Kollane okse koeral – kas ma peaksin olema mures?
Aeg-ajalt jõuavad meie juurde koeraomanikud, kelle koer oksendab hommikuti või pärast pikemat söögivahet kollast vahtu või lima. Enamik saab üsna kiiresti aru, et kollane värvus tuleb sapist, kuid palju keerulisem küsimus on: miks see juhtub ja mida teha?
Minu enda koerad ei ole oksendamisega eriti hädas olnud, mistõttu olen aastate jooksul selle teema kohta palju lugenud nii tavaveterinaaria kui integratiivsete veterinaaride käsitlustest.
Kõige olulisem on aru saada, et kollane okse ei ole diagnoos. Mõnel koeral on põhjus üsna süütu, näiteks liiga pikk söögivahe. Teisel võib korduva oksendamise taga olla seedetrakti põletik, pankrease probleem, võõrkeha, parasiidid või mõni muu haigus.
Miks on koera okse kollane?
Kollase värvuse annab sapp.
Sappi toodab maks ning seda säilitatakse sapipõies. Sapp osaleb eelkõige rasvade seedimises ning liigub tavaliselt peensoolde pärast söömist.
Mõnikord võib sapp liikuda aga vastupidises suunas tagasi makku. Kui magu on tühi ja sapp ärritab mao limaskesta, võib koer oksendada kollakat vahtu või vedelikku.
Sellist korduvat tühja kõhuga oksendamise mustrit nimetatakse sageli sapise oksendamise sündroomiks ehk bilious vomiting syndrome’iks.
Kõige tavalisem põhjus: liiga pikk söögivahe
Kui koer oksendab eelkõige:
- varahommikul;
- öösel;
- vahetult enne tavapärast söögiaega;
- pärast tavalisest pikemat söögivahet,
tasub esimese asjana vaadata üle tema söögiajad.
Mõne koera magu lihtsalt ei talu pikka tühja perioodi hästi.
Mida proovida?
Jaga päevane toidukogus väiksemateks portsjoniteks või anna enne magamaminekut väike eine.
See ei tähenda tingimata, et koer peab sööma kogu päeva jooksul pidevalt. Mõnikord piisab täiesti sellest, kui osa õhtusöögist tõsta hilisemaks.
Kui probleem selle muudatusega kaob, on üsna tõenäoline, et pikk söögivahe mängiski olulist rolli.
Aga paastumine?
Siin tasub teha oluline vahe.
Sapise tühja kõhu oksendamise ja ägeda kõhulahtisuse puhul ei pruugi sobida sama lähenemine.
Integratiivne veterinaar dr Peter Dobias soovitab ägeda kõhulahtisusega täiskasvanud koerale ühe võimalusena 12-24 tunni pikkust paastu, mille jooksul peab koeral olema juurdepääs veele. Tema eesmärk on anda ärritunud seedetraktile lühikeseks ajaks puhkust. Pärast seda soovitab ta alustada väikeste koguste kõrvitsa või suvikõrvitsa ning lahja lihapuljongiga ja liikuda seejärel järk-järgult tavatoidule.
See on aga hoopis teine olukord kui koer, kes oksendab just seetõttu, et tema magu on liiga kaua tühi.
Seega ei ole olemas reeglit „oksendamine või kõhulahtisus = 24 tundi paastu“. Vaadata tuleb koera, sümptomeid ja tõenäolist põhjust.
Paastu ei tasu ilma veterinaariga nõu pidamata kasutada kutsikatel, väga väikestel koertel, diabeediga või muude ainevahetushaigustega koertel ega loomal, kelle üldseisund on halb.
Kas toidutundlikkus võib olla põhjuseks?
Võib.
Toidutundlikkuse või muu seedetrakti ärrituse korral võivad oksendamisega kaasneda näiteks:
- kõhulahtisus või ebastabiilne väljaheide;
- gaasid;
- kõhu korisemine;
- sage huulte limpsimine või neelatamine;
- söögiisu kõikumine;
- korduvad seedetraktiprobleemid.
Ainuüksi kollane okse ei tähenda siiski automaatselt toidutundlikkust.
Sama kehtib rohusöömise kohta. Paljud koerad söövad aeg-ajalt rohtu täiesti sõltumata haigusest. Kui rohusöömine, oksendamine ja muud seedetraktisümptomid hakkavad aga korduma kindla toidu või maiuse järel, tasub toidutundlikkuse võimalust juba lähemalt uurida.
Rasvane toit
Rasvade seedimiseks on vaja sappi ning väga rasvane või koera jaoks ebatavaliselt rikkalik eine võib seedetrakti ärritada.
Ühekordne oksendamine pärast tavalisest rasvasemat toitu ei tähenda tingimata haigust. Kui koer on muidu erk, sööb ja joob ning sümptom ei kordu, võib piisata jälgimisest.
Korduvalt pärast rasvast toitu tekkiv oksendamine vajab aga rohkem tähelepanu, sest rasvarikas toit võib tundlikel koertel olla seotud ka pankreatiidiga.
Kas ürtidest võib abi olla?
Integratiivses veterinaarias kasutatakse mao ja seedetrakti limaskesta toetamiseks mitmeid taimi.
Alteejuur
Alteejuur ehk marshmallow root sisaldab rohkelt lima-aineid. Veega kokku puutudes moodustavad need geelilaadse massi, mistõttu kasutatakse alteed traditsiooniliselt ärritunud limaskestade toetamiseks.
See võib olla üks võimalus tundliku mao ja seedetrakti puhul.
Libejalakas
Ka libejalakas ehk slippery elm on limaaineterikas taim ning integratiivses veterinaarias üks klassikalisi seedetrakti toetajaid.
Kummel
Kummelit kasutatakse traditsiooniliselt seedimise ja seedetrakti rahustamiseks.
Lagritsajuur
Seedetrakti toetamiseks kasutatakse sageli DGL-lagritsat, millest on eemaldatud suurem osa glütsürritsiinist. Just glütsürritsiin võib suuremate koguste või pikaajalisema kasutamise korral põhjustada soovimatuid toimeid.
Aloe vera: oluline on, millisest aaloe osast me räägime
Aaloe puhul tekib internetis palju segadust, sest sageli räägitakse „aloe verast“ justkui oleks kogu taim üks ja seesama aine.
Ei ole.
Aaloe lehe koore all paiknev kollakas lateks sisaldab muu hulgas aloiini ja teisi antrakinoone, mis võivad põhjustada koeral seedetrakti ärritust ja tugevat kõhulahtisust.
Lehe läbipaistev sisemine geel on aga hoopis teine asi.
Seetõttu ei soovitaks ma koerale lihtsalt aaloe taime lehte ega kodus lõigatud töötlemata lehte, kui sa ei tea, kuidas täpselt seda kasutada.
Kui aaloed kasutatakse seespidiselt integratiivse seedetraktitoena, peaks tegemist olema spetsiaalselt selleks mõeldud puhastatud aaloe sisemise geeliga, millest aloiin on eemaldatud või viidud väga madalale tasemele.
Küll aga tasub meeles pidada, et koerte seedetrakti haiguste raviks ei ole aaloe kohta veel tugevat kliinilist tõendusmaterjali, seega käsitleksin seda pigem toetava vahendina, mitte ravina.
Millal võib kollast okset kodus jälgida?
Kui täiskasvanud koer oksendab ühe korra, on pärast seda rõõmus, joob, sööb, liigub normaalselt ning muid sümptomeid pole, ei tähenda üksik oksendamine automaatselt hädaolukorda.
Vaata siiski alati tervikpilti.
Millal tasub veterinaariga ühendust võtta?
Kindlasti vajab koer kiiremat hindamist, kui:
- oksendamine kordub või muutub sagedaseks;
- koer ei suuda vett sees hoida;
- okses on verd või see meenutab kohvipaksu;
- kõht on valulik või ebatavaliselt pinges;
- koer muutub loiuks või nõrgaks;
- tekib tugev või verine kõhulahtisus;
- koer keeldub söögist;
- tekib kaalulangus;
- koer üritab oksendada, kuid midagi ei tule välja;
- on võimalik, et ta neelas alla mänguasja, konditüki või muu võõrkeha.
Kutsika, väga vana või kroonilise haigusega koera puhul tasub abi otsida varem.
Mis võib korduva sapise oksendamise taga olla?
Lisaks liiga pikale söögivahele võivad oksendamist põhjustada näiteks:
Pankreatiit
Pankrease põletik võib põhjustada oksendamist, kõhuvalu, loidust, söögiisu kadumist ja kõhulahtisust. Sageli seostatakse ägenemist väga rasvase toiduga, kuid pankreatiidi põhjused võivad olla erinevad.
Võõrkeha või soolesulgus
Mänguasjad, sokid, konditükid ja muud allaneelatud esemed võivad põhjustada seedetrakti osalise või täieliku ummistuse.
See võib muutuda kiiresti eluohtlikuks.
Parasiidid ja infektsioonid
Giardia ja teised parasiidid võivad samuti põhjustada korduvaid seedetraktisümptomeid.
Mao või soolestiku krooniline põletik
Krooniliselt korduv oksendamine ei ole enam lihtsalt „tundlik magu“. Selle taga võib olla krooniline enteropaatia, mao limaskesta kahjustus või muu seedetrakti haigus.
Kokkuvõtteks
Kollane okse ei ole iseseisev haigus, vaid sümptom.
Kui koer oksendab aeg-ajalt varahommikul kollast vahtu, on muidu täiesti terve ja probleem kaob pärast söögiaegade muutmist, võib põhjus olla lihtsalt liiga pikk söögivahe.
Kui oksendamisega kaasnevad muud sümptomid või see hakkab korduma, tuleb otsida põhjust.
Koduseks toetuseks võib sõltuvalt olukorrast kaaluda:
- söögikordade ümberjagamist;
- väikest hilisõhtust einet;
- rasvaste maiuste vähendamist;
- seedetrakti toetavaid taimi nagu altee ja libejalakas;
- vajadusel puhastatud aloiinivaba aaloegeeli;
- kvaliteetset seedetrakti toetavat toidulisandit.
Ja kõige olulisem: koera sümptomit ei tasu vaadata eraldi koerast endast. Üks kollane okselaik põrandal võib olla tähtsusetu. Kollane okse koos valu, loiduse ja söögist loobumisega on hoopis teine lugu.
Kasutatud allikad:
- Ferguson, Wennogle & Webb, 2016, PubMed: Bilious Vomiting Syndrome in Dogs
- Veterinary Partner / VIN, Bilious Vomiting Syndrome
- University of Illinois College of Veterinary Medicine, “Why Is My Pet Vomiting? Bilious Vomiting Syndrome”.
- Dr Peter Dobias, DVM, “Holistic and Natural Approach to Treating Diarrhea in Dogs”.
- Dogs Naturally, “Is Your Dog Throwing Up Yellow? Causes and Simple Fixes”.
- Dogs Naturally, “The Health Benefits of Marshmallow Root for Dogs”
- Dogs Naturally, “9 Times Slippery Elm Can Help Your Dog”
- ASPCA Animal Poison Control, Aloe.
- PetMD / Pet Poison Helpline Veterinary Team, “Aloe Vera Poisoning in Dogs”.
🐾 FendaF usub teadlikesse valikutesse
FendaF’i blogi eesmärk ei ole öelda, mida sa pead tegema. Meie eesmärk on jagada teadmisi, tutvustada erinevaid teaduspõhiseid ja integratiivseid vaatenurki ning aidata sul teha oma lemmiku jaoks teadlikumaid otsuseid.
Iga loom on ainulaadne ning ükski artikkel ei saa asendada veterinaararsti konsultatsiooni, diagnoosi ega ravi. Kui sinu lemmikul on tervisemure või vajad personaalset nõu, pöördu alati veterinaari poole.

Lisa kommentaar