Suured koerad ja lühem eluiga
Kõik teavad, et suurtel koertel on reeglina lühem eluiga kui väikestel tõugudel. Keegi aga ei ole kunagi suutnud selgitada miks see nii on. Kurb on tõdeda, et on suuri tõuge, kelle keskmine eluiga on kõigest 7-8 aastat. Dr. Becker on analüüsinud ühte uuringut, mis võib tuua selgust sellesse miks suurtel koertel võib olla lühem eluiga ning erinevad terviseprobleemid. Uuringust selgus, et suuremad koerad seisavad tõenäolisemalt silmitsi eluiga piiravate terviseseisunditega, nagu näiteks vähk, luudega seotud haigused, seedetrakti häire ning neuroloogilised ja endokriinsed seisundid. Varasematest uuringutest on teada, et suured koerad vananevad palju kiiremini kui väiksemad koerad. Lisaks on uuringud näidanud, et vabade radikaalide liigsest kogusest põhjustatud rakukahjustus algab suurte tõugude puhul juba kutsikaeas.
Jaanuari keskel avaldati ajakirjas PLOS ONE uuring, kus teadlased seostasid koera suurust tervisliku seisundiga ning seda terve koera eluea jooksul. Uuringus vaadeldi enam kui 25 tuhandet koera ning 238 tõugu. Kaasautorid kirjutasid:
“Koerte vanus on seotud paljude haiguste riskiga ning koerte suurus on selle riski peamine tegur. Suuruse mustrid on aga keerulised. Kui väikesed koerad kipuvad kauem elama, siis mõned haigused on väikeste koerte seas levinumad.
Selles uuringus püüame kvantifitseerida kuidas haiguse ajaloo muster varieerub sõltuvalt koera suurusest, koera vanusest ja nende koostoimest.”.
Suurus mängib rolli haiguste puhul
Varasemad uuringud näitavad, et suured koerad ei ole kuidagi rohkem ohustatud tervislikest seisunditest, kuid erineva suurusega koertel võib olla erinev riskitase erinevate haigusseisundite puhul.
Uuringu juhtiv autor ning tema kolleegid vaatasid läbi Dog Aging Project uuringu andmed 238 tõu seast ning 27 541 koera omanikult. Nad avastasid, et üldiselt olid suuremad koerad mingil eluperioodil tõenäolisemalt kokku puutunud selliste tervisehäiretega nagu vähk, luudega seotud haigused, seedetrakti häired, kõrva-, nina- ja kurguprobleemid, neuroloogilised ja endokriinsed seisundid ja lisaks ka nakkushaigused.
Väiksematel koertel seevastu oli rohkem probleeme silma-, südame-, maksa-/pankrease- ning hingamisteede haigustega. Neeru- ja kuseteede haiguste esinemissagedus ei erinenud kahe rühma vahel oluliselt. Seevastu mitmete haigusseisundite, sealhulgas vähi, silma-, südame-, ortopeediliste ja kõrva-nina-kurguhaiguste korral seostati koera suurust erinevate riskimustritega kogu koera eluea jooksul. Tulemused püsisid isegi pärast seda kui teadlased võtsid arvesse selliseid muutujaid nagu näiteks koerte sugu, elukeskkond ja see, kas nad olid puhtatõulised või segaverelised.
Teadlased ütlevad, et nende uuringutulemused ei kinnita põhjuslikku seost koera suuruse, vanuse ja haiguse vahel. Küll aga uuringu leiud peaksid osutuma väärtuslikuks, et saada aru millised tingimused võivad olla suuremate koerte lühema eluea aluseks.
“Meie uuringul on mitmeid tugevusi aga ka piiranguid, millega tuleb arvestada. Selle uuringu tugevad küljed hõlmavad suure valimi suurust, mis võimaldab meil hinnata suure võimsusega mustreid kogu vanuse- ja suurusespektris. Lisaks on meil väga mitmekesine koerte valim, mis on jaotatud üle kogu Ameerika Ühendriikide. Kuna valim ei ole veterinaarhaigla ega kliinikupõhine, võib see olla esindavam kogu koerte populatsiooni suhtes. Vastupidi, kuigi meie tähelepanekud võivad viidata sellele, millised tingimused ilmnevad vanuse ja suuruse lõikes erinevalt, ei tõesta need analüüsi ristlõike tõttu põhjuslikke seoseid. Aja jooksul kogutakse nende koerte kohta andmeid ning me saame uurida haiguste esinemissagedust.”.
Suured koerad aga lühem eluiga?
Vastupidiselt sellele mis toimub koeramaailmas, siis enamus imetajate puhul on olukord vastupidine – üldine reegel on et mida suurem loom, seda kauem ta elab. Näiteks elevandid võivad elada vabas looduses lausa 60 aastaseks. Seevastu orava keskmine eluiga on kõigest 6 aastat.
Väikestel imetajatel on tavaliselt madalam ainevahetuse kiirus kui suurematel loomadel, mis selgitab ka seda miks suured loomad, kellel on kõrgem ainevahetuse kiirus elavad kauem. See aga miskipärast ei toimi koerte puhul. Hoolimata sellest, et väikestel koertel on madalam ainevahetuse kiirus, elavad nad kauem kui suured ja ülisuured tõud. Näiteks võib yorkie elada 13-16 aasta vanuseks kui Taani dogide eluiga on kõigest umbes pool sellest.
2013 aasta uuring leidis, et suured koerad surevad noorematena peamiselt seetõttu, et nad vananevad kiiresti. Uuring vaatas 74 tõugu ning üle 56 000 koera surma vanuseid. Nad leidsid, et suured tõud tunduvad vananevat kiiremini kui väikesed tõud ning kiirus, millega suremisrisk vanusega suureneb, on suurem just suurte koerte puhul.
Uuringu autorite kohaselt vananevad suured koerad suurema kiirusega, mis viitab sellele, et nende täiskasvanud elu möödub kiiresti. Selgub, et koera puhul vähendab iga ca 2 kilo kehakaalu eluiga umbes kuu aja võrra. Teadlased usuvad, et me peame vaatama lähemalt koerte kasvu ja tervise ajalugu, et kitsendada suurte tõugude surmapõhjuseid. Näiteks põevad just suuremad koerad sagedamini vähki, mis on ka mõistlik, kui arvestada, et nad kasvavad kiiremini ja rohkem kui väikesed koerad. Vähk on nimelt rakkude ebanormaalse kasvu tagajärg.
Põhjus miks vabas looduses loomadel sellistest haigustest pole nii ohustatud tundub olevat asjaolus, et neil on loodusliku valiku kaudu välja arenenud spetsiaalsed kaitsemehhanismid haiguste vastu. Enamus koeratõuge on arenenud aga välja inimeste valikul ning oluliselt lühema aja jooksul. Evolutsiooniliselt on koerad arenenud välja silmapilgu jooksul ning vähi ja muude haiguste vastastel kaitsemehhanismidel pole olnud aega järele jõuda.
Oksüdatiivne stress
2017 otsustasid kaks Colgate Ülikooli tudengit uurida miks väikesed koerad tunduvad vananevat aeglasemalt kui suured. Nad vaatasid oma uuringus spetsiaalselt vabade radikaalide ja oksüdatiivse stressi mõju vananemisprotsessile.
Oksüdatiivne stress, mida seostatakse vananemisega, on defineeritud kui füsioloogiline stress kehale, mida põhjustab antioksüdantide poolt ebapiisavalt neutraliseeritud hapniku vabade radikaalise poolt tekitatud kumulatiivne kahju. Vabad radikaalid on ebastabiilsed molekulid, millel on ebaühtlane arv elektrone.
Need ebastabiilsed molekulid liiguvad kehas ringi ning otsivad stabiilseid molekule, kellelt varastada ära elektron ning ennast selle abil stabiliseerida. Kui see neil ka õnnestub, siis loovad nad uued ebastabiilsed molekulid, mis kahjustavad rakumembraane ning lõpuks panustavad vähi ja muude haiguste tekkele.
Rakukahjustus
Tudengid avastasid, et täiskasvanud koerte rakkudes on energia ja vabade radikaalide tootmine võrreldav nii suurte kui väikeste tõugude puhul. Samuti on võrreldav antioksüdantide hulk. Suurt tõugu kutsikate rakkudes oli aga liigselt vabu radikaale, et antioksüdandid saaksid neid tõhusalt neutraliseerida. Suurt tõugu kutsikate ainevahetus ja kasvukiirus on kiirem kui väikestel tõugudel ning selle uuringu tulemused näitavad, et suurematel koertel hakkavad rakukahjustused kogunema noores eas. Teadlane Josh Winward ütleb, et suurte ja hiiglaslike tõugude eluiga on võimalik pikendada, andes kutsikatele täiendavalt antioksüdante, mis aitavad hävitada vabu radikaale enne, kui need jõuavad kahjustada.
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar