Stafülokokk bakter ning millal see probleeme põhjustab?

Stafülokokk bakter elab reeglina iga lemmiku nahal ilma suuri probleeme tekitamata, sest immuunsüsteem suudab seda üldiselt naha peal kenasti kontrollida. Kui aga stafülokokk bakter satub kehasse, siis on juba suurem probleem ning on vaja ravimeid. Seekordne postitus on õpetlik lugu kuidas stafülokokk bakter Oscari sisuliselt maha murdis. Alustuseks räägime kõigepealt stafülokokk infektsioonist ning siis juba jagan enda kogemusi Oscari näitel. Ma ei taha enda koertele anda niisama ravimeid, aga kui neid on vaja anda, siis ma annan. Ja stafülokokk infektsioon on üks selline, kus ravimid on minu arvates hädavajalikud. Muuhulgas ei ole sümptomid üldsegi ühesed ega kindlad. Kuigi öeldakse, et stafülokokk infektsiooni korral väheneb koera söögiisu, siis Oscaril ei juhtunud seda näiteks kunagi. Stafülokokk levib reeglina hammustuste ja kriimustuste kaudu ehk ühelt koeralt teisele leviku tõenäosus on väike. Siiski tasub arvestada, et bakter elab ka limaskestal ehk võib ikkagi teisele koerale üle kanduda. Mitme koeraga majapidamises tasub oma lemmikuid jälgida.

Stafülokokk bakteri üks kõige suurem häda on see, et seda on tegelikult kehas üsna keeruline tuvastada. Kuni kuskile kehale ei teki vett välja ajavat villi, ei ole tegelikult kusagilt võimalik võtta proovi kultuuri kasvatamiseks. Seega võib algne diagnoos tulla puhtalt hinnangu ning kliiniliste näitajate põhjalt (c-reaktiivne valk kõrgem ning monotsüüdid samuti kõrgemad), siis pannakse 7 päevaks peale antibiootikum, et vaadata kas sümptomid hakkavad taanduma. Kui tekib vill, siis sealt saab juba võtta proovi ning mina igal juhul soovitan lasta panna kultuur kasvama, sest see annab sulle vastuse kas koer on hädas ainult stafülokokk bakteriga või on seal veel mingeid baktereid.

Mis asi on stafülokokk infektsioon?

Stafülokokk infektsioon on väidetavalt kõige tavalisem koertel esinev bakteriaalne nahainfektsioon ning see on põhjustatud bakterist Staphylococcus sp. Seni, kuni see on nahal, on seda võimalik ravida ka looduslikult või siis kasutades erinevaid šampoone ja kreeme. Ehk teoreetiliselt ilma antibiootikumideta. Probleem tekib reeglina siis, kui sellel bakteril õnnestub näiteks läbi mikrohaava minna vereringesse. Stafülokoki puhul on hea teada ka seda, et kuigi koeralt inimesele ülemineku tõenäosus on väike, siis tegemist on zoonootilise nakkusega ehk teoreetiline nakkuse üleminek ühelt teisele on võimalik. Seega on väga oluline nii hea hügieen kui ka varajane ravi.

Nahal on oma mikrobioom ning bakterid elavad seal käsikäes, nii head kui halvad. Probleem tekib siis, kui halvad bakterid võtavad võimust. Kui koer nüüd lakub pidevalt ärritunud nahalaiku, siis võib sealt ka halb bakter kehasse minna. Reeglina peaks immuunsüsteem suutma bakteri vastu võidelda. Kui aga koeral on mis iganes põhjusel sel hetkel nõrgenenud immuunsüsteem, vahet pole kas see on tingitud mõnest haigusest või kasvõi stressist, siis võib stafülokokk bakter võimust võtta ning muutuda stafülokokk infektsiooniks.

Ma olen viimase kuu jooksul teinud selle bakteri osas korralikku uurimistööd ning tundub, et see on üks hullemaid baktereid, sest reeglina kui see juba kehasse läheb, siis paljuneb ülikiiresti ning võtab kergelt võimust. Lisaks on stafülokokk väga tihti resistentne antibiootikumidele ehk see on ka üks põhjus miks antibiootikumide kasutamist tasub hoida tõesti väga kriitiliste juhtumite jaoks. Muidu võib tekkida olukord, et sa tead küll, et tegu on stafülokokk bakteriga, kuid ravida pole võimalik, sest ta on lihtsalt antibiootikumile resistentne.

Stafülokokk infektsiooni kliinilised sümptomid

Kõige levinumad kliinilised sümptomid on:

Liigne sügelemine, lakkumine või närimine;
silma, kõrva, naha või hingamisteede infektsioonid;
laiguti puuduv karvkate koos kooruva, koorikuga või niiske nahaga;
põletikuline või punane nahk;
valu;
mädased villid nahal;
söögiisu kaotus;
väsimus/loidus.

Iseenesest kõlab nii nagu peaks olema infektsiooni kerge ära tunda? Tegelikkuses see aga ei pruugi nii olla. Oscaril näiteks ei olnud ei liigset sügelemist, mingeid infektsioone, kooruvat ega koorikuga nahka, nahk ei olnud ka punane ega põletikuline ning puudusid ka mädased villid nahal. See valu sümptomina paneb mind alati kukalt kratsima. Koerte valulävi on nii tohutult kõrge ning osadel koertel kohe eriti kõrge, et sa saad valust reeglina aru siis, kui asi on sisuliselt kriitiline. Näiteks Oscar hakkas valu välja näitama ca nädal peale seda kui tal bakteriaalsest infektsioonist üks käpp “alt ära läks”. Ja ka mitte kogu aeg, vaid mingis konkreetses asendis. Sisuliselt kahtlustasin mina neuroloogilist valu, mitte aga üleüldist valu.

Kuigi stafülokokk infektsiooni võib esineda kõikidel koertel, on need tavalisemad noorematel lemmikloomadel, kelle immuunsüsteem ei ole veel korralikult välja arenenud, ning samuti vanematel koertel, kellel on immuunsüsteem juba veidi nõrgenenud. Kui koeral on lisaks veres bakteriaalne või seennakkus, krooniline immuunsüsteemi kurnav haigus, allergiad või muud sekundaarsed infektsioonid, on see koer samuti vastuvõtlikum stafülokoki infektsioonile.

Oscari lugu ning kuidas stafülokokk bakter ta sisuliselt maha murdis

Ca 1,5 kuud tagasi oli tavapärane õhtu. Koerad sõid kenasti ning siis keerasid oma harjumuspärastesse kohtadesse magama. Öösel kell 4 ärkasin Oscari vigisemise peale ehk ta tahtis õue. See iseenesest ei ole midagi väga hullu, aga kui üles tõusin, avastasin, et hoiab oma vasakut esikäppa täiesti üleval. Tuju oli iseenesest hea ning kõik tundus üldiselt korras – ainus märk oli see üles tõstetud käpp. Käis õues ära, lasin ta tuppa ja keerasime uuesti magama. Hommikul kui õue läks, toetas vaikselt juba käpale. Kahtlustasin, et ilmselt hüppas voodist alla ning libises. Katsusin hommikul ta käpa ka korralikult läbi, ei mingit valuaistingut ning lubas mul käpaga kõike teha. Kõik viitas süütule venitusele vms.

Ca 3 päeva pärast hakkas käpp paiste minema, mis on ka üsna tavapärane venituste jms puhul. Seega jälgisin ning tegin külma kompressi. Paari päeva pärast hakkas paistetus ka juba veidi taanduma, seega kõik viitas endiselt lihtsalt venitusele vms. Kuni paar päeva hiljem karjatas ta lamades süües valust. Kahtlustasin, et tegemist on närvivaluga (närv kuskil diski vahel vms) ning panin Erivet’i dr. Ranno Viitmaa juurde aja. Sain aja nädala pärast. Dr. Viitmaa on küll täna spetsialiseerunud neuroloogiale, kuid tean, et tal on ka väga hea ortopeedia taust. Lisaks ei anna tema enne alla kui ta suudab tuvastada mis koeral viga on. Kui nädalavahetusel aga Oscar veel korra valust karjus, siis otsustasin minna dr. Sigrid Lapp’i juurde, kelle juurde sain aja kolm päeva varem. Dr. Lapp’i juurde minnes oli Oscari käpp paks nagu puuhalg ning ta ei toetanud sellele käpale üldse.

Luuvähk või bakteriaalne infektsioon?

Kliinikus tehti talle röntgen. Röntgeni põhjal arvas nii dr. Lapp kui ka kaks neuroloogi, kes Oscari pilte vaatama kutsuti, et tegemist võib olla hoopis luuvähiga (luudes selged muutused). Samas minu lugu seda ei kinnitanud. Nimelt luuvähiga oleks pidanud Oscar juba enne käpa “alt ära minemist” lonkama. Seda ta aga ei teinud. Seega kliiniline pilt ja minu jutt ei läinud kuidagi kokku. Ausalt öeldes hakkasin sel hetkel juba ise kahtlema kas ma olin mingid sümptomid lihtsalt tähelepanuta jätnud. Õnneks oli ka tema rindkere ilma igasuguste kolleteta. Siiski ei julgenud dr. Lapp veel luuvähki välistada. Oscari esmased vereproovid olid üldiselt ilusad, välja arvatud monotsüüdid, mis olid veidi tõusnud ja viitavad bakteriaalsele infektsioonile. Lisaks oli ka tema C-reaktiivne valk 58 (norm on 0-10). Ka see viitab kehas olevale põletikule.

Tulime kliinikust ära 7 päevase antibiootikumikuuri ning valuvaigistitega. Pidime järgmine päev dr. Lapp’iga suhtlema, et aru saada mis mõju antibiootikumil on. Õnneks olime me õigel teel ning sisuliselt peale 2 korda antibiootikumi andmist hakkas Oscar juba vaikselt oma haige käpa varbaotsi maha panema. Asi paranes järgmistel päevadel veelgi, aga ikkagi üsna aeglaselt. 8-ndal päeval käisime ortopeed dr. Linda Tammekivi juures, kes ütles, et areng on õnneks kenasti näha ning tegime uue vereproovi. Selleks ajaks oli tema randme juurde tekkinud ka vesivill, kust võeti proov ja pandi kultuur kasvama. Vereproovis olid siis küll punased verelibled veidi alla normi, aga mitte midagi kriitilist, monotsüüdid ja C-reaktiivne valk olid alla tulnud (58-lt 29-le). Seega saime järgmised 10 päeva antibiootikumi ja valuravi. Vahepeal saime ka kinnituse, et kultuurist kasvas välja stafülokokk bakter. Lõpuks ometi oli meil kindel diagnoos.

Pikk tee taastumiseni

19-ndal päeval läksime taaskord dr. Sigrid Lapp’i juurde. Ütles kohe, et see käpp on ikka hoopis teine. Jah, küünarliiges oli veel väga paistes aga Oscar reaalselt toetas kenasti liikudes oma käpale. Võeti taaskord vereproov ning see oli täiesti korras. Normis olid nii punased verelibled, mis teisel korral olid veidi alla normi, normis olid ka monotsüüdid ja C-reaktiivne valk. Siiski oli tal veel endiselt käpp paistes ja bakter käpas. See on ühtlasi ka põhjuseks miks ma ütlen, et veri ei pruugi näidata stafülokokk infektsiooni. Minu kogemusel näitab veri seda infektsiooni alles siis, kui olukord on väga-väga tõsine.

Tänaseks on saanud Oscar 21 päeva rohtusid ning ta ei ole endiselt veel terve. Me käime jalutamas 400-500 meetrit korraga, aga me vähemalt juba jalutame. Ta käpp on endiselt veel veidi paistes (küll oluliselt vähem), aga see paistetus pidigi maha minema alles siis, kui see bakter on sealt täiesti ära hävitatud. Ta lonkab, aga seda osaliselt paistetuse tõttu ning osaliselt lihaste kärbumise tõttu (õlalihas sisuliselt kärbus selle ajaga kui ta käppa maha ei toetanud). Seega taastumine on pikk ja vaevaline. Aga arvestades teist potentsiaalset diagnoosi, on ta siiski kenasti paranemas.

Kuna need stafülokokk kolded olid ilmselt tal ka kõrvas ning need läksid tänu antibiootikumidele ilmselt katki, siis kõigepealt läks parem kõrv väga vesiseks. Ühel hetkel hakkas see välja ajama kollakas-rohelist vedelikku, mis viitab bakteriaalsele infektsioonile. Kuna tal olid niikuinii juba antibiootikumid peal, siis panin lihtsalt kuiva haavatampooni kõrva, et see vedelikku endasse imeks. Selliselt sain tema enesetunnet oluliselt parandada. Tänaseks on parem kõrv kuiv ja nüüd on vasak kõrv väga vesine. Ostsin täna kliinikust kloorheksidiiniga kõrvapuhastusvahendi, sest seda soovitatakse just bakteriaalsete infektsioonide puhul. Ja hoian nüüd vasakus kõrvas haavatampooni, mis selle niiskuse endasse imab.

Kui kaua ravi veel kestab me ei tea, sest seda hinnatakse ainult kliinilise pildi järgi ehk kui Oscari käpal on paistetus täiesti kadunud ning liikuvus taastunud, alles siis saame eeldada, et stafülokokk bakter on sealt kadunud. Mul endal on küll hetkel veel tunne, et ma tahaks ka siis veel kindluse mõttes jätkata 7 päeva antibiootikumidega, et päris kindel olla.

Miks Oscaril üldse stafülokokk infektsioon tekkis?

Tegelikkuses ei tea seda mitte keegi – ei arstid, ei mina. Samas kui ma hakkasin stafülokoki kohta uurima, sain teada, et näiteks kutsikatel kubemepiirkonda tekkivad pisikesed mädapunnid võivad olla tekitatud stafülokokk bakteri poolt. Ja Oscaril oli neid palju. Lisaks võisid kõik tema nahapõletikud olla samuti põhjustatud stafülokokk bakterite poolt. Sellest hetkest, kui ma hakkasin tema tervist turgutama ja toetama – vahetasin välja toidu, puhastasin organismi, taandusid need probleemid. Seda tänu immuunsuse tugevnemisele ehk keha suutis ise selle bakteriga võidelda.

Kui me 2024 aasta veebruaris käisime kõrvapõletikuga kliinikus, siis öeldi, et tal on kõrvas Malassezia 2+ (pärmseen) ning baktereid 4+. Samas ei pannud keegi kasvama kultuuri. Taheti küll panna peale antibiootikumi, aga ma ilma kultuurita ei luba, sest me tegelikult ei tea mida me ravime. Seega sai ta kõrvatilku ning pidime vaatama kas see toimib. Toimis kenasti, aga täna olen ma targem ning tean, et kõrvapõletik ei ole kunagi lihtsalt kõrvapõletik. Kõrvapõletik on alati sekundaarne infektsioon ehk kaasneb millegagi. Lisaks tasub olla väga ettevaatlik mikrohaavadega või karvutute kohtadega, sest sealt on bakteritel imelihtne pääseda organismi ja siis hakata pahandust korraldama.

Dr. Lapp ütles ka, et siin võib olla väga selge seos. See, et Oscari organism küll suutis aasta aega korraliku infektsiooniga võidelda, näitab seda, et tema immuunsüsteem toimib üldiselt väga hästi. Paratamatult kipub stafülokoki puhul immuunsüsteem ühel hetkel alla jääma. Immuunsüsteemi puhul mängib rolli nii toit, vesi, liikumine, vähene vaktsineerimine ja ravimid ehk kogu kombo. Seega toidul ja toidul on vahe ka just sinu lemmiku immuunsüsteemi silmas pidades. Puhtam ja võib-olla ka kallim toit võib lõpuks kasu tuua just kliinikuarvete pealt.

Kuidas stafülokokk infektsiooni tuvastada?

Stafülokoki puhul on veterinaaride sõnul üsna mõttetu proovida võtta lihtsalt suvalisest kohast kehast vedelikku ning panna see kultuurina kasvama, sest kui selles konkreetses kohas bakterit ei ole, siis ei kasva bakter ka kultuuris. Ja see võib anda sulle võlts kindlustunde, et su koeral ei ole stafülokokk infektsiooni. Olles ise selle kadalipu läbi teinud, ei ole mul kahjuks ka häid soovitusi kuidas võimalikult kindlalt stafülokokk infektsiooni tuvastada.

Kui ma dr. Sigrid Lapp’i käest küsisin, et kust ma tean, et mu teine koer seda nakkust ei saa, ütles ta mulle, kuni ta sul ei lonka ega muid kliinilisi sümptomeid pole, siis ilmselt nakkust ei ole. Seega, kahe koera puhul on veidi lihtsam – jälgi lihtsalt tavapärasest kõrvalkallet ning kui midagi tundub imelik, siis lase teha vähemalt vereproovid. Mina isiklikult teeksin olenemata vereproovi tulemustest ka 1-2 päevase antibiootikumi ravi. Kui sümptomid leevenevad, siis on ikkagi bakter kehas ja teeksin antibiootikumikuuri korralikult läbi. Kohe kindlasti sa ei taha, et see bakter kehasse alles jääb ning paari nädala või kuu pärast uuesti pead tõstab.

Ühe koera puhul on veidi keerulisem, aga kindlasti tasub arvestada, et kui koer hakkab ootamatult lonkama ning sa ei tea, et ta oleks viga saanud, võib tegemist olla stafülokokk infektsiooniga. Seda ka ilma igasuguste paistetuste, vesiste või mädaste villideta, punaste ja ärritunud naha jms.

Kui su koeral on kroonilised kõrvapõletikud, siis lase võtta proov ning palu kultuur kasvama panna. Kõrvapõletik on alati sekundaarne ehk kaasneb millegagi. Kui kõrvas on stafülokokk bakter, on üsna suur tõenäosus, et see bakter on ka kehas. Seega mina täna paneksin kohe peale antibiootikumiravi ning pigem teeksin pikema kuuri, et see bakter kehast kindlasti ära hävitada.

Kokkuvõtteks

Oscari ja Faddy kogemuse põhjal ütlen mina, et veres on bakteriaalset infektsiooni näha oluliselt hiljem ehk kui see bakter on kehas juba korralikku pahandust teinud. Näiteks Faddyl on hetkel sarnased kliinilised sümptomid nagu Oscaril (lihtsalt leebemad ehk ta kõigest lonkab mitte ei hoia käppa täitsa üleval), ometigi veri on täiesti korras. Vere järgi võiks hinnata, et stafülokokk bakterit ei ole. Siiski otsustasime veterinaariga, et anname 1-2 päeva antibiootikumi ning vaatame olukorda. Kui longe selle paari päeva jooksul väheneb, on asi stafülokokk bakteris, kui ei vähene, on asi milleski muus. Antibiootikum ei aita kunagi liigesemurede või ka luuvähi korral.

Minu nõuanded:

kõrvapõletik ei ole kunagi ainult kõrvapõletik. See on alati sekundaarne ehk kaasneb millegagi. Kuni sa ei ravi välja algpõhjust, jäävad kõrvapõletikud korduma;
kui kõrvas on stafülokokk bakter, on see üsna kindlalt ka kehas. Lase panna kultuur kasvama, kui selgub, et tegemist on stafülokokiga, siis mina alustaksin kohe antibiootikumiravi;
kvaliteetne toit aitab ära hoida maksa- ja neerukahjustusi (nii Faddy (9 aasta vanune) kui Oscari (7 aasta vanune) verenäitajad täiesti korras);
ka vähene ravimite kasutamine tagab korras vere. Kui Oscari maksa- või neerunäitajad oleksid olnud kehvad, ei oleks dr. Lapp saanud talle ravi määrata, sest organid ei oleks ravi välja kannatanud;
kasuta antibiootikume ainult hädavajadusel ehk kui mitte miski muu ei aita. Antibiootikumiresistentsus on väga levinud ning eriti siis kui antibiootikume kasutatakse väga tihti. Kokkuvõttes võib see kätte maksta siis, kui su lemmikul on vaja just konkreetset antibiootikumi elu päästmiseks, aga see ei toimi, sest bakterid on resistentsed;
kui stafülokokk bakter on ainult nahal, võid proovida kõigepealt looduslikke vahendeid (mesi, saialill, kurkum, kaerahelbed, küüslauk, basiilik, tüümian, ingver jne) aga kui see on juba kehas, siis ära enam looduslike asjadega proovi;
pese oma lemmikute söögikausse peale igat sööki ning joogikaussi vähemalt kord päevas sooja vee ning nõudepesuvahendiga. Kord nädalas võiksid pesta ka nõudepesumasinas;
ära kasuta plastikust kausse – neid ei saa korralikult puhtaks, neid ei tohi pesta nõudepesumasinas kõrgel temperatuuril ning neist lekib toksiine sinu lemmiku toidu ja vee sisse.

Kasutatud allikad:

Stafülokokk bakter ning millal see probleeme põhjustab?