Sotsiaalse suhtluse mõju tervisele
Enamus meist on ilmselt alustanud oma elu lemmikloomaga teekonda ühe lemmikuga. Minul oli oma esimene koer sisuliselt 10 aastat üksinda ja see oli täiesti okei. Kuni hetkeni kui ma võtsin tema kõrvale teise koera. Peale seda tundus üksik koer kuidagi kurb ja õnnetu. Oleme ausad, koerad on sotsiaalsed loomad ning tegelikult armastavad liigikaaslase seltsi. Samas on osad tõud (eriti isased isendid) nii palju egod, et võõraste koertega väga hästi läbi ei saa. Seega väga paljudel juhtudel ei ole võimalik ka üksi elavale koerale pakkuda igapäevaselt seda sotsiaalset kontakti, mida nad saavad just oma liigikaaslastega suheldes. Karen Shaw Becker kirjutas hiljuti ühe artikli, kus ta toob ära sotsiaalse suhtluse mõju tervisele ehk miks kaks koera on parem kui üks.
Hiljuti viidi läbi uuring, milles analüüsiti informatsiooni 21 410 koera kohta, kes elasid koos teise koeraga. Selgus, et neil oli parem tervis ning samuti vähem haiguseid võrreldes nendega, kes olid majapidamises ainsad koerad. Muuhulgas oli koertel, kellel olid paremal järjel omanikud parem tervis (sealhulgas rohkem diagnoositud haigusi). See on ka loogiline, sest ilmselt käidi nende koertega rohkem veterinaaride juures kontrollis. Siiski oli omaniku rahalisest olukorrast 5 korda suurem kasu liigikaaslasega koos elamisel. On juba ammu teada, et inimeste puhul on sotsiaalsetel sidemetel positiivne mõju nii heaolule kui ka eluea pikkusele. Selgub, et ka koerad võivad kasu saada oma liigikaaslasega koos elamisest.
Sotsiaalse suhtluse mõju tervisele
Loomulikult on vanus üks faktoreid, millal terviseprobleemid hakkavad tekkima. Siiski leiti uuringus, et ka vanusega seotud muutused koertel erinesid ning seda tõenäoliselt keskkonnast tingituna. Koertel, kes elasid koos teiste lemmikutega, oli parem tervis ning vähem diagnoositud haigusi. Sotsiaalne komponent mängis ka rohkem rolli tervise osas kui omaniku finantsolukord. Seega on sotsiaalse suhtluse mõju tervisele väga oluline.
Uuringus osalenud koerte puhul elasid 70% koertest koos teise koeraga. Siiski, mõnikord oli majapidamises ka kass.
“See viitab sellele, et sarnaselt inimestele on koerte puhul suurenenud sotsiaalne rikastamine seotud tervisega seotud eelistega ning on ka näide kergesti muudetavast keskkonna sekkumisest koerte heaolu parandamiseks.”
Sotsiaalne keskkond
Muuhulgas mõjutasid ka teised faktorid koera sotsiaalses keskkonnas nende tervist:
- laste mõju koerte tervisele – koertel, kes elasid koos lastega, oli vähem diagnoositud haigusi ning reeglina ka kehvema tervisega. See võib olla põhjustatud nii aja kui rahalistest ressurssidest. Nimelt leiti, et lastega majapidamises peavad omanikud pühendama rohkem aega lastele ning seetõttu jääb vähem aega lemmikutega tegelemiseks;
- omaniku vanuse mõju – nooremad koerad, kellel olid vanemad omanikud, olid tervemad kui vanemad koerad vanemate omanikega. Aga koertel, kes elasid koos vanemate omanikega, oli suurem liikuvus, mis võib peegeldada seda kui palju aega omanikud oma lemmikutega päeval liikusid;
- leibkonna stabiilsus – nooremad koerad, kes elasid ebastabiilses peres olid kehvema tervisega kui näiteks vanemad koerad stabiilsemas leibkonnas. Tiim selgitas, et sarnaselt inimestele mängivad keskkonnaalased ebasoodsad asjaolud eriti olulist rolli lemmiku varases elus;
- naabruskonna stabiilsus – vanemad koerad, kes elasid vähem stabiilses naabruskonnas, olid vähem liikuvad kui vanemad koerad stabiilses naabruskonnas. Uuringus leiti, et sarnaselt vanemate inimestega, kes elavad madalama sotsiaalmajandusliku staatusega piirkondades, kogevad ka koerad aktiivsuse vähenemist. See võib aga olla lõpuks seotud kehvemate tervisenäitajatega.
Siiski leiti, et kõige olulisem on sotsiaalne seotus ehk koerad saavad märkimisväärset kasu teise lemmikuga koos elamisest. Brianah McCoy, Arizona Ülikoolist sõnul:
“See näitab, et isegi meie koerte jaoks on nende tugevate sotsiaalsete sidemete ja sotsiaalsete kaaslaste olemasolu oluline. Üldiselt on sinu koera jaoks hea, kui tema läheduses on sotsiaalne tugi teiste inimeste ja koerte näol. Koerad on sotsiaalsed loomad, nagu meiegi, seega saavad nad teiste läheduses olemisest kasu.”.
Kuidas valida oma lemmikule parimat sõpra?
See on eriti lihtne kui sul on kodus ainult üks koer ning ta ei ole teiste loomade suhtes reaktiivne. Sellisel juhul võib teise kutsika/koera võtmine olla kõigi jaoks hea. Varjupaigast lemmiku võtmine on igati tore ja tänuväärne, aga kui võtad sealt koera oma praegusele koerale seltsiks, pead olema valmis tagasilöökideks. Võib juhtuda, et koerad ei saa omavahel läbi.
Lisaks on enne teise looma võtmist kindlasti vaja läbi mõelda kas sul on aega, raha ja ruumi teise lemmiku jaoks. Lisaks on kriitiline pidada silmas ka nii olemasoleva koera iseloomu, sugu kui ka vanust. Mina isiklikult väga vana koera kõrvale enam nooruslikku ja mänguhimulist kutsikat/noort koera ei võtaks, et tagada seeniorile rahulik vanadusepõlv.
Nooremate koerte puhul võib teine koer aidata kaasa kutsika emotsionaalsele arengule. Lisaks võib hästi käituv vanem koer aidata kutsikal või uuel koeral kinni pidada juba kehtestatud reeglitest. Kui olemasolev koer on oma loomult rahulik, siis on ta lisaks ka suurepärane eeskuju murelikule kutsikale.
Kuigi mina ise eelistan kahte samast soost koera (emane ja isane lihtsalt jooksuajal tekitavad hunnik muresid), siis dr. Becker ütleb, et osad koerad saavad paremini hakkama vastassoost liigikaaslasega. Ühes uuringu kohaselt oli koerte vahelist agressiooni väga tihti just samast soost isendite vahel. Lausa 68% nendest oli kahe emase koera vahel.
Kutsika või noore koju toomisel on tegelikult mõistlik uurida veidi kuidas kahte koera teineteisele tutvustada. Üldiselt on hea esimene kohtumine teha väljaspool oma territooriumi, sest see tõmbab koheselt maha territooriumi kaitsmise vajaduse. Lisaks on minu enda kogemusel kutsika puhul lasta kodus oleval koeral nuusutada kõigepealt tagumikku. Täie mõistuse juures olev koer ei ründa reeglina kutsikat. Arvesta, et esmamuljet on võimalik jätta ainult üks kord ning sa peaksid tegema endast kõik, et see kohtumine läheb nende jaoks hästi.
Kokkuvõtteks
Sotsiaalse suhtluse mõju tervisele on suurem kui sisuliselt mis iganes muu keskkonna faktor. Küll aga tasub enne teise koera juurde võtmist kindlasti arvestada nii ruumi, finantsolukorra kui ka koera iseloomu ning vanusega. Minu enda arvates on aeg kõige suurem faktor. Kuna ma käin enda koertega igapäevaselt eraldi jalutamas (ainult pühapäeval metsas on nad koos), siis võtab see mul igapäevaselt vähemalt 2 tundi. Kui sul ei ole seda aega ning on keeruline jalutamiseks aega leida isegi ühe koera puhul, siis jäta koer võtmata. Jah, väikeste koerte puhul on olukord veidi lihtsam, aga arvesta siiski, et ka nemad vajavad koolitamist ning liikumist (nii nende enda kui teiste pärast).
Lisaks tuleb arvestada, et mõned koerad tahavad rohkem üksindust ehk vajavad omaenda pesa kui teised. Minul on vedanud, Faddy ja Oscar sisuliselt võivad magada ja süüa pead/käpad koos ning pole probleeme. Kõikide koertega aga nii hästi ei lähe. Ma tean juhtumeid, kus koerad saavad süüa sisuliselt eraldi kodu nurkades, sest muidu läheb jamaks. Lisaks magavad koerad eraldi pesades, mis ei tohi ka väga lähestikku olla. Igal juhul peab kodus olema võimalus neil olla eraldi või koos – nemad ise teevad selle valiku.
Dr. Becker annab oma artiklis veel ühe hea soovituse, millega ma väga nõus olen. Isegi kui sa käid oma lemmikutega koos jalutamas, siis võta iga nädal aega, et nendega eraldi tegeleda/mängida. See on kvaliteetaeg nii koerale kui ka sulle endale.
Ja ma olen 100% dr. Beckeriga nõus, et koera võiks võtta kui leibkonna olukord on stabiilne. Nii nagu uus laps ei lahenda koos elavate kaaslaste probleeme, nii ei tee seda ka uus koer. Kõigepealt elukorraldus stabiilseks ning siis on mõistlik kaaluda kas teine koer on hea mõte või mitte.
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar