. Selleks vajame kliinilisi uuringuid.

Ja just seal muutub pilt palju kirjumaks.

Mida näitavad uuringud koertel?

Koerte osteoartriidi puhul on glükosamiini ja kondroitiini kliinilised tulemused olnud vastuolulised.

Ühes tuntud 2007. aasta uuringus paranesid glükosamiinvesinikkloriidi ja kondroitiini kombinatsiooni saanud koertel mõned kliinilised näitajad. Erinevus muutus selgemaks alles mitme nädala möödudes, ligikaudu 70. päeva paiku.

See on üks põhjus, miks glükosamiini ei ole mõistlik hinnata mõne päeva või ühe nädala järel.

Samas on hilisemates paremini kontrollitud uuringutes saadud ka negatiivseid tulemusi.

2023. aasta platseebokontrollitud uuringus hinnati koerte liikumist muu hulgas objektiivse jõuplaadi abil. Glükosamiinvesinikkloriidi ja kondroitiini kombinatsioon ei parandanud uuritud liikumisnäitajat platseeboga võrreldes, samal ajal kui mõne teise sekkumise puhul paranemist nähti.

Ka süstemaatilised ülevaated on glükosamiini ja kondroitiini suhtes olnud üsna skeptilised, eriti kui küsimuseks on osteoartriidist põhjustatud valu vähendamine. Sellest saab teha ühe üsna tugeva järelduse: glükosamiini ei saa praeguste uuringute põhjal käsitleda koera osteoartriidi puhul usaldusväärselt tõestatud valuvaigistina.

Aga sellest ei saa automaatselt teha teist väidet: „glükosamiin ei tee mitte midagi“.

Need ei ole üks ja sama järeldus.

Miks võivad uuringute tulemused erineda?

Üks probleem on see, et sõna „glükosamiin“ jätab mulje ühest kindlast tootest.

Tegelikult võivad preparaadid sisaldada erinevaid glükosamiini vorme, erinevaid koguseid ja väga erinevaid kombinatsioone.

Ühes tootes võib olla glükosamiinvesinikkloriid. Teises glükosamiinsulfaat. Kolmandas glükosamiin koos kondroitiiniga. Neljandas lisaks MSM, kollageen, hüaluroonhape, omega-3 või rohekarp.

Ka koertel tehtud farmakokineetilised uuringud näitavad, et glükosamiini suukaudne imendumine toimub, kuid biosaadavus ja organismis saavutatud kontsentratsioonid võivad sõltuda konkreetsest formulatsioonist.

Seetõttu ei saa ühe konkreetse preparaadi uuringut automaatselt üle kanda igale pakile, mille etiketil seisab „glükosamiin“.

Samuti sõltub tulemus sellest, mida uuringus mõõdetakse.

Kas loomaarsti hinnangut? Omaniku hinnangut? Valuskoori? Koera võimet püsti tõusta? Või objektiivset jõudu, millega koer jäsemele toetub?

Need võivad anda erineva pildi.

Glükosamiin ei ela ainult purgis

Glükosamiini ja kõhre toetamisest rääkides tekib veel üks huvitav küsimus. Miks räägime peaaegu alati kapslist või pulbrist?

Kõhr ja sidekude on ju päris loomse koe loomulikud osad.

Hingetoru, liigesekõhr, kõhrelised närimismaiused, kanajalad, pardijalad ja teised sidekoerikkad loomse päritoluga toidud ei anna koerale ainult ühte isoleeritud ühendit. Need sisaldavad tervet bioloogilist maatriksit: kõhre komponente, kollageeni ja teisi valke ning sõltuvalt konkreetsest koest ka mineraale ja muid ühendeid.

See ei tähenda, et ühest kanajalast võiks arvutada välja konkreetse terapeutilise glükosamiiniannuse.

Me ei saa usaldusväärselt öelda, mitu milligrammi glükosamiini saab koer ühest hingetorust või 100 grammist kõhrest. Koostis sõltub loomaliigist, koest, veesisaldusest, töötlemisest ja konkreetsest tootest.

Samuti ei ole meil praegu head kliinilist tõendit, mille põhjal saaks öelda, et terviktoidust saadud glükosamiin või GAG-id toimivad tingimata paremini kui standardiseeritud preparaat.

Need on lihtsalt kaks erinevat lähenemist.

Päristoit pakub kompleksset toidumaatriksit. Standardiseeritud preparaat annab võimaluse teada, kui palju konkreetset ühendit koer saab.

Mõlemal võib olla oma koht.

„Like treats like“ ja traditsiooniline vaatenurk

Siia lisandub integratiivses veterinaarias veel üks vaatenurk.

Integratiivne veterinaar Judy Morgan on rääkinud traditsioonilise Hiina veterinaarmeditsiini ja teiste traditsiooniliste ravifilosoofiate kontekstis põhimõttest „like treats like“.

Lihtsustatult tähendab see mõtet, et teatud kudede toetamiseks kasutatakse toidus ka vastavaid loomseid kudesid. Südame toetamisel südant, maksa puhul maksa ning liigeste ja sidekoe puhul kõhre, liigeseid ja sidekoerikkaid loomseid osi.

Seda tuleb käsitleda täpselt sellena, mis see on: traditsioonilise ja integratiivse toitumisfilosoofia osana.

See ei ole randomiseeritud kliinilise uuringuga tõestatud mehhanism, mille põhjal võiks öelda, et kõhre söömine ravib osteoartriiti.

Samas ei tähenda see, et päristoidu toiteväärtus kaoks lihtsalt sellepärast, et selle kasutamise traditsiooniline seletus ei ole sama mis tänapäevasel biomeditsiinil.

Need kaks küsimust tuleb lihtsalt lahus hoida.

Rohekarp on omaette maailm

Rohekarp ehk Perna canaliculus pannakse mõnikord samasse kasti glükosamiiniga.

Tegelikult pole see lihtsalt „looduslik glükosamiin“.

Rohekarp on kompleksne bioloogiline materjal, mis sisaldab mitmesuguseid lipiide, valke, glükosaminoglükaane ja teisi ühendeid. Koertel on rohekarbi preparaate uuritud mitmes kliinilises uuringus ning osas neist on täheldatud paranemist osteoartriidiga seotud valu, liikuvuse või jäseme funktsiooni näitajates.

Aga ka siin tuleb vaadata, mida täpselt uuriti.

Spetsiifiline rohekarbi lipiidiekstrakt ei ole sama asi mis kuivatatud ja jahvatatud rohekarbiliha. Ühe preparaadi uuringut ei saa automaatselt teisele üle kanda lihtsalt sellepärast, et mõlemad pärinevad samast karbist.

Kuhu paigutub Arthro Elastina?

Winner Plus Arthro Elastina on hea näide sellest, miks liigesevalemeid ei tohiks hinnata ainult küsimusega „mitu milligrammi glükosamiini siin on?“. Toode põhineb Uus-Meremaa rohekarbil ning tootja kirjeldab selle puhul muu hulgas glükosaminoglükaane ja kondroitiinsulfaati. Samas ei anna tootja sellist standardiseeritud päevast GAG-i või kondroitiini milligrammikogust, mille põhjal saaks toodet üks ühele võrrelda näiteks uuringus kasutatud glükosamiini-kondroitiini preparaadiga.

Seetõttu on ausam käsitleda Arthro Elastinat kompleksse rohekarbi põhise liigeste toetamise tootena, mitte standardiseeritud glükosamiinipreparaadina. Samuti ei saa mõne konkreetse kontsentreeritud rohekarbi ekstrakti kliinilist tulemust automaatselt Arthro Elastinale üle kanda.

See ei tähenda, et Arthro Elastina ei toimiks. See tähendab, et me ei tohiks talle omistada teise formulatsiooniga tehtud uuringu tulemust.

Mida ütlevad integratiivsed veterinaarid?

Integratiivsete veterinaaride käsitlustes on huvitav see, et glükosamiin on harva ainus asi, millest räägitakse.

Judy Morgan käsitleb glükosamiini, kondroitiini, rohekarpi, kollageeni ja luupuljongit koos kehakaalu, omega-3 rasvhapete ning regulaarse madala koormusega liikumisega.

Peter Dobias eelistab tugevalt terviktoidulist lähenemist ning kasutab liigeste toetamisel rohekarpi ja teisi glükosaminoglükaanide allikaid, kuid kasutab vajadusel ka glükosamiini ja kondroitiini.

Katie Woodley rõhutab samuti kihilist lähenemist: päristoit, omega-3, sihitud liigeseained, liikumine ja taastusravi.

Karen Beckeri käsitluses on liigeste toetamine samuti multimodaalne ning sinna võivad kuuluda glükosamiin, rohekarp, MSM ja teised toidulisandid koos füüsilise teraapia ja liikumisega.

Need on integratiivse veterinaarmeditsiini kliinilised lähenemised. Need ei ole kõik võrdselt randomiseeritud uuringutega tõestatud. Aga see ei muuda neid olematuks.

Ja siin jõuavad tavameditsiin ja integratiivne meditsiin üllatavalt lähedale. Mõlemad jõuavad lõpuks sama koerani.

Kehakaal loeb

Liigesehaigusega koera puhul ei ole kehakaal ainult küsimus sellest, mitu lisakilo liiges peab kandma.

Rasvkude on metaboolselt aktiivne kude ning ülekaal mõjutab organismi ka põletikuliste signaalide kaudu.

Ülekaalulistel osteoartriidiga koertel on kaalulangusega võimalik parandada liikuvust ja vähendada lonkamist. Seetõttu võib mõne koera puhul paar kilo vähem teha funktsioonile rohkem kui järjekordne toidulisand.

Lihas loeb

Liigest ei stabiliseeri ainult luud, kõhr ja sidemed. Seda teeb ka lihaskond.

Kui koeral on valus, liigub ta vähem. Ja kui ta liigub vähem, kaotab ta lihast. Ning kui lihaskond nõrgeneb, väheneb liigese dünaamiline stabiilsus ning liikumine võib muutuda veel raskemaks.

Tekib nõiaring: valu, vähem liikumist, lihaskadu, kehvem funktsioon, veel raskem liikumine.

Seetõttu ei ole osteoartriidiga koera eesmärk lihtsalt „säästa liigest“ nii palju kui võimalik. Me peame säilitama ka koera võime seda liigest kasutada.

Miks liiges peab liikuma?

Liigesekõhrel ei ole oma veresoonte võrgustikku nagu paljudel teistel kudedel.

Toitainete ja ainevahetusproduktide liikumine kõhres sõltub suuresti sünoviaalvedelikust, difusioonist ning koormuse ja koormuse vabanemise tsüklitest.

Liikumisel muutub surve kõhrele. Kõhr käitub selles mõttes natuke nagu käsn: koormuse ja vabanemise vaheldumine aitab vedelikel ning lahustunud ainetel kudedes liikuda.

Sünoviaalvedelik ja selle komponendid aitavad samal ajal vähendada liigesepindade hõõrdumist.

See tähendab, et füsioloogiline liikumine ei ole kõhre vaenlane.

Ka koertel tehtud uuringutes on mõõdukat liikumist seostatud muutustega sünoviaalvedelikus ja kõhre omadustes.

Sellest ei saa teha järeldust „mida rohkem jooksu, seda rohkem kõhre“. Liigne või valesti valitud koormus võib haiget liigest ärritada. Aga ka täielik liikumise vältimine pole hea lahendus.

Eesmärk on leida konkreetsele koerale koormus, mille juures liiges liigub, lihased töötavad ja koer taastub ilma sümptomite selge süvenemiseta.

FendaF’i enda kogemus liikumisega

Meie jaoks ei ole see ainult teoreetiline küsimus.

Minu esimesel saksa lambakoeral, Bemmul, oli parema tagajala põlves kõhr sisuliselt täielikult kulunud. Ühe ortopeedi soovitus oli koera liikumist väga tugevalt piirata. Teine ortopeed vaatas uuringutulemusi ja ütles sisuliselt, et selle pildi järgi ei peaks koer peaaegu üldse normaalselt liikuma. Siis vaatas ta koera ennast. Koer liikus nagu terve koer.

Meie puhul töötas väga järjepidev liikumine. Käisime iga päev või üle päeva jalutamas ning sageli umbes 4–5 kilomeetrit, nii palju kui koer mugavalt suutis.

Kui liikumine oli regulaarne, ei longanud ta praktiliselt üldse. Kui vahele jäi 3–5 päeva, võis ta pärast järgmist jalutuskäiku jälle longata.

Meeles tuleb pidada, et see on ühe koera kogemus, mitte ravijuhis.

4–5 kilomeetrit võib mõne teise osteoartriidiga koera jaoks olla täiesti sobimatu koormus. Oluline õppetund oli hoopis järjepidevus ja individuaalne koormus.

Koera ei tasu hinnata ainult jalutuskäigu ajal. Vaata teda ka mõni tund hiljem ja järgmisel hommikul.

Kui pärast koormust suureneb longe või jäikus, koeral on raskem püsti tõusta või ta ei taha järgmisel päeval liikuda, võis koormus olla liiga suur või vajab tema valu ja seisund uuesti hindamist.

Valu kontrollimine ei ole integratiivse lähenemise läbikukkumine

Kui koeral on nii valus, et ta ei taha liikuda, võib piisav valu kontroll olla just see, mis võimaldab taastada normaalse liikumise.

Integratiivne ravi ei pea tähendama ravimite vältimist iga hinna eest.

Vajadusel võivad ravimid, taastusravi, kehakaalu korrigeerimine, liikumine, toitumine ja toidulisandid kõik kuuluda samasse raviplaani.

Eesmärk ei ole võita ideoloogilist võistlust. Eesmärk on tagada koerale kvaliteetne elu ehk et koer saaks võimalikult hästi liikuda ja elada.

Omega-3 väärib eraldi mainimist

Kui rääkida liigeste toitumuslikust toetamisest, on omega-3 rasvhapete kliiniline tõendus koerte osteoartriidi puhul tugevam kui glükosamiini ja kondroitiini oma.

Seetõttu on veidi kummaline, kui liigeseprobleemiga koerale ehitatakse tohutu glükosamiiniprogramm, aga tema kehakaalu, lihaskonda, liikumist ja rasvhapete tasakaalu ei vaadata üldse.

Liiges ei hooli sellest, milline purk oli kõige ilusama või suurema sildiga.

Aga kasvav kutsikas?

Siin muutub teema eriti oluliseks suurte ja hiidtõugude puhul. Need kutsikad kasvavad väga kiiresti ning on täiesti arusaadav, miks omanik tahab kasvavaid luid ja liigeseid võimalikult hästi toetada.

Kõige tugevam teaduslik alus ei ole aga praegu sellel, et igale suure tõu kutsikale tuleks anda glükosamiini.

Vundament on kontrollitud kasvukiirus, sale kehakonditsioon, kasvavale koerale õigesti tasakaalustatud toit ning eakohane liikumine.

Eriti oluline on kaltsiumi, fosfori ja kogu energiakoguse tasakaal.

Suure tõu kutsika puhul ei tähenda kiirem kasv paremat kasvu.

Samuti ei ole hea mõte hakata tasakaalustatud täissööta söövale kutsikale omal käel kaltsiumi ja mineraale juurde lisama. Kasvuperioodil võib mineraalide tasakaalu rikkumine luustiku normaalset arengut hoopis häirida.

Integratiivses veterinaarias kasutatakse kasvava koera toetamiseks ka kõhre- ja sidekoerikkaid loomseid toite, rohekarpi ning erinevaid liigeseid toetavaid komplekse.

Näiteks Peter Dobias käsitleb kiiresti kasvavaid kutsikaid eraldi ning kasutab sellises toetamises muu hulgas rohekarpi, glükosaminoglükaane, glükosamiini ja kondroitiini.

See on integratiivne toitumuslik lähenemine.

See ei tõesta, et tervele kutsikale profülaktiliselt glükosamiini andmine hoiaks tulevikus ära puusadüsplaasia või osteoartriidi.

Neid kahte asja ei tohiks omavahel segamini ajada.

Kas kõhrerikkaid toite võib kutsikale anda?

Tasakaalustatud menüü osana võivad sobivad kõhre- ja sidekoerikkad loomse päritoluga toidud või närimismaiused olla üks viis pakkuda kasvavale koerale kompleksset toidumaatriksit.

Aga siin tuleb väga oluline pidur.

Kõhrerikas ei tähenda piiramatult.

Kutsika puhul pole peamine mure see, et ta saab ühest hingetorust või kõhrelisest närimismaiusest äkki toksilise koguse looduslikku glükosamiini.

Sellise glükosamiini või kondroitiini „üledoosi“ kohta ei ole meil head tõendit.

Palju reaalsem probleem on kogu menüü tasakaal.

Närimismaius ei koosne ainult glükosamiinist. Sellega võivad tulla energia, rasv, valk ja mineraalid ning juhul, kui toode sisaldab luud, ka kaltsium ja fosfor.

Kui tasakaalustamata lisatoidud hakkavad moodustama liiga suurt osa kutsika päevamenüüst, võivad need välja tõrjuda tasakaalustatud kasvutoitu ning muuta kogu ratsiooni energia- ja mineraalide tasakaalu.

Seetõttu kasutatakse veterinaarses toitumises sageli rusikareeglit, et tasakaalustamata maiused ja lisatoidud jääksid kokku umbes 10% piiresse päevasest energiast.

See ei ole glükosamiini ohutuspiir. See on kogu menüü tasakaalu kaitsev rusikareegel.

Ja suure ning kiiresti kasvava kutsika puhul tasub olla pigem konservatiivne kui ehitada kaussi toidulisandite labor.

Rohkem liigeseaineid ei ole parem

See on võib-olla kõige olulisem hoiatus kogu kutsikate peatükis.

Selle artikli mõte ei ole: „Mul on suur kutsikas. Nüüd annan talle kõhrelisi närimismaiuseid, rohekarpi, Arthro Elastinat ja igaks juhuks veel kontsentreeritud glükosamiini-kondroitiini preparaati.“

Liigeste toetamine ei tähenda erinevate toimeainete võimalikult suurt kuhjamist.

Kui kutsikas saab kõhrerikkaid päristoite või närimisi, tuleb neid vaadata kogu menüü osana. Kui kasutatakse rohekarpi või kompleksset liigesevalemit, tasub enne järgmise preparaadi lisamist vaadata, mida koer juba saab. Kontsentreeritud preparaadi puhul tuleb järgida sobivat kehakaalupõhist annust, mitte põhimõtet „natuke rohkem teeb natuke rohkem head“.

Meil ei ole tõendit, et terve kutsika võimalikult suure glükosamiini- ja kondroitiinikogusega üle kindlustamine annaks talle tulevikuks paremad liigesed.

Ennetamine ei tähenda maksimaalset kogust liigeseaineid.

Suure tõu kutsika puhul tähendab ennetamine eelkõige normaalset kasvukiirust, saledat kehakonditsiooni, tasakaalustatud toitu ja eakohast liikumist.

Kõhrerikkal päristoidul või läbimõeldult valitud lisandil võib integratiivses lähenemises olla sellele vundamendile lisaks oma koht.

Võtmesõna on „või“, mitte „ja, ja, ja, ja“.

Kuidas siis glükosamiini proovida?

Kõigepealt vaata toodet.

Mis glükosamiini vormi see sisaldab? Kui palju saab koer seda päevase annusega? Kas tootes on ka kondroitiin, MSM, kollageen, hüaluroonhape, omega-3 või rohekarp? Kas tootja üldse ütleb, kui palju aktiivseid ühendeid koer saab?

Seejärel määra enne alustamist mõned konkreetsed mõõdikud.

Kui kiiresti koer püsti tõuseb? Kas ta liigub vabalt trepist? Kas hüppab autosse? Kui pika jalutuskäigu teeb mugavalt? Kas pärast puhkamist esineb jäikust? Millal tekib longe?

Võimalusel tee koerast enne alustamist samas olukorras video ning korda seda mõne nädala pärast.

Nii on palju lihtsam hinnata päris muutust kui toetuda tundele, et „ta tundub vist natuke parem“.

Ja anna sellele katsele piisavalt aega.

Mõnes positiivses glükosamiiniuuringus ilmnes erinevus alles mitme nädala järel. Ühe või kahe nädala põhjal võib olla liiga vara midagi otsustada.

Kui piisava prooviperioodi järel midagi sisuliselt ei muutu, on täiesti lubatud järeldada, et selle koera puhul selle preparaadi märgatavat kasu ei olnud.

Toidulisandist ei pea saama eluaegset religiooni ainult sellepärast, et purk sai ostetud.

Kokkuvõtteks

Glükosamiini kliiniline tõendus koerte osteoartriidi puhul on vastuoluline.

Praeguse teaduse põhjal ei saa seda nimetada usaldusväärselt tõestatud valuvaigistiks ega lubada, et iga koer sellest kasu saab.

Samas pole põhjust muuta teaduslikku ebakindlust väiteks, et glükosamiinil ei saa olla liigeste toetamisel mingit rolli.

Oluline on teada, mida me kasutame, miks me seda kasutame ja millist tulemust ootame.

Päristoidul ja kõhrerikastel loomsetel kudedel võib olla oma koht. Standardiseeritud glükosamiinipreparaadil võib olla teine. Rohekarbil kolmas.

Kasvava kutsika puhul võib olla põhjust mõelda liigeste toitumuslikule toetamisele, kuid see ei tähenda võimalikult paljude liigeseainete kuhjamist.

Ja juba liigeseprobleemiga koera puhul ei tohi purk juhtida tähelepanu kõrvale asjadelt, mille mõju võib olla palju suurem.

Sobiv kehakaal. Tugev lihaskond. Regulaarne ja koerale jõukohane liikumine. Tasakaalustatud toitumine. Vajadusel taastusravi. Ja valu, mida ei jäeta lihtsalt talumiseks.

Alles selle vundamendi peale tasub valida täiendavad tööriistad.

Glükosamiin võib olla üks tööriist.

Aga liiges ei ela purgis. Ta elab koeras.

Teadusuuringud ja juhised

• McCarthy et al. 2007. Randomised double-blind positive-controlled trial of glucosamine/chondroitin for canine osteoarthritis.
• Kampa et al. 2023. Glucosamine/chondroitin, marine fatty acid compounds and carprofen in canine hip osteoarthritis.
• Barbeau-Grégoire et al. 2022. Systematic review and meta-analysis of enriched diets and nutraceuticals in canine and feline osteoarthritis.
• Hielm-Björkman et al. 2009. Green-lipped mussel in canine osteoarthritis.
• COAST Development Group. 2023. Canine OsteoArthritis Staging Tool treatment guidelines.
• Review: physical rehabilitation and joint physiology in canine osteoarthritis.
• FEDIAF Nutritional Guidelines.

Integratiivsed ja tootjapoolsed allikad

• Judy Morgan – TCVM food therapy and whole-food approach.
• Judy Morgan – “Like Treats Like” discussion.
• Peter Dobias – green-lipped mussel and joint support.
• WINNER PLUS Arthro-Elastina Powder – official product information.
• WINNER PLUS Arthro-Elastina Tablets – official product information.

Märkus: Artikkel on hariv ega asenda konkreetse koera veterinaarset hindamist. Liigesehaiguse, valu, lonke või kasvava kutsika erivajaduste korral tuleb soovitused kohandada koera seisundi ja kogu menüü järgi.

---

---