Inaktiivsus ja ülekaalulisus
Kui meie neljakäpaline on ülekaaluline, siis juhib tavaliselt vähemalt veterinaar sellele meie tähelepanu. Küll aga on koera aktiivsus või inaktiivsus tavaliselt iga lemmikloomaomaniku enda südametunnistusel. Kuna meie töönädalad kipuvad olema kiired ning igasuguseid toimetusi täis, kipume me nädala sees ka oma neljakäpalisi veidi ignoreerima. See aga tähendab, et väga paljud meist proovivad seda lemmikule hüvitada nädalavahetusel. Olen ka mina seda teinud, adumata kui suure koormuse ma tegelikult panen oma lemmiku lihastele ja liigestele. See on sisuliselt sama mis me ise töönädalal liigume paar tuhat sammu ning siis nädalavahetusel läheme poolmaratoni jooksma. Ilmselt esmaspäeval me voodist ei tõuseks.
Mis siis on piisav liikumine koera jaoks? Üldiselt öeldakse, et koer peab saama iga päev vähemalt 30 minutit liikuda aiast väljas. Jah, korteriinimestel on lihtsam ning korteris elavad koerad on minu arvates ka selles mõttes õnnelikumad, sest nad saavad 2-3 korda päevas igal juhul jalutama. Tihtipeale need koerad, kes elavad peamiselt õues (oma aias) väga tihti jalutama ei saa. Kui ülekaalu ohtudest saab lemmikloomaomanik võib-olla veel aru, siis mida põhjustab inaktiivsus meie lemmikutel? Miks on siiski hädavajalik oma koeraga aktiivne olla ning igapäevaselt liikuda?
Kaal ei ole hea ülekaalulisuse indikaator
Ülekaalulisuse üheks suureks põhjuseks on kindlasti inaktiivsus. Kui koer ei liigu, siis ta ei kuluta oma söödud toitu ära ning ülejääk ladestub rasvaks. Muideks, oluliselt lihtsam on kaalus juurde võtta kui alla võtta. Ja kaal on kõigest number ehk mina soovitan alati oma koera hinnata tema keskkoha järgi. Näiteks Faddy kaalub mul 46 kilo ning ei ole paks ega ülekaaluline. Kui ta kunagi leptospiroosi ajal võttis kaalust alla ning kaalus 42 kilo, siis ta oli nagu kõrend. Reaalselt oli mul tunne, et saan tänaval sõimata, et miks ma koerale süüa ei anna. Ja tõustandardi järgi ei tohiks ta üle 40 kilo kaaluda. Seega mina kaalunumbri järgi koera ei hindaks.
Üks veterinaar andis kunagi hea soovituse – nii külje pealt kui ülevalt koera vaadates peaksid sa ilma katsumata aru saama kus lõpeb tema rindkere ning algab kõht. Mina soovitan jätta siinkohal lugemine katki, vaadata oma koera nii külje pealt kui ülevalt, siis panna käsi hinnanguliselt sinna, kus sa arvad, et rindkere lõpeb ning siis teise käega otsi üles viimane ribi. Saad sisuliselt koheselt aru kui täppi sa panid. Kui hindasid valesti, siis tasub oma lemmiku toidukogust vaikselt vähendada. Üldine soovitus on see, et nädalas võiks koer kaotada maksimaalselt 2% oma kehakaalust. See aitab vältida negatiivseid mõjusid tervisele. Reeglina võiks alustada 10% toidukoguse vähendamisest ning kui see ei anna soovitud tulemust, siis võib seda suurendada ka 20%-ni.
Inaktiivsus kui peamine ülekaalulisuse põhjus
Kui me räägime ülekaalulisusest, siis me reeglina ei saa üle ega ümber inaktiivsusest. Tegelikkuses on inaktiivsus peamine ülekaalulisuse põhjus. Küll aga peaksime me rääkima inaktiivsusest ka täiesti eraldiseisvalt. Näiteks Oscar on pigem kõhna ning seda olenemata kas ja kui palju ta liigub. Seega võtame korra ette mis kõrvalmõjud võivad su koera ohustada. Osad punktid kehtivad ainult inaktiivsuse puhul, teised jällegi ainult ülekaalulisuse puhul, osad aga mõlema puhul.
Ärevus ja depressioon
Koertega seotult me ei kuule väga tihti räägitavat ärevusest ja depressioonist. See tundub pigem olevat ju inimeste teema. Siiski on dr. Chloe Ross öelnud, et ärevus ja depressioon on tavapärased käitumisprobleemide põhjused, mida koertel esineb.
2014 aastal viidi Inglismaal läbi uuring, mis näitas, et labradorid, kes said rohkem liikuda, olid vähem agressiivsed, kartsid vähem ning lisaks esines neil vähem üksindusahastust võrreldes inaktiivsete koertega. Inaktiivsus on seega otseselt seotud ärevuse ja depressiooniga.
Kuigi abiks on igasugune liikumine, siis tegelikult me peaksime ka oma koertega koos mängima. Interaktiivsed tegevused omanikuga võivad alandada stressihormoonide taset sinu koeral. Lisaks võivad need aidata ära hoida ka nahahaigusi ning pikendada eluiga. Liikumine ja erinevad tegevused aitavad vähendada ärevust ja depressiooni.
Düsbioos
Düsbioosi puhul mängivad rolli nii inaktiivsus kui ka ülekaalulisus. Tervet mikrobioomi seostatakse reeglina madalama stressitaseme, vähesemate seede- või nahaprobleemide, parema haiguskindluse ning suurenenud ajutegevusega. Kuigi koerte osas uuringuid sisuliselt ei ole, näitavad läbi viidud uuringud nii hiirte kui inimestega, et liikumine suurendab kasulike (sõbralike) bakterite arvu kehas ja seda muideks ka ülekaaluliste loomade puhul. Soolestiku tervise jaoks on hädavajalik kasulike bakterite tervislik populatsioon. See muuhulgas võib olla ka üheks põhjuseks miks regulaarsel liikumisel on positiivne mõju ka kroonilisele kõhulahtisusele tundlike koerte puhul. Seega aitab liikumine parandada ka oma lemmiku soolestiku tervist!
Ülekaalulisus on aga põhjuseks miks kasulike bakterite arv sinu lemmiku kehas vähenevad. Põhjuseks võib olla osaliselt nt toitainete üleküllus koerte ületoitmisel. Need jõuavad jämesoolde ning põhjustavad seal halbade bakterite vohamist.
Muuhulgas leidsid 2017 aastal Taani teadlased, et terve mikrobioom võib aidata ülekaalulistel koertel ka kaalu kaotada.
Nõrgenenud immuunsüsteem
Tasub meelde jätta, et lausa 90% sinu lemmiku immuunsüsteemist asub tema soolestikus. Sellest tulenevalt muutub soolestiku tervis veel olulisemaks. Lümfisüsteem vastutab jääkainete kogumise eest lihastest ning teistest kudedest. Lisaks mängib lümfisüsteem olulist rolli ka tervislikul immuunfunktsioonil. Lümfisüsteemid sõltuvad lihaste manuaalsest liikumisest, et lümfivedelik voolaks ning ei jääks seisma. Seega on nõrgenenud immuunsüsteem otseselt seotud ka inaktiivsusega.
Oluline lümfotsüütide allikas on soolestikuga seotud lümfoidkude. 2010. aastal viidi Põhja-Texase ülikoolis läbi koertega uuring, mis näitas, et kui lümfoidkudet treeningu ajal kokku surutakse, vabanevad soolestikuga seotud lümfoidkoe lümfotsüüdid vereringesse. Nende lümfotsüütide kõrgem tase on seotud immuunfunktsiooni paranemise ja haigusest kiirema taastumisega.
Luu- ja liigeseprobleemid
Üks väga levinud haigusi koertel on artriit ning tihtipeale ei ole omanikud sellest teadlikud või ei oska oma lemmikut aidata.
2004. aastal viidi läbi uuring hamstritega, mille tulemusena leiti, et istuv eluviis mõjutab negatiivselt liigeste tervist ning inaktiivsus põhjustab kõhre degeneratsiooni (liigesehaiguse eelkäija).
1997. aastal läbi viidud uuring koertega (Columbia ja Iowa ülikoolis) näitas, et elukestev regulaarne raskust kandev treening ei mõjutanud kõhre kudesid negatiivselt. Koerte puhul, kes juba vaevlevad artriidi käes, aitavad terved ning hästi treenitud lihased liigeseid toetada ning seeläbi minimeerida kahjustusi ning ebamugavustunnet.
Nii nagu liikumine aitab meie liigeseid kaitsta, siis ülekaal teeb artriidi ning liigesehaiguste sümptomid hullemaks. Seega on kaalukaotus väga efektiivne viis oma liigesehaiguse käes vaevleva lemmiku valu vähendada.
Siinkohal jagan ka oma isiklikku kogemust. Minu esimesel saksa lambakoeral Bemmul tuvastati ca 2 aastaselt tagumise põlve kõhre kulumine. Arst sisuliselt keelas igasugused järsud liigutused ehk sisuliselt oleks ta pidanud olema kogu aeg ainult rihmas. Tema aga oli totaalne vaba hing ning ma nägin kuidas tema elurõõm hakkas kustuma. Seega otsustasin, et lasen tal oma tavapärast elu edasi elada – sai vabalt joosta, sest ta tuli alati ka tagasi. Kui ma käisin temaga nädalas 4-5 korda jalutamas, siis elas ta täiesti tavapärast elu – ei olnud valusid ega ka ei longanud. Kui aga nädala sees jalutama ei jõudnud ning käisime ainult nädalavahetustel, siis oli esmaspäeval valus liikuda. Seega järjepidev liikumine hoidis lihased kenasti toonuses ning liigesed õlitatud.
Suurenenud insuliiniresistentsus
Ülekaalulised loomad on rohkem hädas suurenenud insuliiniresistentsusega. Insuliiniresistentsus on inimeste puhul teadaolev diabeedi eelkäija. Koerte puhul ei ole seda seost otseselt leitud, aga kindlasti muudab see diabeedi kontrolli all hoidmise raskemaks. Lisaks on see seotud südamehaiguste, kuseteede infektsioonide ja ka vähiga. Muuhulgas põhjustab see kontrollimatuid veresuhkru hüppeid, mis muudab omakorda kaalukaotuse raskemaks.
Südamehaigused
Inimeste puhul me teame, et ülekaalulisus on otseses seoses südamehaigustega. Koerte puhul on leitud, et liigne kaal mõjutab südame võimet efektiivselt pumbata, vähendab kopsufunktsiooni ning lisaks tõstab vererõhku. Inimeste puhul on teada, et südamehaigustega on eriti seotud kõhu ümber olev rasv. Kõhurasv võib olla seotud inaktiivsusega ning saledate koerte puhul võib see olla varjatud ehk ei paista välja.
Põletik
Põletik on keha paranemisprotsess ning väga oluline nii haavade paranemisel kui ka infektsiooniga võideldes. Küll aga tuleb silmas pidada, et kontrollimatu põletik (reeglina üle 2 nädala) on põhjuseks ka sellistele potentsiaalsetele haigustele nagu vähk, diabeet ja astma. On teada, et ülekaalulistel koertel on krooniline madal põletik kehas.
Lisaks on ülekaalulistel koertel madalam serotoniini ehk “õnnehormooni” tase. Seda aga seostatakse nii põletiku, depressiooni kui ka söögiisu suurenemisega. Seega võib see olla probleemiks ülekaalulise koera puhul kaalu alandamisel. See aga omakorda tõstab esile liikumise olulisuse kaalu alandamise puhul.
Kokkuvõtteks
Koera või ükskõik millise lemmiku (muuhulgas ka meie) tervislik kaal on tervise seisukohalt ülioluline. On leitud, et ülekaalulised koerad elavad lühema elu kui nende tervislikus kaalus olevad liigikaaslased, lisaks kimbutavad neid ka erinevad terviseprobleemid. Seega on minu arvates iga lemmikloomaomaniku kohustus hoolitseda, et tema lemmik oleks tervislikus kaalus. See aga tuleb kahest aspektist – vähenda oma lemmiku toidukogust ning liigu temaga piisavalt.
Mulle endale tundub, et väga paljud lemmikloomaomanikud unustavad ära, et meie lemmikud vajavad tegelikult oluliselt rohkem liikumist kui meie ise. Muuhulgas õues elavate koerte puhul arvatakse, et ta ju liigub ise aia ääres joostes. Muuhulgas olen ka mina seda arvanud. Kuni ma vaatasin tema aktiivsusmonitorist tema päeva punkte. Sisuliselt oli vahe toas viibitud päevaga 1000-1500 punkti ehk tegelikkuses olematu.
Kui sa ei ole oma lemmikuga siiani igapäevaselt liikunud või ei ole palju liikunud, siis alusta vaikselt ning suurenda koormust järk-järgult. Jäta vahepeal 1 päev puhkamiseks või tee sellel puhkepäeval lihtsalt väiksem ring. Muidugi on hea ka oma lemmiku lihased peale jalutuskäiku ära lõdvestada. Kui su koeral on mõni haigus, siis konsulteeri liikumise osas oma veterinaariga. Kui aga sul on igati terve koer, siis üldiselt ei ole liikumisel mingeid piiranguid. Ja kui su lemmik on kimpus artriidiga, siis alusta vaikse aga regulaarse treeninguga, mis peaks tema enesetunnet kindlasti parandama.
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar